Liiklusõigus
Küsimus: Kas driftimise eest saaks karistada LS§14 lg 2 ja LS §242 alusel?22.01.2015
Otseselt driftimine keelatud ei ole aga kas karistada saaks LS§14 lg 2 ja LS §242 alusel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas pean ikka leppetrahvi ära maksma, kui parkimiskohal asfaldile märgistatud invamärk oli lume ja jääga kaetud?20.01.2015
Tasulises eraparklas liiklusmärk noolega 4 invakohta. Parkisin viiendaks ja olin kindel, et pargin korrektselt. Hiljem selgus, et need neli autot olid pargitud kolmele invakohale ja seetõttu olin ka mina ekslikult sattunud invaalale parkima. Minu parkimiskohal asfaldile märgistatud invamärk oli lume ja jääga kaetud, nägin ainult piirjooni, mille vahele auto parkisin. Tulemus: kojamehe vahel Citypargi 35.- leppetrahvi kviitung, parkimine invaalal. Lahkumisel pildistasin olukorra, kuid siis oli neljast autost järele jäänud vaid üks. Vaiet pole vist mõtet esitada, aga mida teha kui enne kuue kuu möödumist tuleb kohtust kiirmenetluse makseettepanek?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seoses leppetrahvi sissenõudega tuleb aga märkida, et leppetrahvi nõudev pool peab olema suuteline tõendama, kes on parkimislepingu sõlminud isikuks e. lepingu teiseks pooleks. Ilma lepingu teist poolt e. kohustatud isikut teadmata ei ole võimalik leppetrahvi sissenõudmiseks tulemuslike sammude tegemine sh. maksekäsu kiirmenetluse alustamine. Sõiduki omanik ei ole automaatselt lepingut sõlminud pooleks.
Küsimus: Kas ma võin juhtida ja töötada traktoriga pärast uut aastat, kui oman BE, CE juhiluba?20.01.2015
Kas ma võin juhtida ja töötada traktoriga pärast uut aastat. Oman BE,CE juhiluba.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Eelnimetatud muutus puudutab siiski sellise T-kategooria mootorsõiduki juhtimist, mille täismass ületab 18 000 tonni. Kergemate T-kategooria mootorsõidukite juhtimiseks ei ole E-alamkategooria või T-kategooria juhtimisõiguse omandamine vajalik ning nende juhtimisel tuleb juhinduda LS § 94 lg-tes 10 ja 11 sätestatust.
Kui isik omab CE kategooria autorongi juhtimise õigust, siis ei ole eraldi T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse omandamine vajalik, kuivõrd LS § 94 lg 12 kohaselt võib T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.
Küsimus: Kas ma peaksin vaidlustama mulle saadetud leppetrahvi, mis on "auto" saanud eelmise omaniku ajal suvel?15.01.2015
Tere!
Sain AS Ühisteenuselt sms sõnumi, et maksmata on leppetrahv. Leppetrahv on pärit juuli kuust, auto ostsin aga novembris. Seega parkimistrahvi on saanud eelmine omanik. Ei ole ju mõeldav, et trahvi peab tasuma uus omanik. Saan aru, et tasulises parklas parkimisel ja parkla infotahvli alt läbi sõitmisel kehtib parkimisleping teenuse pakkuja ja auto omaniku vahel. Kuna ma sel ajal ei olnud ei üks ega teine osapool, siis plaanin leppetrahvi vaidlustada ning soovin abi vaide koostamisel, et sinna mõni vahva klausel sisse kirjutada.
Tänades
Sain AS Ühisteenuselt sms sõnumi, et maksmata on leppetrahv. Leppetrahv on pärit juuli kuust, auto ostsin aga novembris. Seega parkimistrahvi on saanud eelmine omanik. Ei ole ju mõeldav, et trahvi peab tasuma uus omanik. Saan aru, et tasulises parklas parkimisel ja parkla infotahvli alt läbi sõitmisel kehtib parkimisleping teenuse pakkuja ja auto omaniku vahel. Kuna ma sel ajal ei olnud ei üks ega teine osapool, siis plaanin leppetrahvi vaidlustada ning soovin abi vaide koostamisel, et sinna mõni vahva klausel sisse kirjutada.
Tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Leppetrahvi puhul on tegemist lepingupoolte poolt kokku lepitud tsiviilõigusliku sanktsiooniga. Tüüpiliste parkimislepingute puhul sõlmitakse leping eelkõige sõiduki juhi ja parkla valdaja vahel. Seega ei ole sõiduki omanik automaatselt lepingu pooleks. Leppetrahvi nõudev pool peab nõude maksmapanekuks tõendama, kes on lepingu teine pool e. kes on isikuks, kellel on tekkinud parkimislepingust tulenevad kohustused.
