Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas selgitatakse ekspertiisiga, kes oli avarii põhjustaja?14.08.2015

Sõiduauto nr 1 sõitis asulavälisel kahesuunalisel teel aeglaselt oma sõidurajal, et teha vaskpööre, vasak suunatuli oli sisse lülitatud. Tagant tulev sõiduauto nr 2 otsustas, sõiduautost nr 1 vasakult mööda minna, st vastassuunavöödist. Toimus kokkupõrge, sõiduauto nr 2 sõitis sõiduautole nr 1 külje pealt sisse.
Kes on süüdi? Politsei arvates on sõiduauto nr 1 juht. Kas tasuks tellida ekspertiisi? Kes tasub ekspertiisi? Mis maksab ekspertiis?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Liiklusõnnetuste lahendamine nö tüüpkirjelduse põhjal ei ole paraku võimalik ning selleks, et anda hinnang süülisuse ja vastutuse küsimusele, tuleb uurida ja analüüsida kõiki asjas olemasolevaid tõendeid ning vajadusel püüda neid juurde koguda. Seega saab minu vastus esitatud küsimusele olla vaid väga üldine ega lahenda konkreetse liiklusõnnetuse süü küsimust.

Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab vasakule pöörav juht andma teed juhile, kes on temast möödasõidul. LS § 39 lg 5 kohaselt ei anna hoiatusmärguanne juhile eesõigust. Samas kohustab LS § 51 lg 3 p 2 möödasõitu alustavat juhti veenduma, et samal sõidurajal ees liikuv juht ei ole andnud märku vasakpöördeks. LS § 52 lg 1 keelab möödasõidu alustamise, kui eelkirjeldatud nõue ei ole täidetud. Seega võib kirjeldatud liiklusõnnetuses sõltuvalt tuvastatud asjaoludest, olla süüdi (vastutada) nii ainult üks kui ka mõlemad juhid.

Teadmata, millistele tõenditele politsei arvamus tugineb, ei saa ma arvamuse asjakohasust hinnata.

Politsei kohtuvälise menetlejana tellib ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ning liiklustehnilise ekspertiisi maksumus seal on 457 eurot. Ekspertiisikulu kuulub menetluskulude hulka ja see mõistetakse süüdi tunnistamise korral välja menetlusaluselt isikult.
 

Küsimus: Kas auto tagaistmel istuva alaealise võib autos "puhuma panna"?11.08.2015

Kas auto tagaistmel istuva alaealise võib autos "puhuma panna"?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Alkoholiseaduse kohaselt on alaealisel alkoholi käitlemine, sh tarbimine keelatud. Sellise keelu järgimist kontrollib politsei. Alkoholiseadus koostoimes korrakaitseseadusega võimaldab politseil alkoholiseaduse nõuete täitmise kontrollimiseks kontrollida muuhulgas ka alaealise joovet. Seega võib politsei allutada joobe tuvastamise protseduurile ka sõiduki tagaistmel viibiva alaealise.
 

Küsimus: Kas oma maal võib sõita ilma juhtimisõiguseta isik ja autol puuduvad paberid, ülevaatus ja kindlustus?11.08.2015

Kas oma maal võib sõita ilma juhtimisõiguseta isik ja autol puuduvad paberid, ülevaatus ja kindlustus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Liiklusseadus kehtestab liiklusreeglid teedel, sh erateedel. Seega, kui sõidukit juhitakse omal maal asuval erateel, liiklusseadus siiski kehtib (kõik teed asuvad kellegi maal). Väljapool teid kehtivad vaid LS § 69 nõuded (keeld juhtida sõidukit alkoholi tarvitanuna). Kui sõidukit juhitakse väljapool teed, siis ei saa juhti vastutusele võtta teiste liiklusseaduse sätete rikkumise eest.
 

Küsimus: Kui palju tohib koorem ulatuda üle käru kabariidi?04.08.2015

Kui palju tohib koorem ulatuda üle käru kabariidi? Kas kehtib veel selline asi, et kui on märgistatud, siis 1-2 meetrit ja märgistamata kuni 1 meeter?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja § 23 kohaselt tuleb sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt tähistada väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Väljaulatuva veose tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. Väljaulatuva veose tunnusmärkide kaldvöötide laius on 1/8 tunnusmärgi küljepikkusest. Vöödid langevad tee telje poole. Väljaulatuva veose tunnusmärk on ruut punaste kaldjoontega valgel taustal.
 

