Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis kuupäeval võin uuesti juhtida, kui juhtimisõigus võeti kaheks kuuks ära 6. detsembril, kas 6. või 7. veebruaril?23.01.2015

Tere!
Kui mul võeti juhtimisõigus kohtuotsusega ära kaheks kuuks kuuendal detsembril, siis kas see taastub 6 ndal või 7 ndal veebruaril? Et siis kas ma võin kuuendal autot juhtida?
tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Juhtimisõiguse keelu tähtaja arvutamisel tuleb esiteks eristada juhtimisõiguse keeldu sätestava otsuse tegemise ja sama otsuse jõustumise aega. Juhtimisõiguse keelu tähtaja arvutamisel omab tähtsust keeldu sätestava otsuse jõustumise aeg.

KrMS § 171 lg 4 kohaselt lõpeb kuudes arvutatava tähtaja korral tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui keeld jõustus 6.kuupäeval, siis ta ka möödub 6. kuupäeval, arvestades tähtajana määratud kuude arvu. Ehk siis, kui keelu pikkus oli 2 kuud ning otsus jõustus 6.detsember, möödub keeld 6.veebruaril (alates 00.00) e. 6.veebruar võib sõidukit juhtida.

Toon lihtsa näite: kui juhtimisõigus on ära võetud kuuks ajaks ja keeld jõustus 01.01., siis on loogiline, et 1 kuu täitub 31.01 ja alates 01.02. võib juba sõita, sest vastasel korral oleks keelu pikkuseks mitte 1 kuu, vaid 1 kuu ja 1 päev.
 

Küsimus: Kas mootorsõiduk on seaduse mõttes mootorsõiduk kui ta ei liigu hetkel mootori jõul (inimesed lükkavad)?23.01.2015

Tere,
Esitan põhimõttelise küsimuse. Vastavalt liiklusseaduse § 2 p 40 on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Ent kui näiteks mootori käivitamise eesmärgil lükkavad sõidukit inimesed (sellel hetkel liigub sõiduk ju üksnes inimjõul); seega kas hetkel, kui sõiduk ei liigu mootori jõul (mootor ei käivitu, ei ole töökorras jmt) vaid näiteks inimjõul, on võimalik seda lugeda mootorsõidukiks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Päris ühest vastust on raske anda, kuna kehtiva seaduse pinnalt selget kohtupraktikat ei ole ja teoreetilistes vaidlustes on kujunenud välja erinevad seisukohad. Samas näiteks LS § 22 lg 5 nimetab mootorratast käekõrval lükkavat isikut jalakäijaks. Küsimus jääb, kas ka autot lükkav isik on jalakäija või on seaduseandja soovinud jalakäijana käsitelda üksnes kergemaid sõidukeid käekõrval lükkavat isikut. Lõpliku selguse selles küsimuses peab andma kohus, kui mõni analoogiline vaidlus peaks kunagi niikaugele jõudma.
 

Küsimus: Kas driftimise eest saaks karistada LS§14 lg 2 ja LS §242 alusel?22.01.2015

Otseselt driftimine keelatud ei ole aga kas karistada saaks LS§14 lg 2 ja LS §242 alusel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Sellele küsimusele olen vastanud varasemalt nii: http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/11051/kas-driftimine-tavaliikluses-ebaseaduslik.html
 

Küsimus: Kas pean ikka leppetrahvi ära maksma, kui parkimiskohal asfaldile märgistatud invamärk oli lume ja jääga kaetud?20.01.2015

Tasulises eraparklas liiklusmärk noolega 4 invakohta. Parkisin viiendaks ja olin kindel, et pargin korrektselt. Hiljem selgus, et need neli autot olid pargitud kolmele invakohale ja seetõttu olin ka mina ekslikult sattunud invaalale parkima. Minu parkimiskohal asfaldile märgistatud invamärk oli lume ja jääga kaetud, nägin ainult piirjooni, mille vahele auto parkisin. Tulemus: kojamehe vahel Citypargi 35.- leppetrahvi kviitung, parkimine invaalal. Lahkumisel pildistasin olukorra, kuid siis oli neljast autost järele jäänud vaid üks. Vaiet pole vist mõtet esitada, aga mida teha kui enne kuue kuu möödumist tuleb kohtust kiirmenetluse makseettepanek?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Liikluskorraldusvahend peab olema juhile nähtav ja arusaadav. Kas ka antud juhul oli kehtestatud liikluskorraldus juhile nähtav ja arusaadav, ei ole faktiliste lähteandmete puudumise tõttu võimalust hinnata.

