Liiklusõigus

Liiklusseaduse § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel või juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Juhtimisõiguse peatamise, ära võtmise või peatumise korral on liiklusregistri kanded ülimuslikud.

Seega, kui kanne juhtimisõiguse andmise kohta on liiklusregistrisse tehtud, saab juhtimisõiguse olemasolu tõendada ka liiklusregistri anemete alusel. Kande olemasolus soovitan siiski veenduda või paluda Maanteeametil teha tagantjärele koolituskursusele märge juhtimisõiguse andmise kohta.

Olete asjadest õigesti aru saanud. Kui isik, kellele ei ole kunagi väljastatud juhiluba, omab karistatust juhtimisõiguseta sõidu eest (LS § 201), siis on sellise karistuse omamine vaadeldav kehtiva seaduse kohaselt juhtimisõiguse saamist takistava (välistava) asjaoluna. Karistusandmed trahvina määratud väärteokaristuse kohta kustutatakse karistusregistrist, kui trahvi tasumisest on möödunud 1 aasta.

Alla 6 kuu pikkuse juhtimisõiguse keelu korral ei ole juhtimisõiguse taastamiseks lisatoiminguid teha. Juhtimisõigus taastub keelutähtaja möödumisel. Kuivõrd juhiloa kaasaskandmine ei ole Eestis väljastatud juhiloa puhul kohustuslik, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, siis ei takista juhiloa füüsiline asumine Maanteametis juhtimisõiguse teostamist.

Küsimusele, kes on põhjustaja ja kes jääb süüdi on konkreetse liiklusõnnetuse asjaolusid ja tõendeid uurimata keeruline vastata.

Süülisus võib laheneda sellises olukorras mitmeti. Ka kohtupraktikas on sarnaseid juhtumeid lahendatud erinevalt.

Silmas tuleb pidada, et vasakpööret sooritav juht peab andma teed temast möödasõidul olevale juhile (LS § 17 lg 5 p 3).
Suunamärguanne ei anna sõidueesõigust (LS § 39 lg 5).
Juht peab järgima liikluskorraldusvahendite (sh teemärgiste) nõudeid (LS § 16 lg 2).
Mööda on keelatud sõita sõidukist, mille uht on andnud märguande vasakpöördeks (LS § 51 lg 3 p 2 ja § 52 lg 1 p 1).

Seega on kirjeldatud situatsioonis võimalik etteheiteid teha mõlemale juhile. Praktikas pole harvad lahendid, kus langetatakse otsus nn segasüü kasuks e. tuvastatakse jagatud vastutus ning karistatus määratakse mõlemale juhile.

Usun, et seaduseandja mõte oli siiski reguleerida sellise keelu kaudu üldist liiklusohutust turvalisemaks. Iseküsimus on, kas LS § 106 lg 1 regulatsioon on sellisena vajalik ja proportsionaalne.

Kui transiitnumbrimärk on muutunud kehtetuks, st ei kehti enam sellele sõidukile, millele see on väljastatud, siis minu hinnangul on tegemist riikliku registreerimismärgita sõiduki juhtimisega.

Vastutuse taksoveonõuete rikkumise eest sätestab ühistranspordiseadus. Samuti näeb sama seadus ette vastutuse bussi, trammi, trollibussi või sõiduautoga ühistranspordiseaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest. Karistuseks võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Ühistranspordiseaduse § 33 lg 1 kohaselt on tasu eest korraldatav sõitjatevedu, välja arvatud sõitjatevedu trammi ja trollibussiga, ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või taksoveoloa ja sõidukikaardita keelatud.

Menetluse kulgemise määrab süüteoasja menetlev ametnik. Pole välistatud, et 12 päeva jooksul enne kõikide osalejate üle kuulamist on menetlejal kujunenud veendumus selles osas, kellele esitada väärteokahtlustus/süüdistus. Menetlusaluseks isikuks tunnistamine ei tähenda siiski veel lõplikku seisukohta süüdlase osas. See väljendab menetleja seisukohta. Edasise menetluse käigus võib see seisukoht ka muutuda.