Küsimus: Kas on võimalik taastada juhtimisõigus enne karistuse lõppemist?15.01.2015
Juhtimisõigus on peatatud aastaks ajaks KarS paragraaf 50 lg 1 p 1 . Kas oleks võimalik need tagasi saada poole karistusaja pealt?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui koristasin lumest oma parkimiskoha, kuid õhtul koju tulles oli naaber sinna parkinud, see kordub pidevalt?15.01.2015
Tere. Talv on käes ja parkimise probleemid on jälle aktuaalsed. Pidev ja ebameeldiv ja tundub, et lahendamatu probleem on parkimine majade hoovis. Täpsemalt: mina koristasin lund kohal, kus tavaliselt pargin oma auto. See koht asub parklas meie maja ees. Õhtul koju tulles avastasin, et sellel kohal on pargitud mu naabri auto. Enam vabu kohti ei ole. Mida võin ette võtta? Saan aru, et keegi ei saa karistada selle eest, kuid ei taha koristada lund teiste inimeste jaoks.
tänan
tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui parkimisala asub aga väljapool ühistu kinnistut, näiteks haldusüksuse avalikul maa-alal, siis õiguslik instrument selleks, et tagada lumest puhastatud parkimiskoha säilitamine enda sõidukile, puudub. Teisisõnu - vaba parkimiskohta tuleb sel juhul otsida kaugemalt.
Küsimus: Kas politsei oleks pidanud äriregistris olevale ettevõtte mõlemale e-postile saatma trahviteate?09.01.2015
Tere
Sain eelmise aasta augustis firma autoga sõites kiiruskaamera trahvi. Ootasin meili peale teadet, aga seda ei tulnud. Aeg läks ning politsei andis asja kohtutäiturile, kes kibekiiresti leidis mu maili aadressi üles ja teavitas, et algne summa on nüüd üle poole suurem ja tuleb tasuda. Tegin politseile avalduse, et miks pole keegi teavitanud algselt trahvist, kuid nemad vastasid, et tegid seda, kasutades äriregistri andmeid. Kuna mul on seal kaks e maili aadressi, aga nemad saatsid meili ainult ühele, mis põrkas tagasi. Minu küsimus on, et kui on märgitud kaks meiliaadressi, kas siis poleks politsei pidanud teate mõlemale aadressile saatma?
Aitäh ette!
Sain eelmise aasta augustis firma autoga sõites kiiruskaamera trahvi. Ootasin meili peale teadet, aga seda ei tulnud. Aeg läks ning politsei andis asja kohtutäiturile, kes kibekiiresti leidis mu maili aadressi üles ja teavitas, et algne summa on nüüd üle poole suurem ja tuleb tasuda. Tegin politseile avalduse, et miks pole keegi teavitanud algselt trahvist, kuid nemad vastasid, et tegid seda, kasutades äriregistri andmeid. Kuna mul on seal kaks e maili aadressi, aga nemad saatsid meili ainult ühele, mis põrkas tagasi. Minu küsimus on, et kui on märgitud kaks meiliaadressi, kas siis poleks politsei pidanud teate mõlemale aadressile saatma?
Aitäh ette!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seadus ei ütle midagi selle kohta, et kui juriidilisel isikul on mitu e-posti aadressi, tuleks trahviteade saata neile kõigile. Arvestades ülalpool viidatud regulatsiooniga, mille kohaselt ei ole juriidilise isiku puhul nõutav kinnitus trahviteate kättesaamise kohta, siis võib sellest pigem järeldada, et oma avalike e-posti aadresside toimimise ja läbilaskevõime eest peab hoolitsema juriidiline isik ise e. avalikult teatavaks tehtud e-postile saadetud kirjade mittekättesaamise riski kannab juriidiline isik ise. Seega kaldun pigem arvama, et trahviteate kättetoimetatuks lugemiseks juriidilisele isikule piisab, kui see on saadetud ühele juriidilise isiku avalikule e-posti aadressile.
Küsimus: Kas pean tasuma parkimistrahvi, kui pole isegi trahviteadet saanud?09.01.2015
Vaatan ühel päeval siis oma pangakonto väljavõtet ning sealt selgub, et mu kontolt on automaatselt maha läinud Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet "kohtuvälise menetleja otsus või määrus nr..."; summa ei ole suur aga siiski tekitab minus hämmingut, kui lihtsalt asi käib nende jaoks.
Helistan siis antud kohtuvälisele menetlejale ning siis selgub, et minu nimel oleva autoga on saadud parkimistrahv. Esitan huvitavama osa dialoogist, mis oli meie vahel:
Mina: kuidas Te saate minu käest raha võtta, kui ma pole isegi trahvikviitungit näinud?
