Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas karistusi liidetakse, pärast lubade äravõtmist jäin "edasikaebamise" ajal veel vahele ja sain lisaks karistada?12.10.2015

Tere.
Mul võeti kohtu poolt juhtimisõigus 1 aastaks. Pärast kohtuotsuse väljakuulutamist lubati veel sõita 14 päeva nn edasikaebamise aeg. Selle aja jooksul jäin jääknähtudega vahele. Kohtuväline menetleja otsusega võeti mul uuesti load ära 3 kuuks + rahatrahv. Selle otsuse väljakuulutamise hetkel olid mul load juba kuu aega manteeametis hoiul ja juhtimisõigus puudus. Kas karistusi liidetakse või hakkab kehtima viimane karistus?

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Aega, mille kestel on juhtimisõigus on erinevate väärtegude eest määratud või mõistetud karistusena ära võetud, ei liideta, vaid kattuvate tähtaegade puhul kulgeb erinevate karistuste keeluaeg paralleelselt e. keeluajad kattuvad. Küsimuses esitatud näite puhul ei ole juhtimisõiguse keelu aja kogupikkuseks mitte 15 kuud, vaid selle aja maksimaalseks pikkuseks on ikkagi 12 kuud e. 1 aasta ja 3 kuuline keeluaeg neeldub pikemasse aega.
 

Küsimus: Kas pean auto registreerimistunnistust kaasas kandma või piisab koopiast?12.10.2015

Tere
01.10.15. avaldatud vastus teemale millised dokumendid peavad olema juhil kaasas, sisaldas infot, et juhil peab vajadusel kaasas olema mitte koopia vaid originaal reg.tunnistus (haagise erandiga).
LS § 88 lg 1 viimane lause selgitab, et Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. Olen samuti koopiat teel kaasas kandnud, kuid kas olen seni seadust rikkunud?

Parimat

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jah, Teil on õigus, liiklusseaduses maikuus tehtud muudatustega võimaldati ka sõiduki registreerimistunnistuse asemel koopia kaasas kandmist.
 

Küsimus: Kas politsei peab põhjendama sõiduki peatamist ja kas sõidukit võib üldse ilma põhjuseta peatada?08.10.2015

Politsei peatas vilkuritega sõiduki (sõiduk tehniliselt korras, ei teinud kahtlaseid manöövreid jne), sõidukijuht allus korraldusele ja peatas sõiduki. Sõidukijuhi küsimusele, mis põhjusel peatati sõiduk, vastas politseinik, et vastavalt korrakaitseseadusele ei pea politseil juba ca aasta enam olema sõiduki peatamiseks põhjust. Konkreetsel juhul tõi politsei põhjuseks, et väikelinnas oli konkreetne sõiduk ainuke liikuv sõiduk hetkel (kell oli umbes 21:30).
Nii palju kui aru saan, kohustas põhjusega peatama sõidukit Liiklusjärelevalve teostamise kord, mis kaotas kehtivuse 01.07.2011. Korrakaitseseaduse (kehtiv alates 01.07.2011) § 45 lg 1 järgi võib politsei anda sõidukijuhile märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Seletuskiri oluliselt seda punkti ei ava, mida peetakse "ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks". Kuidas Teie hinnangul seda tõlgendada võiks? Kas tõesti ainuke auto teel või pimedas sõitmine võib minna selle liigituse alla? Kahjuks ei leia infot selle teema kohta PPA veebilehelt.

Kas tõesti on politseil õigus põhjuseta peatada autot? Kui jah, siis mis alusel? Kas KorS § 45 lg 1?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KorrS § 45 lg 1 võimaldab sõidukit peatada muuhulgas ka ohu ennetamiseks. Ohu ennetamine on KorrS § 5 lg 7 kohaselt see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. Sõltuvalt politseipatrulli kasutada olevast infost, võib ühel või teisel tingimusel olla ohu ennetamisena käsitletav ka pealtnäha liiklusnõudeid mitte eiranud sõidukijuhi kontrollimine. Samuti võib sõiduki peatamine olla põhjendatud, kui esineb ohukahtlus. Ohukahtlus on KorrS § 5 lg 6 kohaselt olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Kas ohukahtlus esines või mitte ja millised asjaolud viitasid ohukahtlusele, sõltub juba faktilistest asjaoludest ja järelevalve teostaja oskusest oma tekkinud kahtlust sõnastada.
 

