Liiklusõigus

Raudteeülesõidu ületamise kohta liiklusseaduses kasutatatud terminid ja reeglid loovad tõepoolest võimaluse tõlgendada raudteeülesõidule paigutatud ülesõidufoori ja liiklusmörgi 222 "Peatu ja anna teed" koosmõju erineval viisil.

Minu arusaamise järgi tuleb ülesõidufoori valget tuld käsitleda siiski lubava fooritulena (LS § 7 lg 7 kohaselt võib valge tule vilkudes raudteed ületada). Sellest tulenevalt kehtib ülesõidufoori valge tule osas LS § 14 lg-s 6 sätestatu, mille kohaselt peatab foori lubav tuli eesõigusmärgiga ettenähtud liiklemise korra. LM 222 "Peatu ja anna teed" on eesõigusmärk. Seega juhul, kui ülesõidufoori valget vilkuvat tuld käsitleda lubava fooritulena, siis ei pea LM 222 nõudeid järgima.

Asjaolu, kas ülesõidufoori valge vilkuv tuli on samaväärne lubava fooritulega, tuleneb eelkõige LS § 7 lg 7 sisust. Samas on oluline tähele panna, et kui tavalise fooritule suhtes kasutatakse fooritule tähenduse kirjeldamisel sõnapaari "lubab sõita", siis ülesõidufoori valge vilkuva tule puhul kasutatakse mõistet "võib ületada". Minu hinnangul on tegemist samatähenduslike mõistetaga, kuid mõiste erinev tähistus võib kaasa tuua ka erineva tõlgendamisvõimaluse LS § 14 lg 6 sisu grammatilisel tõlgendamisel. POle välistatud, et politsei tõlgendabki ülesõidu vilkuvat valget tuld ja selel mõju LM 222 täitmise kohustusse erinevalt.

Esmase juhiloa omaja, kellel on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, saab esmase juhiloa vahetada juhiloa vastu peale liiklusteooria eksami sooritamist.

Rahatrahvina määratud väärteokaristuse andmed kantakse karistusregistri arhiivi, kui karistuse täitmisest (trahvi tasumisest) on mnöödunud üks aasta.

Nende rikkumiste loetelu, mis mõjutavad juhiloa saamist, on ära toodud liiklusseaduse §s 106. Ühekordne jalakäijana fooritule nõude rikkumine juhiloa saamist ei mõjuta.

2,1 milligrammi alkoholi väljahingatava õhu ühes liitris vastab koguseliselt alkoholijoobele, mis on käsitletav kuriteona.

Kuriteo eest vastutusele võtmine eeldab siiski, et oleks tuvastatud sellise seisundi olemasolu mootorsõiduki juhtimise ajal. Teoreetiliselt ei ole välistatud juhtimise ajal esinenud seisundi välja selgitamine ekspertiisi teel, kuid praktikas sellel teel täpse tulemuse saamine pole igakord siiski võimalik. Tulemus sõltub mitmest individuaalsest asjaolust, näiteks isiku kehakaalust, ainevahetuse kiirusest, asjaolust, kas ja mida oli enne alkoholi tarvitamist söödud jms.

Alkoholi tarvitamine vahetult peale liiklusõnnetust enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal moodustab väärteokoosseisu. Liiklusõnnetusets politseile teatamata jätmine, kui selline teatamine oli kohustuslik, moodstab samuti väärteokoosseisu. Ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine vastab väärteokoosseisule. Eelnimetatud väärtegude eest saab toimepanijat karistada väärteokorras kas rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega või mõlema karistusvariandiga korraga. Samuti näeb seadus ette ühe võimaliku karistusena aresti kuni 30 päeva.

Niinimetatud puhumistestiga kontrollitakse ja tuvastatakse alkoholist põhjustatud joobeseisundi olemasolu. Puhumistestiga kontrollitakse alkoholisisaldust uuritava isiku väljahingatavas õhus. Kui väljahingatavas õhus jääb alkoholisisaldus alla 0,75 mg ühe õhu liitri kohta, siis ei ole üldjuhul tegemist alkoholijoobega e. kuriteoga. Üldjuhul algab alkoholijoobe piir 0,75 mg/l. Seega sõltub see, kas uuritavat isikut ootab kriminaal- või väärteokaristus, organismis tuvastatud alkoholikogusest.

Liiklusmärgid 231 ja 232 on eesõigusmärgid. Sarnaselt liiklusmärgiga 221, ei küsita ka märkide 231 ja 232 puhul niiväga, kuidas sõiduk eesõigust omaval teel paikneb. Teisel juhil on eesõigust omavale juhile kohustus anda teed.

