Liiklusõigus

Tegemist on sündmusega, mis liigitub liiklusõnnetuseks liiklusseaduse § 2 p 32 tähenduses. Juhi tegevust liiklusõnnetuse toimumise korral reguleerib LS § 169. Selle paragrahvi 5.lõike kohaselt, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, või kui juhtide vahel on vastutuse küsimuses lahkarvamus, tuleb liiklusõnnetusest teavitada politseid ja tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. Selline teavitamine tagab ka sündmuskoha fikseerimise politsei poolt ja hõlbustab hiljem kahjunõuete esitamist kahju tekitanud isiku vastu või kindlustusele.

Võlaõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab õigusvastaselt teisele isikule kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Üldjuhul kehtib süü eeldus. Mootorsõiduki valdaja võib kahju tekitamise eest vastutada ka juhul, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi (riskivastutus). Kui ka kahju saaja peab olema võimeline vaidluse korral tõendama kahju tekitava sündmuse toimumist ja selle sündmuse ja tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose olemasolu. Küsimuses kirjeldatud kaasuse puhul peaks kahjustatud isik suutma tõendada, et kahjustused tekkisid nimelt kivide pääsemisest Teist mööda sõitnud kiirabisõiduki rataste alt. Samuti peab kahju saaja olema võimeline tõendama kahjuliku tagajärje e. kahju saabumist, sh saabunud kahju suurust.

Liiklusseadus ei keela sõidupraktika ajal sõidukis teiste isikute viibimist. Samas on mõistlik, kui sõidupraktikat juhendav isik (juhendaja) hinnates sõidupraktika võtja oskusi ja teadmisi, kaalub teiste isikute sõidukis viibimise mõistlikkust ja põhjendatust ja teeb teiste sõitjate sõidukisse lubamise kohta otsuse kõiki asjaolusid arvestades.

Kohtuvälise menetleja otsus peab olema menetlusalusele isikule kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest arvates.

Kui aga selgub vajadus väärteo kvalifikatsiooni või tõendusteabe muutmiseks või täiendamiseks, algab kogu protsess otsast peale e. menetlusalusele isikule tutvustatakse muudetud kvalifikatsiooni või tõendusteabega väärteoprotokolli, antakse uus tähtaeg vastulause esitamiseks ja loomulikult muutub ka otsuse kättesaadavaks olemise kuupäev. Selles osas on kohtuväline menetleja tegutsenud õigesti.

Liiklusseaduse § 92 lg 1 kohaselt teisaldatakse sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale.

Kui kahju põhjustanud juhi andmed ei ole teada, võite kahjuteatega pöörduda ka selle kindlustusandja poole, kus oli kindlustatud Teie vastutus. Kui on teada kahju põhjustanud sõiduki registreerimisnumber, saate informatsiooni selle sõiduki kindlustusandja kohta nii oma kindlustsuandjalt kui ka Liikluskindlustuse Fondist. Tervisekahjustuse tekitamisest tuleneva kahju hüvitab kahju põhjustanud sõiduki kindlustusandja.

Kui sõiduki parkimise õiguspärasuse tagamise võimatus oli vältimatu võib kõne alla tulla süüteokoosseisu puudumine Teie teos. Oma õiguste kaitseks tuleb sellisel juhul hoiatustrahv ettenähtud korras vaidlustada. Vaidlustamise kord on sätestatud väärteomenetluse seadustiku §s 54'5. Kas takistused parkimisnõuete rikkumise kõrvaldamiseks olid ka objektiivselt põhjendatud, hinnatakse väärteomenetluse raames kogutavate tõendite pinnalt. Konkreetseid juhiseid on hetkel keeruline anda, kuivõrd ma ei oma täielikku ülevaadet sündmuskohal kehtestatud tegelikust parkimiskorraldusest.

Juhtides sõidukit piiratud juhtimisõigusega, kui juhi kõrval ei viibi vähemalt 2 aastase juhistaažiga isikut, eirates teadlikult politsei antud peatumismärguannet ja põhjustades varalise kahju, paneb juht toime kolmele väärteokoosseisule vastava teo - LS § 242 lg 1, § 234 lg 1 ja § 223 lg 1 kohased väärteod.

Kahe viimasena nimetatud väärteo eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot või aresti või juthimisõiguse ära võtmise.

Sõidukikahju hüvitamiseks on mõistlik sõlmida kahju hüvitamise kokkulepe, kus kahju saanud isik kinnitab kirjalikult kahju suuruse ning samuti kinnitab kahjuhüvitise (kahju suurusele vastava rahasumma) kättesaamist. Kui kahju hüvitamine lepitakse kokku osade kaupa, tuleb see kokkuleppes fikseerida, sh fikseerida osade tasumise kord.

Kolmandale isikule põhjustatud kahju hüvitab kahju põhjustanud sõiduki kindlustusandja, nõudes hiljem hüvitatud kahju kahju põhjustanud sõiduki valdajalt tagasi. Kui kahju hüvitatakse otse kahju põhjustaja poolt, puudub kindlustusseltsil põhjus kahju hüvitamiseks.

Leppetrahvi puudutavad sätted sisalduvad üldjuhul parkimistingimustes. Kui parkimistingimused näevad ette määrata leppetrahvi kuni 57 € ulatuses, siis iseenesest ei ole tegemist tingimuste rikkumisega, kui leppetrahv on määratud selle summa piires. Millise aritmeetika järgi leppetrahvi tegelikku summat kalkuleeritakse, tuleb uurida tingimuste kasutajalt e. parkimise korraldajalt.

Kui valgustamata sõiduki mittemärkamine on juhile vältimatu ka juhile vajalikku hoolsust rakendades, ei saa "anna teed" nõude rikkumist juhile õiguslikult ette heita. Kas valgustamata sõiduk oli või pidi juhile olema objektiivselt tajutav või mitte, selgitatakse välja faktiliste asjaolude e. tõendite pinnalt.

Sõiduki kinnipidamine on reguleeritud liiklusseaduse 92. paragrahvis. Kui LS § 92 lg-s 2 nimetatud teisaldamise alus on olemas, siis on sõiduki teisaldamine üldjuhul õiguspärane. LS § 92 lg 9 kohaselt tagastatakse sõiduk koheselt peale teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist. Seaduse mõttes ei oma kulude tasumise seisukohalt tähtsust, millise isiku tegevuse tõttu sõisuk teisaldati. Kui teisaldamiskulusid on kandnud sõiduki omanik, kes ei ole ise oma tegevusega teisaldamiseks alust andnud, võib ta tasutud summa osas esitada tagasinõude teisaldamise põhjustanud sõiduki valdaja vastu.

Samas on parklaoperaatorite tegevuspraktika hetkel minule teadaolevalt selline, et teisaldatud sõidukit ei tagastata enne teisaldamiskulude ning ka kõigi võlgnetavate leppetrahvide tasumist. Sellise praktika õiguspärasus on vaieldav. Sõiduki mitteväljastamisel on õigus nõuda sõiduki väljaandmist ka kohtu kaudu, kuid siinkohal tuleb arvestada kohtumenetluse prognoositava kestusega ning otsustada, kas kulude kohene tasumine ei ole mitte kiirem ja odavam viis sõiduki kättesaamiseks. Kahju hüvitamise nõude saab esitada ka peale sõiduki kätte saamist.