Küsimus: Millal võin minna lube taotlema, kui sain juhilubadeta sõidu eest karistada?04.08.2015

Tervist,
Alaealine isik sai juhtimisõiguseta sõidu eest karistada, 5 päeva aresti, arest asendati üldkasuliku tööga. Kohtukulud on makstud ning üldkasulik töö tehtud. Kas ma võin minna taotlema esmast juhiluba?
Kui ei, paluks täpsemat selgitust.
Hetkel juba 18.
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
LS § 106 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel ei ole karistatust LS § 201 kohase süüteo (sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) eest. Karistatus on isikul olemas kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist. Väärteo eest määratud või mõistetud karistus kustutatakse karistusregistrist ja kantakse üle registri arhiivi, kui karistuse kandmisest (antud juhul ÜKT tundide tegemisest) on möödunud 1 aasta. Seega selle tähtaja möödumiseni ei väljastata isikule esmast juhiluba ega anta talle juhtimisõigust.
 

Küsimus: Kas parema käe reegel kehtib ka parklates?04.08.2015

Tere,
Ühes Facebook-i liiklusalases grupis tekkis väga pikk arutelu parema käe reegli rakendamise osas, kuid lõplikku tõde ei ole siiski selgunud. Ei hakka arutelu sisu pikalt ümber jutustama, vaid küsin konkreetsete näidete põhjal:
1) Rocca-al-Mare keskuse maapealset parklat läbib keskelt tee (Paldiski mnt-ga paralleelselt). Kas seal sõites peab paremalt lähenevale sõidukile teed andma? Miks? Tean, et see kaasus on korduvalt olnud lahendamisel Kindlustuse vahekohtus, kuid nad enam lahendeid millegi pärast ei avalikusta.
2) Sama parkla teine tee, mis kulgeb mööda keskuse hoone seina (samuti paralleelselt Paldiski mnt-ga): kui liikuda Saku suurhalli poolt, siis kas peab paremalt lähenevale sõidukile teed andma? Miks? Eile venekeelses Postimehes avaldatud loos leidis maanteeameti peaspetsialist Aare Pain, et kuna seal tähistavad parklat liiklusmärgid 575a "parkla", siis on tegu väljasõiduga parklast ning teed peab andma parklast väljasõitja. Sellega ei saa üheselt nõustuda, sest seaduse järgi on liiklusmärgil 575a kujundatud vaid "P" täht sinisel taustal. Parklas olevatel märkidel on aga lisaks "P" tähele kujundatud number (ilmselt parkimisrea järjekorranumber, et hõlbustada auto leidmine), mida ei saa tõenäoliselt lugeda liiklusmärgiks 575a.
3) Ülemiste city-s asuva Sepapaja tänava kõrval on olemas suur parkla, mis piirneb selle sama tänavaga. Kui sõita sel tänaval suunaga Lõõtsa tänava poole, siis kas peab paremalt lähenevale sõidukile teed andma? Miks?
Ülevaate ülalmainitud kohtades olemasolevate liikluskorraldusvahendite kohta saab vajadusel Google StreetView-st.
Oleks hea, kui saaksite viidata konkreetsele lahendile, milles lahatakse parema käe reegli olemust ja rakendamisloogikat.
Tänades,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Vastan väga üldiselt, kuna õigussituatsioonide süvaanalüüs ei mahu vastused.ee-d esitatavate vastuste formaati.

Liiklusseaduse § 17 sätestab tee andmise üldised kohustused. LS § 17 lg 3 kohaselt tuleb parklast teele sõites teed anda igale teel liiklejale.