Seoses leppetrahvi sissenõudega tuleb aga märkida, et leppetrahvi nõudev pool peab olema suuteline tõendama, kes on parkimislepingu sõlminud isikuks e. lepingu teiseks pooleks. Ilma lepingu teist poolt e. kohustatud isikut teadmata ei ole võimalik leppetrahvi sissenõudmiseks tulemuslike sammude tegemine sh. maksekäsu kiirmenetluse alustamine. Sõiduki omanik ei ole automaatselt lepingut sõlminud pooleks.
 

Küsimus: Kas ma võin juhtida ja töötada traktoriga pärast uut aastat, kui oman BE, CE juhiluba?20.01.2015

Kas ma võin juhtida ja töötada traktoriga pärast uut aastat. Oman BE,CE juhiluba.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Muutus T-kategooria juhtimisõiguse osas tuleneb liiklusseaduse üleminekusätetest e. LS § 264 lg-st 12, mille kohaselt võis kuni 2015. aasta 1. jaanuarini T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi juhtida ka isik, kellel on C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Edaspidi võib T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi juhtida isik, kes omandab lisaks olemasolevale C, D, C1 või D1 kategooriale E alamkategooria või T-kategooria juhtimisõiguse. Viimase omandamiseks tuleb vastavalt LS § 108 lg-le 8 sooritada T-kategooria mootorsõiduki sõidueksam.

Eelnimetatud muutus puudutab siiski sellise T-kategooria mootorsõiduki juhtimist, mille täismass ületab 18 000 tonni. Kergemate T-kategooria mootorsõidukite juhtimiseks ei ole E-alamkategooria või T-kategooria juhtimisõiguse omandamine vajalik ning nende juhtimisel tuleb juhinduda LS § 94 lg-tes 10 ja 11 sätestatust.

Kui isik omab CE kategooria autorongi juhtimise õigust, siis ei ole eraldi T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse omandamine vajalik, kuivõrd LS § 94 lg 12 kohaselt võib T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.
 

Küsimus: Kas ma peaksin vaidlustama mulle saadetud leppetrahvi, mis on "auto" saanud eelmise omaniku ajal suvel?15.01.2015

Tere!
Sain AS Ühisteenuselt sms sõnumi, et maksmata on leppetrahv. Leppetrahv on pärit juuli kuust, auto ostsin aga novembris. Seega parkimistrahvi on saanud eelmine omanik. Ei ole ju mõeldav, et trahvi peab tasuma uus omanik. Saan aru, et tasulises parklas parkimisel ja parkla infotahvli alt läbi sõitmisel kehtib parkimisleping teenuse pakkuja ja auto omaniku vahel. Kuna ma sel ajal ei olnud ei üks ega teine osapool, siis plaanin leppetrahvi vaidlustada ning soovin abi vaide koostamisel, et sinna mõni vahva klausel sisse kirjutada.

Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Kui soovite vaide (kaebuse vms) koostamiseks saada õiguslikku abi, soovitan pöörduda vastavas valdkonnas tegutseva ja teenust pakkuva juristi (sh advokaadi) poole. Vastused.ee keskkonnas õigusdokumentide koostamise teenust paraku pakkuda ei saa.

Leppetrahvi puhul on tegemist lepingupoolte poolt kokku lepitud tsiviilõigusliku sanktsiooniga. Tüüpiliste parkimislepingute puhul sõlmitakse leping eelkõige sõiduki juhi ja parkla valdaja vahel. Seega ei ole sõiduki omanik automaatselt lepingu pooleks. Leppetrahvi nõudev pool peab nõude maksmapanekuks tõendama, kes on lepingu teine pool e. kes on isikuks, kellel on tekkinud parkimislepingust tulenevad kohustused.
 