Kohtumenetleja assistent vms: Teile on esitatud kohtumenetleja dokumendid … kuupäeval.
Mina: Kahjuks mina pole antud dokumente kätte saanud, kas dokumendid ei peaks tulema tähitud kirjana ning ma saaksin need isiklikult kätte, et vastu võttes peaksin andma allkirja?
Kohtumenetleja assistent: Meil on oma kohaletoimetaja ning tema on kindlasti käinud Teie ukse taga uksekella laskmas ning kui Ta pole Teid kätte saanud siis on ilmselt kirja postkasti jätnud.
Mina: aga tõesti mina pole antud otsusest teadlik
Kohtumenetleja assistent: Kahjuks me ei saa valvata Teie postkasti kõrval ning jälgida, et Te oma kirja kätte saaksite.
Ei ole mina saanud ei parkimistrahvi kviitungit paberkandjal, e-posti teel (ei oska öelda, kuidas neid veel edastatakse) aga peamine on see, et ma pole seda saanud.
Auto passis on kasutajana kirjas ka mu endine elukaaslane, kui tõesti on see trahv saadud, siis ilmselt äkki võis tema selle saada aga ei oska ka seda kinnitada, sest juba mitu kuud on meie suhtlemine olnud minimaalne, võib ka öelda, et seda sisuliselt ei ole olnudki.
Siin on siis kaks teemat, ma ei ole saanud ei trahvikviitungit, ega ka kohtumenetleja saadetud dokumente, mis pidavat olevat minuni jõudnud.
Kas mul on võimalik siin midagi vaidlustada veel või selleks on juba hilja? Ma saan aru, et trahv on saadud ja see tuleb ka ilmselt tasuda aga ei suuda mõista, miks ma peaksin tasuma menetlustasud.
Helistan siis antud kohtuvälisele menetlejale ning siis selgub, et minu nimel oleva autoga on saadud parkimistrahv. Esitan huvitavama osa dialoogist, mis oli meie vahel:
Mina: kuidas Te saate minu käest raha võtta, kui ma pole isegi trahvikviitungit näinud?
Kohtumenetleja assistent vms: Teile on esitatud kohtumenetleja dokumendid … kuupäeval.
Mina: Kahjuks mina pole antud dokumente kätte saanud, kas dokumendid ei peaks tulema tähitud kirjana ning ma saaksin need isiklikult kätte, et vastu võttes peaksin andma allkirja?
Kohtumenetleja assistent: Meil on oma kohaletoimetaja ning tema on kindlasti käinud Teie ukse taga uksekella laskmas ning kui Ta pole Teid kätte saanud siis on ilmselt kirja postkasti jätnud.
Mina: aga tõesti mina pole antud otsusest teadlik
Kohtumenetleja assistent: Kahjuks me ei saa valvata Teie postkasti kõrval ning jälgida, et Te oma kirja kätte saaksite.
Ei ole mina saanud ei parkimistrahvi kviitungit paberkandjal, e-posti teel (ei oska öelda, kuidas neid veel edastatakse) aga peamine on see, et ma pole seda saanud.
Auto passis on kasutajana kirjas ka mu endine elukaaslane, kui tõesti on see trahv saadud, siis ilmselt äkki võis tema selle saada aga ei oska ka seda kinnitada, sest juba mitu kuud on meie suhtlemine olnud minimaalne, võib ka öelda, et seda sisuliselt ei ole olnudki.
Siin on siis kaks teemat, ma ei ole saanud ei trahvikviitungit, ega ka kohtumenetleja saadetud dokumente, mis pidavat olevat minuni jõudnud.
Kas mul on võimalik siin midagi vaidlustada veel või selleks on juba hilja? Ma saan aru, et trahv on saadud ja see tuleb ka ilmselt tasuda aga ei suuda mõista, miks ma peaksin tasuma menetlustasud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui trahviteadet ei ole seaduses ettenähtud korras kätte toimetatud, on võimalik taotleda kohtuväliselt menetlejalt (sissenõudjalt) täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamist kohtutäiturile ja täitekulude kohtuvälise menetleja kanda jätmist või esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi kohtusse.
Küsimus: Kas kiirendusrada on ikkagi kiirendusrada või on ta kiirendus- ja järsu pidurduserada?09.01.2015
Kas kiirendusrada on ikkagi kiirendusrada või on ta kiirendus- ja järsu pidurduserada?
Seadus ütleb (või siis saan mina nii aru ainult), et peaksin kiirendusrajalt väljudes andma teed.