Küsimus: Kas liiklusõnnetuse kannatanu saab nõuda süüdlaselt auto remondi ajaks rendiauto kasutamise arve kinni maksmist?08.10.2015

Kas liiklusõnnetuse kannatajal on õigus nõuda süüdlaselt rendiauto arve kinni maksmist aja jooksul mil ta oma sõidukit kasutada ei saanud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahju hüvitamise üldise põhimõtte järgi peab kahju tekitanud isik tekitatud kahju kahju saanud isikule hüvitama. Kui kahju saanul ei ole kahjustunud sõiduki kasutamine objektiivselt võimalik ja ta on sunnitud kasutama asendussõidukina rendisõidukit, siis on vajalikud ja põhjendatud rendikulud vaadeldavad tekkinud kahjuna ja nende hüvitamiseks võib esitada nõude kahju põhjustamise eest vastutavale isikule.
 

Küsimus: Kuidas kriminaalkorras karistatu saab teada, kas tal on juhilubade tegemise piirang või mitte?08.10.2015

Tere, Sain 3 aastat tagasi kriminaalkaristuse juhilubadeta sõitmise ning teiste asjade eest, käisin kriminaalhooldaja juures ning tema väitel ei saa ma juhilube teha 5 aastat, kas see on reaalne üldse ning kuidas saaksin olla kindel selles kuna plaanin autokooli lõpetada ning minna ARKi aga tahaks enne teada, kas on üldse mõtet, võib-olla ongi 5 aastat piiratud, siis ei näe mõtet pingutada hetkel.
lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 106 lg 1 sätestab, et juhtimisõigust ei anta isikule, kellel on kehtiv karistus teatud liiklussüütegude eest. Juhtimisõiguseta sõit on üks neist. Samuti mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimine. Kriminaalkaristus kustub 3 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest. Nö tingimisi vangistus on kantud, kui katseaeg on möödunud. Seega, kui katseajaks on määratud 2 aastat, siis kantakse karistusandmed karistusregistri arhiivi otsuse jõustumisest 5 aasta möödudes. kehtiva seaduse järgi ei ole Teil enne katseaja ja karistuse kustumise tähtaja möödumist võimalik juhtimisõigust saada. Iseküsimus on, kas selline piirang on proportsionaalne ja vajalik. Selleks tuleb aga alustada menetlus, millega kontrollida seaduse vastavust põhiseadusele.
 

Küsimus: Kas aastane juhilubade tegemise piirang ei ole mitte diskrimineerimine?08.10.2015

Tere, olen sarnase probleemi ees nagu paljud, ehk juba 4 aastat ootan, et oleks võimalus juhtimisõigus saada. Nüüd olen õppust võtnud viimasest vahelejäämisest, mis oli märtsis, aga nüüd tahavad otsust määrata alles nüüd, ehk see aasta hakkaks jälle jooksma, et ei ole võimalik juhtimisõigust saada. Viimane karistus oli jaanuaris, ehk esimene võimalus oleks jaanuaris load saada, aga kuna nüüd üritati juba kohtukutset tuua, siis ilmselt tahavad karistuse enne ära määrata, kuigi oli lootus, et on võimalik äkki venitada kuni eelmise karistuse kehtetuks muutumiseni.
Lugesin ka Teie kirjutatud vastust sarnasele küsimusele, mis oli "Usun, et seaduseandja mõte oli siiski reguleerida sellise keelu kaudu üldist liiklusohutust turvalisemaks. Iseküsimus on, kas LS § 106 lg 1 regulatsioon on sellisena vajalik ja proportsionaalne."

Ka mulle tekitab küsimusi, et kas antud seadus on sellisena vajalik või kasulik, sest pigem ju oleks ühiskonnale kasulik kui meil on liikluses juhtimisõigusega isikud, mitte seadusega piirata inimestel võimalust seda üldse saada, mida võiks kaudselt isegi lugeda väärteole/kriminaalasjale kaasaaitamiseks.

Teie kirjutatud vastus (üleval kopeeritud) tekitas küsimuse, et kas ja kuidas oleks võimalik antud piirangut vaidlustada?

Samas põhiseaduses on ju kirjas, et:

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Kas see ei lähe diskrimineerimise alla "muude asjaolude tõttu", ehk see ongi ju muu asjaolu, et ei võimaldata juhtimisõigust inimesele, kellel pole seda kunagi olnud ja ainult tänu sellele, et on selle rikkumisega vahele jäänud.