Küsimus: Kas on võimalik taastada juhtimisõigus enne karistuse lõppemist?15.01.2015

Juhtimisõigus on peatatud aastaks ajaks KarS paragraaf 50 lg 1 p 1 . Kas oleks võimalik need tagasi saada poole karistusaja pealt?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Kehtiv õigus ei näe ette lisakaristuse kandmise ennetähtaegse lõpetamise võimalust.
 

Küsimus: Mida teha, kui koristasin lumest oma parkimiskoha, kuid õhtul koju tulles oli naaber sinna parkinud, see kordub pidevalt?15.01.2015

Tere. Talv on käes ja parkimise probleemid on jälle aktuaalsed. Pidev ja ebameeldiv ja tundub, et lahendamatu probleem on parkimine majade hoovis. Täpsemalt: mina koristasin lund kohal, kus tavaliselt pargin oma auto. See koht asub parklas meie maja ees. Õhtul koju tulles avastasin, et sellel kohal on pargitud mu naabri auto. Enam vabu kohti ei ole. Mida võin ette võtta? Saan aru, et keegi ei saa karistada selle eest, kuid ei taha koristada lund teiste inimeste jaoks.
tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Selline probleem kortermajade ees on sage ja olen isegi "laisku naabreid" kirunud. Samas õiguslikku instrumenti, mis aitaks säilitada lumest puhastatud parkimiskoha enda sõidukile, otseselt ei olegi. Kui parkimisala asub näiteks ühistu kinnisasjal, kehtivad sellele kaasomanike e. ühistu liikmete õigused üheaegselt mõttelistes osades. Kaasomandit valitsetakse ja kasutatakse kaasomanike kokkuleppel (asjaõigusseadus § 72 lg 1). Seega on võimalik kaasomanike vahel iseenesest kokku leppida, kuidas toimub parkimiskohtade puhastamine või puhastatud parkimiskohtade kasutamine. Ühistul on võimalik tellida ka parkimiskohtade puhastamine teenusena.

Kui parkimisala asub aga väljapool ühistu kinnistut, näiteks haldusüksuse avalikul maa-alal, siis õiguslik instrument selleks, et tagada lumest puhastatud parkimiskoha säilitamine enda sõidukile, puudub. Teisisõnu - vaba parkimiskohta tuleb sel juhul otsida kaugemalt.
 

Küsimus: Kas politsei oleks pidanud äriregistris olevale ettevõtte mõlemale e-postile saatma trahviteate?09.01.2015

Tere
Sain eelmise aasta augustis firma autoga sõites kiiruskaamera trahvi. Ootasin meili peale teadet, aga seda ei tulnud. Aeg läks ning politsei andis asja kohtutäiturile, kes kibekiiresti leidis mu maili aadressi üles ja teavitas, et algne summa on nüüd üle poole suurem ja tuleb tasuda. Tegin politseile avalduse, et miks pole keegi teavitanud algselt trahvist, kuid nemad vastasid, et tegid seda, kasutades äriregistri andmeid. Kuna mul on seal kaks e maili aadressi, aga nemad saatsid meili ainult ühele, mis põrkas tagasi. Minu küsimus on, et kui on märgitud kaks meiliaadressi, kas siis poleks politsei pidanud teate mõlemale aadressile saatma?

Aitäh ette!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54'3 lg 4 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule trahviteade registrisse kantud aadressile lihtkirjaga või elektrooniliselt. Elektroonilisel saatmisel ei ole nõutav teabe kaitsmine kolmandate isikute eest ega ka trahviteate kättesaamise kinnituse saamine. Saadetud dokument loetakse kättesaaduks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.