LS § 2 p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujudndatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega ei ole liiklusmärk ainus element, mille alusel määratleda parklat parklana. Liiklusmärk 575a "Parkla" on siiski minu hinnangul piisavaks liikluskorralduslikuks elemendiks, mis võimaldab hinnata parkla ala ulatust, sõltumata sellele kantud järjekorranumbritest. Nõustun, et märgile kantud järjekorranumbri sobivuse üle LM nr 575a formaati võib diskuteerida, kuid nagu ka küsimuses on välja toodud, on liikluskorraldus sellele vaatamata ilmsegelt arusaadav. Kui parkla on arusaadavalt tähistatud, siis tuleb sellelt väljasõidul ja tee andmise kohustuse täitmisel juhinduda LS § 17 lg-s 3 sätestatust. "Parema käe reegel" kuulub LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt kohaldamisele juhul, kui sõidujärjekord ei ole seaduses muul viisil määratletud.

Samas on oluline tähelepanu pöörata sellele, kas parkimiskohtade vahelt väljasõidul on juhile tehtud küllaldaselt arusaadavaks, et ta sõidab parklast välja e. kas on piisavalt konkreetselt välistatud olukord, et parkimiskohtasid ühendavaid teid saab pidada parkla koosseisu kuuluvateks või mitte. Esineb oht, et parkimiskohtade vahel välja sõitev juht võib pidada ka parkimiskohtade kõrvalt kulgevat teed parkla koosseisu kuuluvaks ja juhindub seetõttu "parema käe reeglist".
 

Küsimus: Kas juhendajatunnistus peab olema kaasas?03.08.2015

Kas vastab tõele, et juhtimisõiguse olemasolu ei ole seotud lubade paberdokumendiga, vaid paberivaba ARK kandega.
Kas sama kehtib ka juhendamisõiguse kohta? Täpsemalt - kas juhendamisõigus on olemas, kui maanteeamet on esitatud taotluse alusel teinud positiivse otsuse ja paberivabas ARKis on juhendamistunnistuse kohta kirjas "valmis, ootab väljastamist" kuid paberdokumenti ma veel välja võtnud ei ole?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Liiklusseaduse § 109 lg 3' kohaselt peab juhendajal olema kehtiv juhendaja tunnistus. Samas LS § 109 lg 3 kohaselt tõendatakse liiklusregistri andmete alusel. Sama kordab LS § 88 lg 9. Seega ei sõltu juhendamise õigus juhendaja tunnistuse, kui dokumendi olemasolust, vaid juhendamise õigus on olemas, kui isiku suhtes on vastav õigus liiklusregistrisse kantud ja see on kehtiv.
 

Küsimus: Mida teha, kui sain parkimise trahvinõude, kuid mul ei ole selle autoga mingit pistmist ja mul isegi ei ole autot?06.07.2015

Tere!
Lugu sai alguse kui Citypark saatis nõude valesti parkimise eest. Siinkohal pean mainima, et ca 3 aasta eest sai pargitud ühe haigla territooriumil firma autoga ja esitatud vaie, mida ei rahuldatud ja seega trahvisumma ka tasutud. Ehk siis oli neil sellest ajast olemas minu meiliaadress. Jätsin selle aasta algul tulnud teavituse tähelepanuta, sest pole kusagile parkinud. Nüüd aga tuli meilile inkassofirma nõue, milles on märgitud ka koht, aeg ja auto number ja mark. Mul pole aimugi, kellele auto kuulub ja mind ei saa kindlasti seostada ei antud auto ega ka parkimisega. Sain ARK-ist teada, et mul on võimalik neilt saada tõend, et vastav auto ei kuulu mulle ja mind ei seo selle autoga mitte miski. Minu edasine plaan on vaie esitada nii mulle kirja saatnud inkassofirmale kui ka Cityparkile. Kas ma toimin õigest ja kas sel moel saan õigluse jalule seatud. Kas piisab kui ma saadan vaided meilitsi, ehk siis mitte kohapeale minnes. Ja veel, kes tasub mulle mu aja ja närvikulu. Täna Ark-i helistades sain teada, et ma polegi sel nädalal ainus, kel selline mure.
Tänud ette!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Lähtudes küsimuses esitatud väitest, mille kohaselt oli sõiduk väidetava parkimiskorra rikkumise ajaks võõrandatud, siis võib piisata parkimiskorraldaja nõude tühistamiseks Teie vastu, kui tõendate, et Te ei ole nimetatud sõiduki kasutaja ning sõiduk on Teie valdusest ja omandist välja läinud enne, kui parkimistingimuste rikkumine toime pandi. Samas kordan jätkuvalt varasemates postitustes märgitut, et parkimislepingu sõlminud isikut peab suutma tõendada leppetrahvi nõudev lepingupool e. käesoleval juhul Citypark. Seega on nende huvides tõendada, et Teie olete üldse lepingu pooleks, kellega parkimisleping sõlmitud on. Pelgalt fakt, et olete seda sõidukit kunagi kasutanud või selel omanik olnud, seda ei tõenda. Seni ei ole inkassofirmadest saabuvad kirjad ning meeldetuletused ka midagi enamat, kui lihtsalt infomüra. Kui see Teie elu ei sega, siis ei ole tarvis ka midagi teha. Sundkorras ilma vastava kohtuotsuseta ei saa Citypark ega inkasso Teie kontolt küsitavaid summasid ära võtta.
 