Tänud ette

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Päris nii lihtne see ei ole. Riigi õigusssüsteem peab tagama turvalise ühiskonna. Ühiskond ise ootab oma liikmetelt õiguskuulekat käitumist, et kõik teised selle ühiskonna liikmed saaksid ka ennast turvaliselt tunda. Seda ootust ja eesmärki aitavad saavutada erinevad regulatsioonid. Liiklusseadus sätestab instrumendid liiklusturvalisuse loomiseks ning iseenesest ei ole ebaõige selle eesmärgi saavutamiseks sätestada piiranguid selliste inimeste liiklusesse lubamisel, kes ei ole suutnud ennast seadusekuuleka liiklejana tõestada. Iseküsimus on piiranguaja pikkus. Eelkõige on küsimus mitte väärteokaristuse olemasolu korral kehtivas 1 aastases tähtajas, vaid kriminaalkaristusega kaasnevas vähemalt kolme aastases tähtajas, millele sageli lisandub ka pea sama pikk katseaeg. See küsimus vajab siiski ka põhjalikumat põhiseaduslikkuse analüüsi ning eks sel teemal alustatav kohtumenetlus annab siis ka vastuse, kas Eesti kohtusüsteem peab neid piiranguid proportsionaalseteks või mitte.
 

Küsimus: Kuidas välja nõuda autole tekitatud kahju, kui 13-aastane jalgrattur ei andnud ristmikul teed ja sõitis autole külge?01.10.2015

Tere! 13-aastane poiss ei andnud ristmikul jalgrattaga sõites autole teed ja tekkis kokkupõrge minu autoga. Autole tekkisid külje peale värvikahjustused. Autol ei ole kaskokindlustust. Politsei registreeris olukorra. Kas saan nõuda lapsevanemalt kahju hüvitamist? Kui jah, siis kuidas? Kas kohtu kaudu või peab tegema lapsevanematega omavahelise kokkuleppe? Kas tavakindlustus korvab auto remondi kulud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (süüta vastutus).

VÕS § 1053 lg 1 kohaselt vastutab alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, lapse vanemad või eestkostja.

Kahju hüvitamise nõude esitamiseks on esmalt mõistlik esitada nõue lapse vanematele koos nõude suuruse äranõitamisega ning nõude olemasolu ja suurust kinnitavate tõenditega. Alles siis, kui läbirääkimised ilmselgelt ei vii sihile ning pooled ei näe võimalust ka kompromissiks, on mõtet pöörduda kohtu poole.

Kahju hüvitamise korral võib hüvitise saada anda kahju hüvitanud isikule kiraliku kinnituse kahjuhüvitise saamise ja nõuete lõppemise kohta.
 

Küsimus: Kas saan karistuse vaidlustada, kui kiirusepiirangu märki ei olnud pärast ristmikku dubleeritud?01.10.2015

Asula lõppemise märgi kõrval kiiruspiirangu märk. Ei olnud sellest teadlik, kuna võtsin juhtimise üle kohas, mis asus peale seda märki ja keerates kõrvalteelt välja teele, seda märki dubleeritud ei olnud. Sõiduki ülevõtmise kohta saabusin ühistranspordiga ning eeldan, et ma ei pea jälgima siis liiklusmärke. Samuti ei ole ma sealkandis kohalik. Otsuses väidetavalt ei ole tõendatud, et ma keerasin kõrvalteelt välja (ei ole ju ka tõendatud vastupidist) ja väidetakse ka, et arvestades mõõtekaugusi ei ole võimalik umbes 400 meetriga saavutada kiirust 71 km/h. Mingeid põhjendusi ega arvutuskäiku ei ole. Protokollis ja otsuses on erinevused: protokollis on Keemikute tn 0,7 km ja Maardu, otsuses Keemikute tn 0,7 km Harjumaa. Seega ühe paberi järgi linnas, teise järgi linnast väljas. Kas siin on mingitki vaidlustamise võimalust ja millele tugineda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Objektiivsetel põhjustel kiirust piirava liiklusmärgi mõjualast mitteteadmine võib välistada väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused, mis omakorda toob kaasa selle, et isikut ei saa väärteo toimepanemise eest karistada. Kuigi süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt ei pea keegi enda süütust tõendama (passiivne kaitse), on menetluslikus olukorras, kus isik esitab talle esitatud süüdistuse kummutamiseks omapoolseid faktiväiteid, siiski mõistlik ja vajalik püüda esitada omapoolseid tõendeid nende väidete tõendamiseks või viidata, kuidas menetleja neid tõendeid koguda saab (aktiivne kaitse).

