Liiklusõigus

Esiteks soovitan alaealisele alkoholi mitte osta ja seda mitte ainult kehtiva keelu, vaid ka alaealise tervise huvides.

Samas uus karistus enam eelmise väärteo eest määratud või mõistetud karistuse kehtivustähtaega ei pikenda ning karistus eelmise väärteo eest kustub nö üldises korras, sõltumata uute väärtegude toime panemisest.

Selleks, et sõidukit saaks tee hoolduse huvides teisaldada hoiukohta ja nõuda hiljem teisaldamise ja hoidmise kulude hüvitamist, peab sõiduk olema pargitud keelatud kohas. Kui sõiduk pargib lubatud kohas ja takistab selliselt lumekoristustöid, siis põhimõtteliselt seda ära viia ei tohi. Küll ei ole minu hinnangul õigusvastane sõiduki liigutamine vähe eemale lumekoristsutööde ajaks, kui selline liigutamine ei tekita sõidukile kahju.

Eelkõige tuleks püüda sõiduki omanikku teavitada vajadusest võimaldada lumekoristustööde teostamine. Mingit tähtaega üigusnormid selleks siiski ette ei näe. Kui on teada, et isik on kodust ära pikemat aega, siis ilmselgelt ei anna teavituslehe hoidmine koridoris mingit efekti. Tuleb kaaluda muud teavitamise võimalust või kaaluda sõiduki asukoha muutmist ilma sellega sõidukit kahjustamata.

Helkuri mittekandmise eest määratud trahv ei mõjuta juhilaovahetamist.

Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta muuhulgas ka siis, kui see on pargitud teialdamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Seega on oluline lisaks teisaldamise märgile tuvastada ka parkimise õigusvastasus. Üldjuhul on parkimine õigusvastane, kui sellega on rikutud liikluskorraldusvahenditega kehtestatud liikluskorda. Näiteks on sõiduk pargitud õigusvastaselt siis, kui parkimine on lubatud korteriühistu kirjalike lubadega, kuid parkival sõidukil selline luba puudub.

Teisaldamise nõudmise õigus politseilt või KOV'ilt on eratee omanikul. Korteriühistute puhul kuulub tee korteriühistu liikmete kaasomandisse mõttelistes osades. Seega on tee omanikuks justkui iga korteriühistu liige (korteriomanik) mõttelises osas. Korteriühistu teeb siiski otsuseid läbi oma juhatuse või üldkoosoleku.

Karistusregistrist karistusandmete kustutamise aeg sõltub sellest, millise süüteo eest määratud karistusega on tegemist. Väärteo eest määratud karistused kustuvad 1 aasta möödumisel (v.a. maksuväärteod, kus see tähtaeg on 2 aastat), kuriteo eest mõistetud karistuste kustutamise tähtajad sõltuvad mõistetud karistusest. Üldkasuliku töö puhul kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse selle arhiivi, kui üldkasuliku töö tegemisest on möödunud 3 aastat. Seega tuleb kõigepealt oodata, millal ÜKT saab tehtud ja seejärel veel 3 aastat, et karistus ei oleks enam registris.

Kehtivas õiguses vastutab mootorsõiduki juht mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi (riskivastutus). Seega tõusetub küsimus mootorsõiduki juhi vastutusest igal juhul e. kas siis, kui liiklusõnnetuseni viis jalakäija poolne liiklusnõuete rikkumine. Mootorsõiduki juhi vastutust ei teki siiski juhul, kui jalakäija tegutses kahju tekitamise osas tahtlikult e. tal oligi eesmärk enese kahjustamiseks. Samuti on oluline märkida, et seadus võimaldab kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkis kannatanust tulenevate asjaolude või riskide tõttu. Kuivõrd kindlustusandja kohustus ei ole suurem, kui kahju tekitanud isiku kohustus, siis tuleb põhimõtteliselt ka kindlustushüvitise maksmise kohustuse ja suuruse osas ülalkirjeldatud printsiipe järgida.

Kindlustusandja poole võib pöörduda küll, kuid kindlustusandja kohustuse kindlakstegemisel tuleb siis välja selgitada, kas ja mil määral ühe või teise liiklusõnnetuses osalenud isiku tegevus liikluskahju saabumist mõjutas.

Liiklusõnnetuse tagajärjel surma saanud isiku lähedastel on juhul, kui esineb kahju hüvitamise kohustus, õigus nõuda matusekulude hüvitamist, samuti hüvitist ülalpidamise ärajäämise eest, kui surma saanul oli seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada või kui selline kohustus oleks tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus.

Surma saanu lähedastel on õigus nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, kuid seda üksnes erandlikel asjaoludel. Surmaga tavaliselt kaasnevat leina ja kaotusvalu ei ole selle sätte tähenduses Eesti õiguspraktikas peetud siiski selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks surma saanu lähedastele mittevaralise kahju hüvitamist. Kas tegemist on või ei ole erandliku asjaoluga, on üldjuhul faktiliste asjaoludele hinnangu andmise küsimus.

Kui isik juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 3 kord, siis loetakse seda süstemaatiliseks teoks. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt on kuritegu. Andmed teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse kohta kantakse karistusregistrist arhiivi, kui karistuse ärakandmisest on möödunud 3 aastat. Seega ei ole sellise kuriteo toimepanemisel tegemist enam mitte aastase juhiloa tegemise keeluga, vaid vähemalt 3 aastase keeluga, sõltuvalt kuriteo eest mõistetud karistusest (näiteks ei hakka karistuse kustutamise tähtaeg kulgema enne katseaja möödumist).

Liiklusseaduse § 16, mille 1.lõige näeb ette piirangud juhtimisõiguse omandamiseks neile isikutele, kes omavad karistatust teatud süütegude eest, kehtib üksnes auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmisel. Seega ei kuulu sellesse regulatsiooni traktorid ja liikurmasinad.

Kui isikul on kehtiv karistus LS § 106 lg-s 1 nimetatud süüteo eest, siis B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust talle ei anta.

Kannatanu nõue kahjude hüvitamiseks aegub 3 aasta möödumisel päevast, mil isik sai kahju tekkimisest teada või oleks pidanud sellest teada saama. Seega on kahju saaja põhimõtteliselt õigustatud kahjunõuet esitama 3 aastat kahju tekkimisest või sellest teada saamisest arvates. Kahjunõude esitamise õigus lõpeb siiski igal juhul, kui kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest on möödunud 10 aastat.

Seega on Teil ajalises mõttes võimalik nõuda hüvitist ka prillide kahjustamise eest. Peate siiski olema suuteline tõendama, et prillid kahjustusid just selle liiklusõnnetuse tagajärjel ja mitte mõne muu sündmuse tagajärjel. Sama kehtib ka tervisekahjustusest tulenevate hüvitisnõuete puhul.

Kui liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmeentlus, siis olete kannatanuta selle menetluse üks subjektidest ning omate õigust saada infot ka menetluse käigu kohta, samuti osalete kohtumenetluses. Kui sündmus kvalifitseerus väärteona, siis väärteomeentluses kannatanu institutsioon puudub. Sellisel juhul saate kahju põhjustanud isikule määratud karistuste kohta infot küsida teabenõude korras kohtuväliselt menetlejalt.

Väärteomenetluse seadustik sätestab menetlusalusele isikule õiguse tutvuda väärteotoimiku materjalidega pärast seda, kui menetlusalusel isikule on antud kätte väärteoprotokolli koopia või kiirmenetluse otsus. Kui liiklusrikkumine on jäädvustatud videosalvestisena ning see on lisatud väärteoasja materjalide juurde, siis on nimetatud salvestisega võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures (politseiasutus, kes väärtegu menetleb).

Kas rikkumine salvestati videona või mitte, selgub üldjuhul juba rikkumise fikseerinud politseinike selgitustest. Samuti on selle kohta võimalik teha päring menetlevale politseiasutusele.

Menetluse juhtimine ja läbiviimine on kohtuvälise menetleja õigus ja ülesanne. Kui menetleja ei ole otsust teinud menetlusalusele isikule kättesaadavaks seaduses sätestatud tähtaja jooksul, ei muuda see automaatselt väärteoprotokolli tühiseks. Tavapäraselt tehakse väärteoprotokollis puuduste avastamisel määrus väärteomenetluse jätkamise kohta ning püütakse puudused kõrvaldada. Selleks on aega 2 aastat e. puuduseid saab kõrvaldada enne, kui väärteogu aegub. Väärteo üldine aegumistähtaeg ongi 2 aastat väärteo lõpuleviimisest.