Liiklusõigus

Kehtivas õiguses vastutab mootorsõiduki juht mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi (riskivastutus). Seega tõusetub küsimus mootorsõiduki juhi vastutusest igal juhul e. kas siis, kui liiklusõnnetuseni viis jalakäija poolne liiklusnõuete rikkumine. Mootorsõiduki juhi vastutust ei teki siiski juhul, kui jalakäija tegutses kahju tekitamise osas tahtlikult e. tal oligi eesmärk enese kahjustamiseks. Samuti on oluline märkida, et seadus võimaldab kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkis kannatanust tulenevate asjaolude või riskide tõttu. Kuivõrd kindlustusandja kohustus ei ole suurem, kui kahju tekitanud isiku kohustus, siis tuleb põhimõtteliselt ka kindlustushüvitise maksmise kohustuse ja suuruse osas ülalkirjeldatud printsiipe järgida.

Kindlustusandja poole võib pöörduda küll, kuid kindlustusandja kohustuse kindlakstegemisel tuleb siis välja selgitada, kas ja mil määral ühe või teise liiklusõnnetuses osalenud isiku tegevus liikluskahju saabumist mõjutas.

Liiklusõnnetuse tagajärjel surma saanud isiku lähedastel on juhul, kui esineb kahju hüvitamise kohustus, õigus nõuda matusekulude hüvitamist, samuti hüvitist ülalpidamise ärajäämise eest, kui surma saanul oli seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada või kui selline kohustus oleks tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus.

Surma saanu lähedastel on õigus nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, kuid seda üksnes erandlikel asjaoludel. Surmaga tavaliselt kaasnevat leina ja kaotusvalu ei ole selle sätte tähenduses Eesti õiguspraktikas peetud siiski selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks surma saanu lähedastele mittevaralise kahju hüvitamist. Kas tegemist on või ei ole erandliku asjaoluga, on üldjuhul faktiliste asjaoludele hinnangu andmise küsimus.