Situatsioon oli mul järgmine, sain hoo sisse ja liikusin liiklusvooluga kaasa, pigem isegi natuke kiiremini. Suund oli sees ja olin valmis ümberreastumiseks (olin tagumise auto suhtes eespool). Kiirendusrada hakkas otsa saama ja ma sujuvalt hakkasin ümberreastuma - see mats aga kukkus tuututama, ma ei teinud sellest välja, sest ilmselge oli see, et ta meelega ei tahtnud vahele lasta, isegi ei hoidnud eesliikuvaga pikivahet ning olin kindel, et ta peab lähtuma parema käe reeglist (paremalt lähenev auto kiirendusrajalt).
Autokoolist jäi ka selline asi meelde, et kiirendusrajal olijat ei tohi segada. Nüüd muidugi koju jõudes tahtsin enda eesõiguses veenduda ja selgus, et kui seadust loen, saan ma aru, et hoopis temal oli eesõigus.
Seega tekkiski küsimus, kiirendusrada - kas tõesti täiesti kasutu ja pigem ohtlik teelõik?
Kiirendusraja mõiste hetkel jääb mulle väga absurdseks, milleks neid üldse siis vaja on, pangu lihtsalt ristmikule "anna teed" märk ja kõik.
Seadus ütleb (või siis saan mina nii aru ainult), et peaksin kiirendusrajalt väljudes andma teed.
Situatsioon oli mul järgmine, sain hoo sisse ja liikusin liiklusvooluga kaasa, pigem isegi natuke kiiremini. Suund oli sees ja olin valmis ümberreastumiseks (olin tagumise auto suhtes eespool). Kiirendusrada hakkas otsa saama ja ma sujuvalt hakkasin ümberreastuma - see mats aga kukkus tuututama, ma ei teinud sellest välja, sest ilmselge oli see, et ta meelega ei tahtnud vahele lasta, isegi ei hoidnud eesliikuvaga pikivahet ning olin kindel, et ta peab lähtuma parema käe reeglist (paremalt lähenev auto kiirendusrajalt).
Autokoolist jäi ka selline asi meelde, et kiirendusrajal olijat ei tohi segada. Nüüd muidugi koju jõudes tahtsin enda eesõiguses veenduda ja selgus, et kui seadust loen, saan ma aru, et hoopis temal oli eesõigus.
Seega tekkiski küsimus, kiirendusrada - kas tõesti täiesti kasutu ja pigem ohtlik teelõik?
Kiirendusraja mõiste hetkel jääb mulle väga absurdseks, milleks neid üldse siis vaja on, pangu lihtsalt ristmikule "anna teed" märk ja kõik.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kuigi põhirajal liikuva sõiduki juhi küsimuses kirjeldatud viisil käitumine võib ajada hinge täis ja tunduda mühaklik (ja teinekord võib olla ongi teadlikult mühaklik), ei pea sõidueesõigust omav juht printsiibis oma liikumiskiirust muutma. Vastasel juhul ei oleks tegemist LS § 2 p-s 1 kohase tee andmise nõude täitmisega. Seega viisi, kuidas tee andmise nõuet täita nii, et see oleks ohutu teistele ja iseendale, peab valima tee andmise kohustust omav juht.
Küsimuses kirjeldatud liiklussituatsioonini võib viia ka mitme asjaolu üheaegne esinemine - lühike kiirendusrada, mühaklik juht põhirajal ja ebaõigelt kalkuleeritud võimalus põhirajal liikuva liiklusvooluga ühinemiseks.
Küsimus sellest, kas kiirendusraja regulatsioon on ohtlik või mitte, samuti sellest, kas kiirendusrajad on Eestis mõistliku pikkusega või mitte, on pigem küsimus liiklusohutuspoliitika väljatöötajatele ning sellele küsimusele vastamine eeldab ilmselt ka põhjalikumat mõjuanalüüsi.
Küsimus: Kas liiklusmärk 384 e. "Parkimiskeelu ala" mõjuala ulatub sellelt teelt algavale kõrval-tupiktänavale?07.01.2015
Kas LM 384 e. "Parkimiskeelu ala" tähistab parkimiskeeldu ainult tänava alal, kuhu märk on paigaldatud või laieneb märgi mõjuala ka sellelt tänavalt alguse saavale ja teise tänavanimega kõrval-tupiktänavale? Tupiktänava lõpus asub eraparkla. Tupiktänavale ei ole paigaldatud ei parkmist lubavat ega keelavat liiklusmärki. Kas antud tupiktänaval võib parkida?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui aga mõnele mõjualasse suubuvale teele ei ole paigaldatud mõjualamärki ja juht on mõjualasse jõudmiseks kasutanud just seda teed, siis võib süüteokoosseis olla välistatud juhi teos süüteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu.