Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millises asutuses on võimalik juhtimisõiguse järelkoolitust teha?15.12.2015

Tahaks juhtimisõigust taastada aga pean ju selleks läbima mingi koolituse. Aga kus seda on võimalik teha sellest pole mul aimu.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui juhtimisõiguse taastamiseks on tarvis läbida järelkoolitus, siis on järelkoolitust pädevad läbi viima kõik mootorsõidukijuhi koolitajad, kellel on olemas Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba mootorsõidukijuhi koolitamiseks - seega autokoolid. Lähima teabe saamiseks soovitan pöörduda autokooli poole.
 

Küsimus: Kas B kategooria juhilubadega töötaja tohib kolleege tööle sõidutada ja saada sõidutunni eest ka tasu?15.12.2015

Tekkis olukord, kus minu abikaasa tööandja firma sulges osakonna ja viis üle teise piirkonda. Töötajatele soetati 8-kohaline väikebuss tööle ja tagasi sõiduks. Töötajatest kahel on B kategooria juhiload. Tööandja lubas tasuda väikebussi juhile sõidutundide eest. Kas on seaduspärane, et B kategooria juht töötab 3 tundi päevas professionaalina ja seda inimeste veol?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Töötajate vedu tööle ja tagasi vastab oma sisu poolest ühistranspordiseaduse § 4 lg-s 5 nimetatud eriotstarbelise liiniveo tunnustele. Samas, kui vedaja (vedu korraldav ettevõtja) ei saa veo eest tasu, on tegemist omal kulul tehtava autoveoga (sõitjate veoga), millist tegevust reguleerib autoveoseadus. Oma kulul sõitjatevedu on autoveoseadusega reguleeritud niivõrd, kuivõrd see puudutab sõitjate vedu autoga, millel on koos juhi kohaga üle 9 istekoha. Kui veoks kasutataval sõidukil on istekohti vähem, siis minu hinnangul ei ole sellise omal kulul sõitjateveo korraldamiseks erinõudeid kehtestatud.
 

Küsimus: Kas juhiloa saan maanteeametist tagasi arvestades karistuse kuupäevast 3 kuu pärast või juhiloa loovutamise päevast arvestades?01.12.2015

Tere! Võeti ära juhiluba 3 kuuks ja sain trahvi (makstud), viisin juhiloa hoiule (järgmisel päeval) maanteeametisse. Kas ma saan juhiloa tagasi karistuse saamise kuupäevast täpselt 3 kuu pärast või sellest kuupäevast mil ma juhiloa maanteeametisse viisin? või kuidas see asi käib?
Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusega kaasnevad õiguslikud tagajärjed rakenduvad alates karistust ettenägeva otsuse jõustumisest. Väärteoasjas tehtud otsus jõustub kaebetähtaja (15 päeva) möödumisel, kui kaebust ei ole esitatud. Ka juhtimisõiguse keelu tähtaja pikkust tuleb arvutada otsuse jõustumisest.
 

Küsimus: Mida teha, kui sõiduõpetaja helistab 6 aastat hiljem ja väidab, et ma olen võlgu ja pean talle sõidutundide eest sularaha viima?01.12.2015

Tere!
Sain eelmisel reedel enda vanalt sõiduõpetajalt telefonikõne, kus ta andis teada, et mul on 6 aasta tagune võlg tema eest. Peale igat sõidutundi maksin ma talle sularahas. Kõne ei olnud juriidiline, vaid taoline: "Kas sinu nimi on see? Sa oled mulle võlgu, maksa raha ära! Millal sa mulle maksad? Kas tood homme sularahas?".
Kui ma selgitasin, et ma olen selle ära maksunud, siis ütles, et ma pole sentigi maksnud ning ma pean talle sularaha viima. Ta ei rääkinud ka võla suurusest. Ütles, et kõik on talle võlgu ja ma pean ära maksma.
Kuskile kahjuks peale sõidutunde allkirja ei andnud, et oleksin talle tasunud, kuid sellel ajal kõik tasusid sulas. Ainult sõidupäevikusse, kuid see oli seotud tunnis käimisega. Järgmist sõidutundi ei saanud, kui ei tasunud. Saan ka sellest aru, et kui asi oleks ametlik, siis oleks mul olnud mitte tasumise korral inkasso juba 4 aastat tagasi ukse taga.
Kas on võlaõiguse punkt, et nt ta võlanõue on juba aegunud või peaksin sellega pöörduma juba ametiasutuse poole?
Ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3). Seega on sõiduõpetaja nõue suure tõenäosusega aegunud.

Samuti peab võlausaldaja olema suuteline tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue.
 

Küsimus: Kas parkimiskeelu märk võib kehtida ka nö "seljaga", ehk siis juht peaks vaatama, mis märk teisel pool näitab?01.12.2015

Tere
Olukorra kirjeldus:
Tänav lõpeb tupikuga, st lõpeb kortermaja ees platsiga, kus pargitakse.
Sisse- ja väljasõit käib sama ja ainsat tänavat pidi. Pisut vähem kui 100 m enne tupiktänava lõppu on üksnes saabumissuunast nähtav, vasakul pool tänavat ühepoolne, st nähtav tupiktänavasse sõitjatele, parkimist keelav liiklusmärk mõjusuuna tahvliga 20 m. Tupiktänavast väljujatele jääb märk "seljaga".
Seega, kas tupikust lahkuvas suunas, parkides "seljaga" jääva märgi ette on võimalik seda tõlgendada, kui et "piisava hoolsuse korral oleks pidanud juht märki nägema".
Siit ka küsimus, kas mingites olukordades, nt kirjeldatud olukord, võib märk kehtida ka "seljaga" (kirjalik hoiatamismenetlus).
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Standardi EVS 613:2001 "Liiklusmärgid ja nende kasutamine" kohaselt peab märkidega antav teave olema loetav ja nähtav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Liiklusmärgid 36 kehtivaid ainult sellel teepoolel, kuhu need on paigaldatud. Seega saab väita, et kui paremale poole teed on paigaldatud liiklusmärk 362 seljaga läheneja poole, siis ei ole liiklusmärgiga antav teave loetav ja nähtav sellele liiklejale, kes parempoolse liikluse kohaselt sõidutee paremal poolel liiklusmärgile läheneb. Seega on problemaatiline ka selliselt paigaldatud liiklusmärgi nõude rikkumist juhile ette heita.

Iseküsimus on, kuidas tõlgendavad juhi hoolsuse määra ametnikud ja kohus. Tupiktänava korral on juhusliku läbisõitja olemasolu küllaltki vähetõenäoline. Mis jätab tõepoolest ruumi ka selliseks tõlgenduseks, millele küsimuses on viidatud.
 

Küsimus: Kuidas seaduslikult lahti saada korteriühistu territooriumil olevast registreerimisnumbrita sõidukist?20.11.2015

Tere!
KÜ territooriumil on pikemat aega pargitud sõiduk, millel puudub registreerimisnumber, mistõttu ei ole võimalik omanikku tuvastada. KÜ soov on nimetatud sõiduk ära viia. Kuidas me saaks seda seaduslikult teostada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki teisaldamise õiguslikud alused on sätestatud liiklusseaduse § 92 lg-s 2. Kui esinevad osaundatud normis sätestatud alused, siis võib sõiduki lasta teisaldada kas politseiasutuse või kohaliku omavalituse vahendusel. Teisaldamist korraldav politseiasutus saab vajadusel tuvastada sõiduki omaniku ka VIN koodi järgi.
 

Küsimus: Kui enne juhiloata sõidu väärteootsuse jõustumist teha eksamid ära, kas siis ikka võetakse juhtimisõigus ära?20.11.2015

Kui inimene, kes on saanud väärteo otsuse juhtimisõiguseta sõitmise eest, jõuab arki teooriaeksamile registreerida, selle ära teha ning lisaks ka sõidueksami sooritada enne otsuse jõustumist - kas temalt ikkagi võetakse aastaks sõidukijuhtimise õigus ära? Kas piisab ka ainult teooriaeksamile registreerimisest, et seda ära võtta ei saaks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ilmselt on küsimuses silmas peetud liiklusseaduse § 106 lg-st 1 tulenevaid piiranguid juhtimisõiguse saamiseks. Osundatud norm (LS § 106 lg 1 p 1) ütleb selgelt, et isikule antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba, kui tal ei ole karistatust muuhulgas LS § 201 kohase väärteo eest (sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine). Seega on piirangu rakendamise eelduseks kehtiva karistuse olemasolu LS § 201 kohase väärteo eest. Senikaua, kui väärteootsus ei ole jõustunud, piirangut ei rakendata ning kui isik jõuab enne otsuse jõustumist sooritada vajalikud eksamid ja omandada juhtimisõiguse, siis tagantjärele juhtmisõiguse ära võtmist kehtiva õiguse kohaselt sama teo eest rakendada ei saa.
 

Küsimus: Kas see asi on õige, kui aasta aega peale kiiruse ületamist nüüd politsei helistab ja hakkab asja ajama?19.11.2015

Tere, Eelmise aasta juunis jäin vahele kiiruse ületamisega. Politse oli eraautoga erariietes näitas töötõendit. Kohapeal ühtegi paberit ei vormistatud ja lasti mind minema, mina aru ei saanud miks või mis sellest saab. Kiirus oli üle 61+ lubatust, eile 16.11.15 helistati politseist, et neil toimik eelmisest aastast, kus olen kiirust ületanud. Kuidas võimalik, et aasta aega hiljem helistatakse ja kohapeal ühtegi dokumenti ei tehtud, kas see asi õige?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteoasjades toimetab kohtuvälise menetluse läbiviimist kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja otsustab ka selle, millised menetlusdokumendid ta sündmuse avastamise järgselt koostab. Seega ei ole põhimõtteliselt välistatud, et väärteoprotokolli ei koostata koheselt teo avastamise järgselt, vaid alles seejärel, kui kohtuväline menetleja on kogunud piisavalt tõendeid ja peab võimalikuks väärteosüüdistuse esitamist.

Teatud toimingud võivad muidugi olla sellised, mis tuleb teha koheselt teo avastamise järgselt. Näiteks on selliseks dokumendiks kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mida tuleb tutvustada ka menetlusele allustatud isikule. Kui sellised dokumendid on jäänud sündmuse järgselt koostamata, võib tõusetuda küsimus võimatusest tõendada väärteo toimepanemist.

Millised dokumendid on küsimuses esitatud juhtumi puhul koostatud ja millised mitte, selgub peale politsei väidetava toimikuga tutvumist. Samas on oluline teada, et väärtegu aegub üldjuhul 2 aasta möödumisel selle lõpuleviimisest, kui puuduvad väärteo aegumise peatumise alused.
 

Küsimus: Kas sõiduki kasutajana saab kanda registreerimistunnistusele juhiloata isikut?10.11.2015

Kas sõiduki kasutajana saab kanda registreerimistunnistusele juhiloata isikut?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Juhtimisõiguse puudumine ei takista isiku märkimist mootorsõiduki kasutajana registreerimistunnistusele. Juhtimisõiguse puudumisest tulenevalt ei tohi selline kasutaja siiski mootorsõidukit juhtida, vaid saab selles sõidukis olla vaid sõitja.
 

