Liiklusõigus

Liiklusseaduse (LS) § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist üldjuhul teeomanik. Teeomanik on õigustatud sõlmima parkimise korraldamiseks ka lepinguid teiste isikutega - näiteks Citypark vms.

Parkimiskorda reguleerib liiklusseadus, liikluskorraldusvahendid ning parkimistingimused, kui need on kehtestatud. Liiklusseaduse nõuete, samuti liikluskorraldusvahendite nõuete täitmist kontrollib nii politsei kui ka kohalik omavalitsus (MUPO) (LS § 193). Kui sõiduk on pargitud liiklusseaduse või liikluskorraldusvahendi nõudeid eirates, on kohalik omavalitsus või ka politsei, õigustatud rikkumist menetlema väärteomenetluse korras (LS § 263).

Kõnniteel täielik või osaline parkimine on üldjuhul keelatud, välja arvatud seda lubava liikluskorraldusvahendi olemasolul (LS §20 lg 4 p 3 või veose laadimise korral (LS § 20 lg 6). Erikord kehtib ka puudega isikule (LS § 68 lg 3 p 1).

Seega, kui parkimine on korraldatud viisil, mis ei loonud ülalmärgitud erandeid, siis ei tohi mootorsõiduki kõnniteel parkida ei osaliselt ega täielikult. Tegemist on liiklusseadusest tuleneva nõude eiramisega ning nimetatud rikkumist on õigustatud menetlema ka kohalik omavalitsus (MUPO). Seda ka vaatamata asjaolule, et parkimise korraldamine on antud teeomaniku poolt kolmanda isiku kätesse.

Liiklusseadus kehtestab juhtimisõiguse andmise ja juhiloa väljastamise korras Eesti Vabariigis ning selle regulatsioon ei laiene väljapoole riigipiire. Seega ei ole juhtimisõiguse saamine mujal riigis põhimõtteliselt takistatud ning juhtimisõiguse andmine sõltub konkreetses riigis kehtestatud tingimustest. Kui siis välisriigis õnnestub juhtimisõigus ja juhiluba saada, kehtib Eestis välisriigi juhiluba vastavalt liiklusseaduse §s 99 sätestatule.

Korteriühistu liikmetele kuuluva kaasomandi puhul kohaldatakse seaduses kaasomandi kohta sätestatut. Kaasomandit majandatakse kaasomanike kokkuleppel. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Vaidluse korral kaasomandi kasutamise korra üle või kui mõni kaasomanik kasutab kaasomandit või selel mõttelist osa teiste kaasomanike huve kahjustaval viisil rikkudes sellega ülalkirjeldatud põhimõtteid, võivad teised kaasomanikud või puudutataud kaasomanik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

Kuivõrd parkla kvalifitseerub teena, siis on teeomanikul (korteriühistul, kui tee kuulub korteriühistule) õigus kehtestada teel kehtiv liikluskorraldus, näiteks reguleerida parkimiskord joovis liikluskorraldusvahenditega. Sealt edasi on võimalik ka liikluskorraldusvahendite nõuetega vastuolus parkiva sõiduki teisaldamine vastavalt LS § 92 nõuetele.

Juhiloa kasutamise all on mõistetud seni juhiloa esitamist kas juhtimisõiguse olemasolu tõendamiseks või isiku tuvastamiseks. Kohtupraktikas on seni oldud seisukohal, et võõra isiku juhiloa esitamine juhtimisõiguseta isiku poolt on kantud eesmärgist vabaneda vastutusest juhtimisõiguseta sõidu eest, sh kohustusest kanda võimalikku karistust. Seni on võõra juhiloa esitamist käsitletud KarS § 349 kohase kuriteona.

Autoomaniku automaatne vastutus seondub täna peamiselt hoiatustrahvidega ning viivistasu otsustega, millede täitmise eest vastutab üldjuhul sõiduki omanik. Mootorsõiduki omaniku poolt joobes isiku juhtima lubamine või sellisele isikule juhtimise üleandmine on karistatav väärteokorras tingimusel, et omanik oli juhi seisundist teadlik või oleks pidanud sellest asjaolusid arvestades teadlik olema. Kui omaniku teadmine juhi seisundist on objektiivselt välistatud, siis ei vastuta omanik juhtimise üleandmise või keelatud seisundis viibiva isiku juhtima lubamise eest. Küll võib juhi seisund tuua kaasa olukorra, kus nõiteks liiklusõnnetuse korral võib sõiduki kindlustusandja keelduda sõiduki omanikule kahju hüvitamisest.

Olete rahatrahvi täitmise aegumise küsimusest õigesti aru saanud - täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul arvates väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kui rahatrahvi määramise otsus on jõustunud enne 2011.a lõppu, siis on selle rahatrahvi sissenõue tänaseks aegunud. Andmed sellise karistuse kohta tuleb karistusregistrist kustutada ning arestitud varad aresti alt vabastada.

Asjaõigusseaduse § 143 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

Ülalkirjeldatud säte käsitles siis naaberkinnisasja omaniku kohustust taluda mitteolulisi mõjutusi, mille suunamine ei sõltu mõjutuste tekitaja tahtest (näiteks tuulega levivad mõjud nagu lõhn, suits jms). Mehitamata õhusõiduk e. droon on seevastu juhitav seadeldis ning selle lennutamisega kaasneb ka teatud müra. Välistatud pole ka mõni muu kahjulik mõju - koduloomade häirimine vms. Seega on kinnisasja omanikul õigus nõuda sellise õhusõiduki mittesuunamist oma kinnisasjale.

Mehitamata õhusõiduki lennutamisel tuleb muuhulgas järgida ka majandus- ja taristuministri 26.03.2015.a määruse nr 24 " Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest" § 7 nõudeid, mis sätestavad muuhulgas keelu sellise õhusõiduki lennutamisega ohustada inimesi, vara või keskkonda. Teatud juhtudel peab drooni lennutamiseks olema ka Lennuameti luba.

Ainus võimalus on püüda pikendada menetluse aega (saavutada otsuse jõustumine võimalikult kaugel tulevikus) ning selle aja jooksul saada esmase juhiloa omanikuks. Nõustumine kiirmenetlusega vähendab tõenäoliselt menetluse pikendamise võimalusi.

Liiklusseaduse § 106 lg 4 kohaselt, kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba eksamiteta. Kui aga isikul on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest, tuleb juhiloa saamiseks sooritada liiklusteooria eksam (lg 5). Kui esmase juhiloa kehtivuse lõppemisest on aga möödundu 12 ja enam kuud, siis tuleb uuesti taotleda esmast juhiluba ja sooritada nii liiklusteooria- kui ka sõidueksam.

Seega, kui esmase juhiloa kehtivuse lõppemisest ei ole möödunud veel 12 kuud ja enam aega, saatb kehtivuse kaotanud esmase juhiloa asemele juhiloa, kui läbida lõppeastme koolitus ja sooritada liiklusteooria eksam.

Mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt võib isikut väärteokorras karistada rahatrahvi või arestiga. Selline tegu kvalifitseerub LS § 201 ettenähtud väärteokoosseisu alla. Kui isikul on sellise väärteo eest kehtiv karistus, siis on juhiloa saamine LS § 106 lg 1 p 3 järgi takistatud.

Siiski seni, kuni karistust ei ole veel määratud või karistus ei ole jõustunud, väärteomeentluse alustamine iseenesest juhiloa saamiseks takistusi ei loo. See tähendab, et juhiluba tuleks kätte saada enne võimaliku karistuse jõustumist.