Liiklusõigus

Ükski õigusnorm iseenesest ei ütle, kas need kaherattalised haagised klassifitseeruvad pukseeritava seadmena või haagisena. Liiklusseaduse § 2 p 9 kohaselt on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist. Pukseeritav seade on sama paragrahvi punkti 58 kohaselt mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub. Haagised kuuluvad registreerimisele ja kindlustamisele. Pukseeritavad seadmed mitte. Pukseeritavale seadmele kehtib kiirusepiirang 25 km/h. Minu hinnangul võib kaherattalist pukseerimisalust käsitleda nii haagisena kui ka pukseeritava seadmena. Esimesel juhul peab haagis olema registreeritud, omama ülevaatust ja kindlustust. Kiiruse valikul tuleb järgida valmistaja ja liikluskorralduse poolt kehtestatud nõudeid. Teisel juhul ei pea seadet registreerima ega kindlustama, seade peab vastama LS § 63 nõuetele, kuid sellega liiklemisel ei tohi autorongi liikumiskiirus ületada 25 km/h. Seega igaühe enda valik, kas käsitleda sellist konstruktsiooni haagisena (järgides kõiki vajalikke registreerimise ja kindlustamise jms nõudeid) või pukseeritava seadmena ja liikuda sellega kiirusega mitte kiiremini, kui 25 km/h. Kiiremini liikumine võib kaasa tuua karistuse.

Piltlikult võiks küsimuses tõstatatud olukorda väljendada järgmiselt: Kui Eesti riik on võtnud isikult ära Eestis antud juhtimisõiguse, siis liigub sama isik Soome ilma juhtimisõiguseta. Seega ei saa Soome tema juhtimisõigusesse suhtuda muud moodi, kui vaid selliselt, et isikul ei ole juhtimisõigust. Ei Soomes ega ka mujal riigis. Teisisõnu - ära ei võeta mitte üksnes juhtimisõigust teatud piirkonnas (Eestis), vaid juhtimisõigus võetakse ära tervikuna e. kui seda õigust enam ei ole, siis ei saa seda olla ka väljaspool Eesti riiki. Kui tegemist on aga mujal riigis, kui Eestis, antud juhtimisõigusega, siis saab Eesti riik selle ära võta vaid enda territooriumil e. tulenevalt Viini Teeliikluse konventsioonist, saab osalisriik keelata isikul teatud rikkumiste eest enda territooriumil mootorsõiduki juhtimise.

Täitmiseks kohustuslik on vaid selline liiklusmärk, mis on juhile nähtavaks ja arusaadavaks tehtud. Seljaga juhi suunas paigaldatud liiklusmärgi nõuete eiramist ei saa juhile ette heita ega teda märgi nõude rikkumise eest karistada.

Karistamiseks peavad isiku teos esinema nii süüteo obtjektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ning seaduses ettenähtud juhul ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Ilma eelnimetatud elementide esinemiseta ei ole lubatav ka karistuse määramine. Antud juhul eeldab juhendaja teo karistusõiguslik hindamine siiski ka väärteotoimikusse kogutavate tõendite hindamist ja analüüsimist. Teoreetiliselt ei ole välistatud, et kui juhendajal puudus võimalus sõidupraktika saaja tegevust objektiivselt mõjutada, siis ei pruugi ka tema teos esineda LS § 223 lg 1 kohast väärteokoosseisu. Kui juhendajale heidetakse ette tegevusetust, siis peab väärteosüüdistuses olema ka lahti kirjutatud, milles nõutav, kuid tegemata jäänud tegevus seisnes.

Korteriühistule kuuluva tee sulgemine või selline majandamine, mis ei välju korteriühistu omandiõiguse ja pädevuse piirest, ei vaja kooskõlastusi.

Sõiduki kätteandmise otsustab menetleja. Sõiduk võib valvega hoiukohas asuda ka asitõendina või arestitud varana. Seega tuleb sõiduki kinnipidamise õigusliku aluse täpsustamiseks ja selle kättesaamise küsimuse lahendamiseks esmalt pöörduda süüteoasja menetleva ametniku poole.

Kuigi LS §s 106 sätestatud asjakohaste sätete (4 ja 5 lõige) vahel on teatud vastuolu ja ebaselgus, on minu hinnangul LS § 106 lg 5 mõte siiski see, et, kui juhiloa vahetamise taotluse esitamise ajal ei ole isikul kehtivat karistust, siis eksami sooritamist temalt nõuda ei saa ja esmane juhiluba tuleb juhilao vastu vahetada eksamiteta.

Ühistranspordiseaduse sätete kohaselt võidakse taksoveoloa või teenindajakaardi andmisest keelduda, kui taotlejat on karistatud ühistranspordiseaduses nimetatud süütegude toimepanemise eest. Karistatuse osas lähtutakse karistusregistri andmetest. Kui karistusregister näitab kehtivaid karistusandmeid karistuse kohta, mille andmed tegelikult peaksid olema kantud arhiivi, siis soovitan enne lubade saamise taotluse esitamist esitada taotlus karistusregistrile karistusandmete korrastamiseks ja arhiivi kandmiseks. Seejärel esitada taotlus tasulise sõitjateveo teenuse osutamiseks vajalike lubade saamiseks. Vastasel juhul pole välistatud, et loataotlust menetlev haldusorgan juhindub karistusregistri andmetest ja keeldub sel alusel loa väljastamisest.

Usun, et võite oma juhiloa saata Maanteeametisse ka posti teel, kuid sellisel juhul soovitan kasutada postiteenust, mis tagab Teile garantii, et saadetis ka reaalselt kohale jõuab. Kui Teil on Eestis juhtimisõigus ära võetud, siis kehtib see karistus Teile ka Soomes.

Selle piirangu vähendamine küsimuses esitatud variantidel ei ole võimalik. Vastused.ee keskkonnas leiate mitmeid vastuseid ka selle kohta, kuidas on võimalik piirangut vaidlustada.