Liiklusõigus

Naastrehve on lubatud kasutada perioodil 15.10.- 31.03. Erandina on naastrehve lubatud kasutada kuni 30.aprillini, kui esinevad tasvised tee- ja ilmastikuolud.

Talvised tee- ja ilmastikuolude kohta legaalset määratlust ei ole antud ning see on alati faktiliste asjaolude hindamise küsimus.

Naastrehvide lubamatu kasutamine kvalifitseerub LS § 242 kohase väärteona, mille eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 80 eurot.

Selle väärteo eest karistatakse mootorsõiduki juhti.

Edasikaebamise aeg võtab arvesse nii nädalavahetuse päevad kui ka argipäevad. Erand puudutab tähtaja viimast päeva e. tähtpäeva. Kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis loetakse tähtaeg saabunuks puhkepäevale või riiklikule pühale järgneval esimesel tööpäeval.

Kohtuotsuse edasikaebamine peatab otsuse jõustumise menetluse ajaks. Seega seni, kuni kohtuotsus ei ole jõustunud, ei saa isikut pidada karistust omavaks isikuks LS § 106 lg 1 tähenduses. Seega, kui kestva menetluse ajal on võimalik omandada juhtimisõigus ja saada juhiluba, siis võib kohtuotsuse edasikaebamine olla mõistlik.

Jah, vastavalt LS § 17 lg 5 p-s 2 sätestatule peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalgratturile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega määratud teisiti. Sama kohusus kehtib juhil ka jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, mopeedi ja pisimopeedijuhi suhtes.

Aastane juhiloa tegemise keeld ei hakak kehtima mitte trahvi tasumisest, vaid karistusotsuse jõustumisest. Karistusotsuse vaidlustamine peatab otsuse jõustumise ning sellega võidate aega, et sooritada vajalikud eksamid ja saada juhiluba. Kui otsuse vaidlustamise aeg möödub, siis karistusotsus jõustub ning järgnevad ka muud seaduses sätestatud tagajärjed, sh keeld saada juhiluba ja juhtimisõigust.

Liiklemisala tähistamine õuealana ei välista iseenesest kohaliku omavalitsuse õigust kehtestada sellel tasulist parkimist. Eelöeldu kehtib juhul, kui ala, millel tasuline parkimine on kehtestatud, kuulub kohaliku omavalitsuse omandisse või on antud avalikku kasutusse e. eeldus on, et alale ulatub kohaliku omavalitsuse liikluskorralduslik jurisdiktsioon. Näiteks ei ulatu see erateele, mis ei ole antud avalikku kasutusse. Seega tasub ühe asjaoluna kontrollida kinnistu piire ja parkinud sõiduki asukohta selle suhtes.

Kui sõiduk parkis kohaliku omavalitsuse territooriumil, millel oli õiguspäraselt kehtestatud avaliku tasulise parkimise regulatsioon, siis vaatamata teeala käsitlemisena õuealana, tuleb parkimise eest tasuda. Siin ei puutu asjasse see, et sõiduk ei parkinud kõnniteel ega seganud liiklust. Viivistasu otsus ei ole trahv liiklusnõete rikkumise eest, vaid sanktsioon kohaliku maksu - parkimistasu - tasumata jätmise eest.

Sõidueksami sooritamine ei loo iseenesest mingit eelist, kuna kehtiva ja juhtimisõiguse saamist takistava karistuse olemasolul ei väljastata karistuse kehtivuse ajal juhiluba ega omistata juhtimisõigust ning selle saamiseks tuleb karistuse kustumise järgselt (milleks on 1 aasta) teha nii või teisiti uued eksamid. Seega on mõistlik kaaluda, kas on otsuse jõustumist võimalik lükata tulevikku niimoodi, et jõuaks enen otsuse jõustumist ära teha nii sõidueksami kui saada ka juhiloa.

Vastulause esitamine iseenesest karistuse kehtima hakkamise aega ei pikenda, kuid kui vastulauses on taotletud mingite menetlustoimingute tegemist ja menetleja selle taotluse rahuldab, siis lükkub ka otsuse tegemine tulevikku. Selles mõttes sõltub siis tulevase karistuse kohaldamise aeg vastulause sisust, mis omakorda sõltub juhtumi ning menetluse asjaoludest. Menetluslik tegutsemine sõltubki konkreetsetest asjaoludest ning neid praegu mitte teades ei saa anda ka mingeid tegevusjuhiseid. Juhtiste andmine eeldab väärteoasja tundmist.

Soovitan karistusotsuse vaidlustada. See lükkab otsuse jõustumise edasi.

Liiklusseaduse § 14 lg 3 kohaselt tuleb ajutise ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Seega on oluline selgeks teha, kas ajutise ja alalise liiklusmärgi vahel esineb vastuolu. Ilmselt pole vaidlust, kui ajutine ja alaline liiklusmärk paiknevad kõrvuti või vahetult üksteisele järgnevalt. Samas vahemaa 500 m tõstatab küll küsimuse sellest, kas märkide nõuete vahelisest vastuolust saab üldse rääkida.

Keelumärkide ning täpsemalt suurimat lubatud sõidukiirust kehtestava liiklusmärgi kohta kehtestatud nõude kohaselt näitab liiklusmärgi 35 mõjupiirkonna lõppu kas märgi all olev lisatahvel "mõjupiirkond", liiklusmärk 221 "anna teed" või liiklusmärk 222 "peatu ja anna teed", liiklusmärk "asula", teine märk 351 "suurim sõidukiirus" või märk 382 "kiirusepiirangu ala", märgid 371 või 376 "piirangute lõpp". Sealjuures ei ole erandeid loodud ajutiste liiklusmärkide jaoks. Seega kehtivad ülalmärgitud piirangu lõppu kehtestavad asjaolud nii ajutistele kui ka alalistele liiklusmärkidele ühtemoodi. Siit tulenevalt võiks asuda seisukohale, et ajutisest kiirust piiravast liiklusmärgist 500 m kaugusel asuv alaline liiklusmärk, mis kehtestab ajutisest liiklusmärgist teistsuguse kiirusepiirangu, lõpetab ajutise liiklusmärgi mõju. 500 m distants ei võimalda asuda seisukohale, et esineb vastuolu. Kui liikluskorralduse kehtestaja soovib ajutise liiklusmärgi mõju kehtestada ka peale alalist liiklusmärki, tuleb alaline liiklusmärk katta või asetada märgile kaks sümeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti (rist).

Volituse olemasolu ei ole Eestis kasutatava sõiduki puhul alates 2011.a nõutav. Kui laps on täisealine ning tal on kaasas sõiduki registreerimistunnistus või selle koopia, siis muude sõiduki kasutamist õigustavate dokumentide olemasolu ei ole nõutav. Mõistetavalt peab olemas olema juhitmisõigus ja kaasas kas kehtiv juhiluba või isikut tõendav dokument.

Kui isik võtab auto auto omaniku nõusolekuta ja kasutab seda, siis vastab selline tegu karistusseadustiku §s 215 nimetatud kuriteole, mille kohaselt karistatakse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.