Küsimus: Kas mul võib tekkida probleeme, kui teen sõiduki vastutavaks kasutajaks inimese, kellel on võlad?18.06.2015

Tere. Olen sõiduki omanik, tahan teha vastutavat kasutajat inimesele, kellel on füüsilisest isikust tulenevalt võlad üleval. Põhjus, miks ma seda teha soovin, on see, et tema kasutab seda autot oma tööautona. Lugesin, et vastutav kasutaja maksab ise trahvid. Tekib küsimus, kas pank, inkasso ja kohtutäiturid siis seda autot käest ära ei võta? Oma autost ma ilma jääda ei soovi aga teise inimese trahvide eest maksta ka ei taha.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Oma sõiduki teisele isikule kasutada andmisega kaasneb siiski pea alati risk, et tulenevalt kasutaja õigusvastasest tegevusest võidakse piirata ka sõiduki kasutamist. Kuigi sõiduki omaniku tahtevastase võõrandamise võimalused on siiski piiratud ja sätestatud ammendavalt seadustes, on siiski võimalikud vähemriivavad piirangud. Näiteks sõiduki teisaldamine õigusrikkumise toimepanemise korral tasulisse valvega hoiukohta. Samuti praktiseerivad mõned eraparklad sõiduki teisaldamist, kui sellel on mitmeid tasumata leppetrahve. Samuti võidakse leppetrahvi nõuded saata omanikule. Sõiduki lunastamiseks tuleb tasuda teisaldamise ja hoidmise kulud. Kui vastutav kasutaja seda ei tee, siis selleks, et sõidukit enda valdusesse saada, ei jää omanikul tavaliselt muud üle, kui need kulud ise tasuda.
 

Küsimus: Kas juhilubade tegemise piirangu aeg pannakse trahviotsusele?12.06.2015

Tere, sain joobes juhiõiguseta juhtimise eest trahvi 900 eurot. Kas esmast juhiluba saab teha tõesti alles 3 aasta pärast peale maksmist? Kas see peab olema ka otsusel märgitud? Mul otsuse peal oli ainult trahv.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Kehtivas liiklusseaduses sisalduva regulatsiooni kohaselt on juhtimisõiguse andmise eelduseks teiste tingimuste kõrval see, et juhiloa taotleja ei omaks karistatust muuhulgas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Mootorsõiduki juthimise eest joobeseisundis juhi poolt on ette nähtud kriminaalkaristus. Kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, tuleb arvestada, et karistusandmete kustutamise tähtaja pikkus sellise kuriteo puhul on kolm aastat. Millele võib katseaja kohaldamise korral lisanduda veel ka katseaja pikkus e. kokku võib sellise kuriteo eest mõistetud karistus olla kehtiv 3-8 aastat, sõltuvalt katseaja pikkusest. kehtiva karistuse korral on juthimisõiguse omastamine ja juhiloa saamine liiklusseaduse praeguse regulatsiooni pinnalt välistatud. Karistusotsusesse ei ole sellekohase informatsiooni sissekirjutamine kohustuslik. Tegemist ei ole kohtu poolt mõistetava karistusega, vaid seadusest tulenevate tingimustega. Iseküsimu son see, kas praegu kehtiv regulatsioon ei ole mitte liiga puine ning kas selline regulatsioon on kooskõlas põhiseaduslike printsiipidega.