Kirjeldatud situatsioonis tuleb siiski silmas pidada ka seda, et vasakpöörde sooritajal on kohustus anda teed temast möödasõidul olevale juhile. Kas teine juht oli möödasõidul või mitte, selgitatakse välja tõendite pinnalt. Pole välistatud, et enne kõikide osaliste üle kuulamist on menetleja kogunud juba ka piisavalt muid tõendeid, et käsitleda seni veel üle kuulamata liiklusõnnetuses osalenud isikut väärteo toimepanemises kahtlustatavana e. menetlusaluse isikuna. Menetlusalusel isikul on oluliselt suuremad õigused, kui tunnistajal mistõttu on tagab isiku üle kuulamine menetlusaluse isikuna ka tema õiguste parema kaitse.

Täpsemad nõuded kollase vilkuri kasutamise kohta on toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisas 1 (kood 221). E-reegel 65 (R 65) kirjeldab täpsemalt tehnilisi nõudeid mootorsõidukil kasutatavate märgutulede tootmisele, omadustele ja tähistamisele. E-reegliga nr 65 saab tutvuda Maanteeameti kodulehe vahendusel: http://www.mnt.ee/index.php?id=10625 või otselingi kaudu: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29regs61-80.html

Sellele küsimusele vastamine eeldab siiski kõikide liiklusõnnetuse asjaolude hindamist ja analüüsi. Seetõttu saan vastata vaid üldiselt ning vastus ei pruugi anda lahendust konkreetsele liiklussituatsioonile.

Juhti saab karistada liiklusõnnetuse eest, kui ta on süüliselt rikkunud liiklusnõudeid ning liiklusnõuete rikkumise ja saabunud tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Tagant otsasõidus seisneva liiklusõnnetuse puhul saab rääkida eelkõige ohutu pikivahe hoidmise kohustuse (LS § 46 lg 1) võimalikust eiramisest ja ohutu sõidukiiruse ja/või takistuse vältimise kohustuse (LS § 50 lg 3) võimalikust rikkumisest.

Pikivahe valik peab olema selline, et juht suudaks vältida tagant otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Asulasisesel teel peab pikivahe ajaline kestus olema vähemalt 2 sekundit. Asulavälisel teel 3 sekundit. Kui asjaolude pinnalt on tuvastatav, et pikivahe valik oli põhimõtteliselt õige ning juhi tegevuses ei ilmnenud ka LS § 50 lg 3 nõuete rikkumisi, on võimalik väita, et liiklusõnnetuse põhjuseks saab pidada ka eessõitva juhi tegevust või tegevusetust, mis seisneb mittekorras valgustusseadtmetega sõiduki juhtimises.

Eesti õiguspraktikas omaks võetud põhimõtte kohaselt võib iga liikleja, kes täidab liiklusnõudeid eeldada, et ka kõik teised liiklejad neid täidavad. Seega võib taga liikuv sõidukijuht eeldada, et ees sõitva sõiduki pidurdamisest annavad märku sõiduki pidurituled. Kuigi eesmise sõiduki pidurdumine (aeglustumine) on mingil hetkel tajutav ka piduritulede abita, võivad kaotatud sekundid olla juba küllaldased, et taga sõitval juhil puudub võimalus otsasõitu objektiivselt vältida.

Selliseid järeldusi saab teha eelkõige matemaatiliste arvutuste pinnalt arvestades kehtivate füüsikareeglitega ning süüteomenetluses kasutatakse selleks üldjuhul vastava valdkonna eksperdi abi. Arvestada tuleb siiski sellega, et kui eksperdi arvamus ei ole menetlusaluse isiku jaoks soodne, kannab ekspertiisi tegemise kulud menetlusalune isik.

Tsiviilvaidluses kahju tekitamise ja vastutuse küsimuses (kindlustusvaidlus, tsiviilkohtumenetlus), peab kumbki pool ise hea seisma nende asjaolude tõendamise eest, millel nende väited põhinevad.