Küsimus: Kas kiirmenetluse otsust saab vaidlustada, sest kahtlen, kas nähtud pimeda öö video alusel saab kiirusületuse fikseerida?10.11.2015

Tere,
Sõitsin pimedal ajal asulavälisel teel, kus oli piirkiirus 90 km/h. Enda kiirus oli mul arvatavasti 100-110 km/h vahel, aga kindalt mitte rohkem. Miks arvatavasti, sest spidomeetrit pingsalt ei jälginud, oli pime ning keskendusin rohkem teel toimuvale. Mainin ka ära, et minu taga sõitis veel üks auto. Seejärel nägin vastassuunas vastusõitvat veoautot, temale järgnes auto, kes teeäärde kinni pidas ja mingi aja jooksul ümber pööras. Sain veel natuke sõita nii umbes 700 meetrit, kui mind kinni peeti. Tuli välja, et ma olin ületanud kiirust. Ei vaielnud vastu, aga kui politsei oma autosse kutsus, siis väideti, et minu kiirus oli 137 km/h. Näidati ka videot pardakaamerast, kus tõesti oli näha, et selline kiirus on mõõdetud, aga videost oli näha ainult vastutulevate sõidukite tuled, rohkem midagi. Samuti oli mõõtmine toimunud kurvis, kus politsei mõõtis veoauto tagant, mis ta ees oli, ehk siis mingi hetk peale mõõtmist olin ma veoauto taga ja siis jälle nähtaval. Samuti oli minu taga ka teine sõiduk. Tulede järgi ei saa ju eristada, kellelt kiirus mõõdeti, samuti jäin ma see hetk kui politsei ümber keeras, kaamera vaateväljast hoopiski välja, kuidas nad kindlalt teavad, et ma olin see sõiduk, kelle kiirust nad mõõtsid.
Nõustusin küll kiirmenetlusega ja sain trahvi, kuid hiljem kui autosse tagasi läksin ja kaasreisijaga arutasin, ütles ka tema, et nii palju see kiirus kindlalt ei olnud.
Kuna ise pole varem sellega kokku puutunud siis küsin, kas kiirmenetluse otsust saab vaidlustada, kas mul on võimalus videoga veelkord tutvuda, talletavad nad seda kuskil? Minu eesmärk pole väita, et ma pole süüdi, lihtsalt see polnud minu kiirus, väitsin seda ka politseile endale aga nendel ju aparaat näitas.
Kas on mõtet sellel teemal kaebus esitada või lepin olukorraga, et ise olen süüdi, et pingsalt spidomeetrit ei jälginud?

Kõike head Teile

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlusrada 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kiirmeentluse otsus koostati ja menetlusalusele isikule kätte anti. Kaebus tuleb esitada väärteo toimepanemise koha järgsele maakohtule.

Omamata ülevaadet küsimuses kirjeldatud teo kohta kogutud tõenditest, ei saa pelgalt ühepoolse kirjelduse põhjal anda hinnangut kaebuse perspektiividele.

Süüteomenetluses, sh väärteomenetluses peab süüteo toimepanemist tõendama süüdistaja e. väärtegude puhul kohtuväline menetleja. Kogutud tõenditest peab olema järeldatav, milline sõiduk teel kiirust ületas. Tõendeid hinnatakse nende kogumis ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kiiremenetluses antakse ka menetlusalusele isikule võimalus anda süüdistuse sisu kohta ütlusi ning neid hinnatakase tõenditena. Tulenevalt ütluste sisust võivad need olla menetlusaluse isiku süüd kinnitavad või ümber lükkavad. Näiteks olukorras, kus isik on algselt oma ütlustes kiiruse ületamist jaatanud, kuid asub hiljem väitma, et pole otsuses märgitud ulatuses kiirust ületanud, ei pruugi hilisem väide leida enam usalusväärset poolehoidu.

Arvesse tuleb võtta sedagi, et kui juht spidomeetrit ei jälginud ega tea seetõttu oma tegelikku sõidukiirust, siis on tal keeruline esitada vastuväiteid ka kiirust mõõtnud politseinike väidetele mõõdetud kiiruse kuulumise kohta tema sõidukile. Kui juht on veendunud, et ta küll ületas sõidukiirust, kuid mitte talle süüks arvatud ulatuses, tuleb ka neid väiteid põhjendada ja soovitavalt ka tõendada, millest selline veendumus tuleneb.