Seadus ei ütle midagi selle kohta, et kui juriidilisel isikul on mitu e-posti aadressi, tuleks trahviteade saata neile kõigile. Arvestades ülalpool viidatud regulatsiooniga, mille kohaselt ei ole juriidilise isiku puhul nõutav kinnitus trahviteate kättesaamise kohta, siis võib sellest pigem järeldada, et oma avalike e-posti aadresside toimimise ja läbilaskevõime eest peab hoolitsema juriidiline isik ise e. avalikult teatavaks tehtud e-postile saadetud kirjade mittekättesaamise riski kannab juriidiline isik ise. Seega kaldun pigem arvama, et trahviteate kättetoimetatuks lugemiseks juriidilisele isikule piisab, kui see on saadetud ühele juriidilise isiku avalikule e-posti aadressile.
 

Küsimus: Kas pean tasuma parkimistrahvi, kui pole isegi trahviteadet saanud?09.01.2015

Vaatan ühel päeval siis oma pangakonto väljavõtet ning sealt selgub, et mu kontolt on automaatselt maha läinud Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet "kohtuvälise menetleja otsus või määrus nr..."; summa ei ole suur aga siiski tekitab minus hämmingut, kui lihtsalt asi käib nende jaoks.
Helistan siis antud kohtuvälisele menetlejale ning siis selgub, et minu nimel oleva autoga on saadud parkimistrahv. Esitan huvitavama osa dialoogist, mis oli meie vahel:
Mina: kuidas Te saate minu käest raha võtta, kui ma pole isegi trahvikviitungit näinud?
Kohtumenetleja assistent vms: Teile on esitatud kohtumenetleja dokumendid … kuupäeval.
Mina: Kahjuks mina pole antud dokumente kätte saanud, kas dokumendid ei peaks tulema tähitud kirjana ning ma saaksin need isiklikult kätte, et vastu võttes peaksin andma allkirja?
Kohtumenetleja assistent: Meil on oma kohaletoimetaja ning tema on kindlasti käinud Teie ukse taga uksekella laskmas ning kui Ta pole Teid kätte saanud siis on ilmselt kirja postkasti jätnud.
Mina: aga tõesti mina pole antud otsusest teadlik
Kohtumenetleja assistent: Kahjuks me ei saa valvata Teie postkasti kõrval ning jälgida, et Te oma kirja kätte saaksite.
Ei ole mina saanud ei parkimistrahvi kviitungit paberkandjal, e-posti teel (ei oska öelda, kuidas neid veel edastatakse) aga peamine on see, et ma pole seda saanud.
Auto passis on kasutajana kirjas ka mu endine elukaaslane, kui tõesti on see trahv saadud, siis ilmselt äkki võis tema selle saada aga ei oska ka seda kinnitada, sest juba mitu kuud on meie suhtlemine olnud minimaalne, võib ka öelda, et seda sisuliselt ei ole olnudki.
Siin on siis kaks teemat, ma ei ole saanud ei trahvikviitungit, ega ka kohtumenetleja saadetud dokumente, mis pidavat olevat minuni jõudnud.
Kas mul on võimalik siin midagi vaidlustada veel või selleks on juba hilja? Ma saan aru, et trahv on saadud ja see tuleb ka ilmselt tasuda aga ei suuda mõista, miks ma peaksin tasuma menetlustasud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviteate kättetoimetamisest olen vastused.ee keskkonnas juba ka kirjutanud. Väärteomenetlse seadustiku (VTMS) § 54'3 lg 1 kohaselt saadetakse füüsilisele isikule trahviteade rahvastikuregistris märgitud aadressile või mõnele muule menetlejale teadaolevale aadressile tähtkirjaga või e-kirjaga VTMS § 41 lg 4 kohaselt. Kui trahviteadet ei ole sel viisil võimalik kätte toimetada, toimetatakse trahviteade kätte avaldamisega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse trahviteade kätte toimetatuks trahviteate teistkordsest avaldamisest. Seega tasub kontrollida, kas trahviteade on kahel korral avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kui trahviteadet ei ole seaduses ettenähtud korras kätte toimetatud, on võimalik taotleda kohtuväliselt menetlejalt (sissenõudjalt) täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamist kohtutäiturile ja täitekulude kohtuvälise menetleja kanda jätmist või esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi kohtusse.