Liiklusõigus

Turvavarustuse kinnitamata jätmise eest võib karistuseks määrata kuni 50 trahviühiku suuruse karistuse. üks trahviühik = 4 eurot. Seega on karistuse maksmimaalseks suuruseks 200 eurot. Teile määratud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Seega ei ole tegemist ilmselgelt liigraske karistusega. Hoiatuse kohaldamine või kohaldamata jätmine kuulub eelkõige ametniku diskretsiooniõigusesse. Kui Te leiate, et Teile määratud karistus on põhjendamatult raske, siis saate kiirmenetluse otsuse vaidlustada 15 päeva jooksul maakohtus, arvates otsuse kättesaamisest. Kuni kaebuse läbivaatamiseni kohtu poolt ja kohtuotsuse jõustumiseni, trahviotsus ei jõustu ja trahvi ei ole vaja seni maksta. Vaidlustamise mõttekust ma ilma konkreetse juhtumi asjaolusid analüüsimata hinnata ei oska.

Liiklusseadus piirangut kerghaagise kasutamisele sõidupraktika saamise eesmärgil ei kehtesta.

Liiklusmärk peab olema nähtav ja loetav sellele liiklejale, kellele märk on mõeldud. Vaidluse korral märgi nähtavuse üle, lahendatakse vaidlus konkreetsele menetlusliigile ette nähtud korras. Kuna Teie kirjast ei nähtu, millise trahviga on tegemist, ei saa ma arvamust avaldada konkreetse menetluse osas. Vaidluse käigus siis hinnatakse, kas märk oli objektiivselt märkamatu või oli tegemist Teie enda hooletusega.

Tegemist on nö liiklusõpiku näitega. LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja möödasõidul olevale liiklejale, kui liikluskorraldusvahendid ei näita teisiti. Parempöördel olev juht on vasakpöördel olevale juhile vastutulevaks juhiks. Samuti on vasakpöörajal parempöörde sooritajale tee andmise kohustus tulenevalt "parema käe reeglist": LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt tuleb anda teed paremalt lähenevale või paremal paiknevale sõidukijuhile, kui selliste sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidueesõigus ei ole liiklusseaduses määratud teisiti. Seega võib parrmpöörde sooritaja suunduda pärisuunavööndi mistahes rajale, eeldades, et ta täidab tee anermise nõudeid sõidueesõigusega teel liikujate suhtes. Vastassuunast vasakpööraja peab sellisele juhile andma teed.

Võib. Juhiloa vahetamise osas Eesti juhiloa vastu võib tähtsust omada asjaolu, kas juhiloa kasutaja on asunud elama Eestisse või on tegemist ajutise riigis viibimisega.

LS § 17 lg 5 p 2 sätestab: Juht peab andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustsu eiole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Sätte sõnastusest tuleneb, et teeandmise kohustus kehtib juhile ajal, mil ta on pöördel. Seega on tee andmise kohustuse olemasolu määramiseks tarvis tuvastada, kas juhi tegevus on objektiivselt käsitletav pöördena või mitte. Kui ülekäigukoht asub sedavõrd kaugel, et sõiduk selleni jõudes on eelnevalt oma pöörde juba lõpetanud, siis ei ole jalakäijal ülekäigukohal sõidutee ületamisel eesõigust.

Olen Vastused.ee keskkonnas eraparklate leppetrahve puudutavatele küsimustele palju kordi vastanud. Kindlasti leiate Teid huvitavale küsimusele vastuse. Lühidalt uuesti varasemaid vastuseid kokku võttes tuleb eraparklate leppetrahvide puhul arvestada, et tegemist on eraõigusliku sanktsiooniga e. kahe või enama lepingupoole vahelise kokkuleppega parkimise osas. Kogu vaidlus taandubki sellele, kas leppetrahvi nõudev lepingupool on suuteline vaidluse korral tõendama, kes on temaga lepingu sõlminud teiseks pooleks. Üldjuhul ei ole selleks teiseks pooleks automaatselt sõiduki omanik. Igal konkreetsel juhul tuleb eraldi tuvastada, kes sõlmis parkimislepingu ja/või kas parkimislepingut saab üldse sõlmituks lugeda. Seega ei ole sõiduki omanik või vastutav kasutaja automaatselt kohustatud leppetrahvi tasumiseks. Samas on elu näidanud, et leppetrahvide korduv tasumata jätmine võib hiljem hakata sõiduki kasutaja elu küllaltki tuntavalt häirima. Valik leppetrahvi vabatahtliku tasumise või tasumata jätmise osas on siiski igaühe enda langetada.

Vastus küsimusele sõltub sellest, kas Teil on eelnevalt olemas mõne muu kategooria mootorsõiduki juthimise õigus, samuti sellest, millises LS § 227 lõikes kirjeldatud väärteo eest Teid karistati. Kui karistus määrati LS § 227 lg 2, 3 või 4 alusel ning Teil ei ole varasemast ajast A, B, C või D kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust väljastatud, siis ei anta Teile A-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust enne, kui karistus on kustunud. Kui Teid karistati aga LS § 227 lg 1 alusel või Teile on juba varasemast väljastatud näiteks B-kategooria mootorsõiduki juthimise õigus, siis ei ole takistusi A-kategooria juhtimisõiguse omandamiseks.

Saan esitatud küsimustele vastata siiski vaid üldiselt, kuna õnnetuses osalenud juhtide, samuti teeomaniku vastutuse suhtes järelduste tegemine eeldab vältimatult ka liiklusõnnetuse kohta kogutud tõendite analüüsi, milleks käesolevas keskkonnas võimalus puuub.

Teeseaduse § 37 lg 6 sätestab, et teeomanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutuskõlbmatuse tõttu, samuti teeseaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumise tõttu tekitatud kahju. Teeseaduse § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Teeomaniku vastutuse küsimuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas teeomanik oli oma kohustused tee ohutus seisundis hoidmiseks täitnud ja kas teel oli võimalik ohutult liigelda.

Samas ei pruugi libe tee tuua vältimatult kaasa teeomaniku vastutust või välistada sõidukijuhi vastutust liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Teeoludele vastava sõidukiiruse ning pikivahe hoidmine on eelkõige sõidukijuhi kohustuseks. See hõlmab sõidukijuhi kohustust veenduda ka selles, milline on tee seisund (libe, mittelibe jms) ja valida selline kiirus ja pikivahe, et säiliks kontroll sõiduki liikumise üle. Sealjuures tuleb hinnata, kas tee libedus oli juhi jaoks objektiivselt tajutav.

Karistuse suurus liiklusõnnetuse põhjustamise eest sõltub sellest, kas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustused kvalifitseeruvad raskete või kergetena. Esimesel juhul on tegemist kuriteoga, teisel juhul väärteoga. Kuritegude puhul sõltub karistuse ulatus saabunud tagajärjest (tervisekahjustus või surm) ja sellest, kas liiklusnõudeid rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest (KarS §d 422 ja 423). Väärtegude puhul näeb vastutuse ette LS § 223. Karistuseks võib määrata rahatrahvi kuni 1 200 eurot, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuud. Samuti võib mõlema süüteoliigi puhul juhtimisõiguse äravõtmist rakendada lisakaristusena.

Standardi EVS 613:2001 kohaselt paigaldatakse liiklusmärk 152 "Ebatasane tee" ebatasase teelõigu ette, kus ebatasasus on tingitud üksteisele järgnevatest teekatte puudustest. Samuti tuleb liiklusmärgid standardi kohaselt üldjuhul paigaldada teest paremale.