Siiski ei ole vastutuse jagunemise küsimuse lahendamisel välistatud ka eesõigusega teel liikuva juhi käitumise hindamine. Näiteks, kui selle juhi tegevuses ilmnevad omakorda liiklusnõuete rikkumised või lihtsalt riski suurendav käitumine, siis loob võlaõigusseaduse § 139 aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Mõistetavalt tuleb siinkohal tõendada, et sõidueesõigust omava juhi tegevus või temaga seotud risk suurendas kahju tekkimise tõenäosust või kahju ulatust.

Eestis on õiguspraktika praegu pigem siiski kaldu selles suunas, et vaadatakse eelkõige, millisel juhil oli tee andmise kohustus ning sõidueesõigust kasutava juhi võimalikele käitumisalternatiividele väga palju tähelepanu ei pöörata.

Karistuse mõju juhtimisõiguse ja juhiloa saamisele sõltub sellest, millise süüteo eest ja mitu korda on karistusi määratud. Mitte iga karistus ei too kaasa olukorda, mis välistab juhiloa saamise. Juhiloa saamise välistab karistuse olemasolu liiklusseaduse § 106 1. lõike punktides 3, 4 ja 5 nimetatud süütegude eest. Sinna kuuluvad siis kõik liiklusalased kuriteod ning väärtegudest juhtimisõiguseta sõidu, liiklusõnnetuse põhjustamise, alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise, liiklusõnnetusest teatamise nõuete eiramise, lubatud suurima sõidukiiruse üle 20 km/h võrra ületamise, sõiduki kohustusliku peatamise märguande eiramise, peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitamise ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest määratud karistused.

Samas on oluline mõista, et juhtimisõiguse saamisele on takistuseks mistahes ülalpool nimetamata, kuid liiklusseaduses sätestatud süüteo eest karistuse olemasolu, kui neid karistusi on rohkem, kui üks. Nimelt ei tohi isik olal juhtimisõiguse ja juhiloa saamiseks korduvalt karistatud liiklusseaduses 15.peatükis sätestatud väärteokoosseisu järgi. Karistatust hinnatakse karistusregistris olevate karistusandmete järgi. Kui seal on rohkem, kui üks kehtiv karistus liiklusseaduses sätestatud väärteo eest, siis sellise korduva karistuse olemasolu takistab juhtimisõiguse saamist.

Iseküsimus on, kas selline piirang on vajalik ja proportsionaalne, kuid kehtivas seaduses on ta hetkel sellisena sätestatud ning Maanteeamet lähtub kehtivast regulatsioonist.

Haldusmenetluse seaduse § 81 kohaselt võib vaiet lahendav organ haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Sellise otsustuse saamiseks tuleb seda haldusorganilt vaides otsesõnu taotleda ning paluda selline taotlus esmase õiguskaitse korras lahendada viivitamata.

Kui haldusorgan ei peata haldusakti täitmist, siis tuleb sõiduki kasutamisel järgida üldiseid kehtivaid nõudeid e. kui sõiduki senine ülevaatus on tunnistatud kehtetuks, siis on sellise sõiduki kasutamine liikluses keelatud, välja arvatud sõitmiseks lühimat teed pidi lähimasse ülevaatuse punkti.

Kui hiljem haldusakt tühistatakse, tekitab see isikule õiguse nõuda ebaseadusliku haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuks võib siis olla põhjendamatu ülevaatuse kulu, sõidukulud, saamata jäänud tulu jms kaasnenud kahjud. Kahju olemasolu peab tõendama kahju hüvitamist nõudev isik.

Juhiloa Maanteeametisse viimine või mitteviimine ei mõjuta juhtimisõiguse taastumist. Juhiloa Maanteeametisse viimata jätmisele võivad järgneda küll haldussanktsioonid sunniraha määramise näol, kuid juhtimisõiguse taastumist see ei mõjuta.

Üldjoontes taandub selline tegevus tõepoolest liiklusviisakusele ja kaasliiklejaga arvestamisele. Ka LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Teisele isikule kuuluvat parkimiskohta hõlmav parkimine on igal juhul liiklust (parkimist) takistav käitumine. Iseküsimus on, kas sellise käitumise eest on võimalik või otstarbekas alustada karistuseni viivat menetlust. Kitsaskohaks on see, et liiklusseaduses puudub norm, mis kohustaks juhti parkima täpselt parkimiskoha keskel või keelaks parkimise parkimiskohtasid eraldava joone peal. Sel põhjusel on ka sääraselt parkiva sõiduki teisaldamine problemaatiline.

Olukorda saaks lahendada ehk ka sel viisil, et ühistu kehtestab konkreetsed parkimistingimused (sh nõude parkida ruumi säästvalt ja võimalikult parkimiskoha tsentris), mille järgimine on tagatud sõiduki teisaldamise ähvardusega. Siin võib probleemiks siiski osutada sellise spetsiifilise nõude juhtidele arusaadavaks tegemine asjakohase standardikohase liikluskorraldusvahendi puudumise tõttu.