Konkreetse väärteo osas saab vaidlustamise väljavaateid ja perspektiivi hinnata siiski alles peale väärteoasja toimikusse kogutud tõenditega ja menetlusalus eisiku sisukohtadega tutvumist.
 

Küsimus: Millised dokumendid peavad olema kaasas töötajal, kes ei ole auto passis kasutajana kirjas ja sõidab ettevõtte autoga?01.10.2015

Liiklusseaduse §88 lg 3 ütleb nii:

(3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.

Eelinfo:
1) Masin kuulub firmale A

2) Firma A annab sõiduki (pakiauto) kasutuslepinguga kasutada firmale B, firma B on märgitud sõiduki tehnilisse passi kui vastutav kasutaja.

Küsimused:
Kas firma B peab volitama kirjaliku volitusega oma töötaia(id) selle sõidukiga sõitma?

Kui firma B volitab oma töötaja(d) selle sõidukiga sõitma, kas siis need töötajad peavad kaasas kandma tehnilise passi originaali?
(Küsimus tingitud sellest, et need töötajad ei ole kantud tehnilisse passi, vaid ainult nende tööandja firma B)

Lisaküsimus: Kui vajalik on tehniline pass, siis kas kindlasti originaalpass või sobib ka firma A väljastatud paberkoopia passist, kinnitatud asutuse juhi allkirjaga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmise kohustusest on vabastatud vaid LS § 88 lg-s 3 nimetatud isikud samas sättes kirjeldatud tingimustel. Kui sõiduki juht ei vasta neile tingimustele või kui sõidukis ei viibi sättes nimetatud isikuid, on registreerimistunnistuse (originaali) kaasas kandmine vajalik.

Volikirja olemsolu on nõitav vaid juhul, kui juht soovib Eestis registreeritud kuni 3500 kg täismassiga sõidukiga sõita Eestist välja mitte EL liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele või kui sõidukis ei viibi sõiduki omanikku või kasutajat.

Olukorras, kus registreerimistunnistuse kaasaskandmine on nõutav, tuleb kaasas kanda originaaldokumenti. Koopia on lubatav vaid haagiste puhul tingimusel, et koopia õigsust on tõendanud tunnistuse välja andnud asutus.
 

Küsimus: Kas on tavapärane, et lapse esmasel kiivrita jalgrattaga sõitmise eest saadetakse juhtum alaealiste komisjoni?30.09.2015

Tere! Mu 13-aastane poeg sõitis jalgrattaga ja ei kandnud kiivrit. Politsei pidas ta kinni, autos koostati talle nn seletuskiri, millesse olevat lisatud, et ta on korduvalt kiivrita sõitnud. Mis aga ei vasta tõele. Meil pole olnud eelnevaid kokkupuuteid politseiga ega rikkumisi. Poeg ei nõustunud kirja selle osaga, kuid teda süüdistati valetamises ja kästi dokumendile alla kirjutada.
Kolm päeva hiljem helistati ja teatati, et mingid dokumendid saadetakse maavalitsusse, kust edasi tegutseb selle teemaga alaealiste komisjon. Edasi võetakse kooliga ühendust ja siis tuleb lastekaitse koju. Kas selline protseduur on esmasel rikkumisel tavapärane? Kas politsei poleks pidanud eelnevalt lapsevanemaga ühendust võtma, enne kui tegutsema hakkas?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Isiku süüvõimelisus algab 14 eluaastast. Seega on 13 aastase isiku puhul tegemist süüvõimetu alaealisega. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja süüvõimetu alaealise väärteoasjas anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Esmaste menetlustoimingute läbiviimiseks ei ole vanemate juuresolek vajalik ning otsest kohustust kohtuvälise menetleja poolt enne väärteoasja materjalide üleandmist alaealiste komisjonile alaealise vanematega suhtlemiseks ei ole. Küll tähendab väärteomenetluse seadustiku § 29 lg-s 2 kasutatud määratlus "võib" seda, et kohtuväline menetleja on siiski vaba rakendama diskretsiooni otsustamaks, kas materjalide saatmine alaealiste komisjonile on vajalik või mitte.

Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ja alaealiste komisjoni pädevus on sätestatud alaealise mõjutusvahendite seaduses.