Liiklusõigus

Tehti vereanalüüs joobe tuvastamiseks ja rohkemat infot ei ole. Millal ja kuidas minuga ühendust võetakse. Või pean ma ise kontakti otsima?

Tegu on kortermaja tõkkepuuga eraldatud eraparkla alaga. Parklasse pääsevad elanikud, kes on endale ostnud parkimiskoha. Parkla nende äärte juurde, kus parkimiskohti ei ole, on nüüd maha joonistatud kollane pidevjoon.
Küsimus:
1. kas sellel alal tohib parkida, näiteks jalgratas, motoroller, motoratas või auto?
2. kui tohib siis kaua ja milleks (kaupade laadimine jne)?
3. kas üldse on seaduslik eraparklates joonistada maha kollast pidevjoont ja nõuda majaelanikelt, et sinna ei tohi parkida?

Tere,
Selline küsimus, et kui on Eesti kodanik ja omab kehtivat Eesti juhtimisõigust ja samas omab ka seaduslikku ja kehtivat Hispaania juhiluba, seega omab kahe riigi juhtimisõigust, kas see on seaduspärane? Ja kui Eestis liigeldes esitab Hispaania juhiloa, kas isik on siis seadust rikkunud.

Sõitsin mööda äsja pinnatud teed ning minule tulid vastu kaks suurt veoautot. Ühe vastutuleva auto rataste alt lendas lahtine killustik minule esiklaasi ning sellest tekkisid mõrad. Kindlustus sellega ei tegele sest kaskot minul ei ole. Kellele ma nüüd kahjunõude esitada saan?

Tere!
Kiirmenetlusega määrati kiiruse ületamise eest trahv. Politseiametnik seisis patrullautoga ristmikul, oli autos üksi. Pidas mind kinni ja väitis, et sõitsin 90km/h alas kiirusega 121km/h +/-4km/h. Menetluse käigus küsisin, et kus ma kiirust ületasin mille peale vastas politseiametnik umbes nii et "ületasite kiirust möödasõidul, seal eespool ühel sirgel". Küsisin ka millega see kiiruseületamine fikseeriti, politseiametnik vastas lakooniliselt, et Lasercam-ga (või midagi sarnast, väljendas segaselt ja hästi ei kuulnud). Ühtegi mõõtevahendi näitu mulle menetluse käigus ei näidatud (niipalju kui ma aru sain, andis keegi minuga tegelevale politseiametnikule andmeid edasi raadioside teel, samas minu kuuldes seda minu rikkumise kohta ei tehtud). Vestluse käigus ütlesin veel politseile, et 121km/h on küll liiga suur kiirus ja et kuskil 100km/h juures võisin sõita. Selgesõnaliselt ma kindlasti oma süüd ei tunnistanud. Protokolli kirjutasin selgitustesse samuti, et "omateada ma kiirust ei ületanud" ja "kiirusemõõtja näitu mulle ei tutvustatud". Kiirmenetluse otsuses on aga minu jaoks kummaliselt märgitud, et "Kergendava asjaoluna menetleja arvestas, et isik tunnistab oma süüd", kuigi ma oma süüd ei tunnistanud. Samuti ei ole otsuses kirjas millise seadmega kiirust mõõdeti, vaid on märgitud, et "kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati heli- ja videosalvestusega". Otsuse koostamisel politseiametnik ülekuulamise protokollis minu poolt kirjutatud seletusi üldse ei vaevunudki lugema, vaid võttis minu käest protokolli tagasi ja tõstis selle ilma läbi lugemata kõrvale, peale mida ulatas mulle kohe kiirmenetluse otsuse.
Sõitsin sel teelõigul üldiselt püsikiirushoidjaga fikseeritud 100km/h (kusjuures spidomeeter näitab 4-5km/h rohkem) kuid liiklus oli üsna tihe, aeglasemaid autosid oli ees ja tegin ka mitmeid möödasõite, kus lühiajaliselt võis olla kiirus suurem kuid arvan endiselt, et 121km/h pole tõenäoliselt sõitnud. Arvan, et kuskil eespool teine patrull visuaalselt nägi, et ma sooritasin möödasõidu ja eeldas, et ületan lubatud sõidukiirust, kuid minu kiirust mingi seadmega ei fikseeritud, vaid teatati potentsiaalsest rikkujast eesootavale patrullile, kes vaatamata tõendite puudumisele (lootes et ma oma süüd tunnistan tema paljasõnalise väite peale), mulle kiirmenetlusega trahvi määras.
Kuna kogu see menetlus tundub minu jaoks kummaline siis palun Teie arvamust, kas politsei käitus korrektselt ja kas on mõtet otsuse peale kaevata, arvestades asjaolusid et:
a) menetleja kirjutas protokolli, et tunnistasin oma süüd, kuigi ma seda ei teinud, pigem antud suulistes ja kirjalikus selgituses kahtlesin oma süüs.
b) mulle ei näidatud kiirusemõõtja näitu ega mingit audio/videosalvestust millele viidatakse kiirmenetluse otsuses. Kui isik ei tunnista selgesõnaliselt oma süüd, siis kas politseiametnik peab talle tõendusmaterjali (kiirusmõõtja näit, videosalvestis jms) näitama (ka juhul kui isik seda otsesõnu ei nõua)?

Tänud ette

Tere
Kui linnas on paigaldatud kiirust piirav 30km/h, ajutisel alusel olev märk millel lisatahvel 1,5 km (üks väikelinnast väljuv tee), kuid kuna juba 100m pärast on esimene ristumine teise tänavaga ja edaspidi samuti veel 4-5 ristmikku, siis kaugele selline kiirusepiirangu märk tegelikult kehtib? Teetöödele mõeldud eeskirjades öeldakse, et see märk peab asulas korduma iga ristmiku järel, kuid teetöid otseselt ei tehta, tee on lihtsalt kehvas seisus ja on samasugune juba aastaid olnud nüüd aga leidis linnavalitsus, et lihtsam on ajutine märk panna kui remontima hakata ja politsei on muidugi kohe kiirust mõõtmas. Endal konflikti pole veel tekkinud aga hakkas silma paar olukorda, kus tõenäoliselt kirjutati trahvikviitungeid, lihtsalt tundus ebaõiglane, sellest siis ka soov teada saada kas toimitakse õigesti.
Küsimused siis kokkuvõetuna:
Kaugele selliselt paigaldatud märk kehtib?
Kas ajutistel märkidel on mingi aeg, kaua võib olla märk ajutine (ajutisel alusel nagu teetöödele ajal)?
Kui märk on paigaldatud nõuetele mittevastavalt, kas siis on politsei otsene kohus sellest tee omanikule teatada, et see ei vasta nõuetele, olen kusagilt lugenud, et politsei peaks teostama riigipoolset järelvalvet teede seisundi üle kas see puudutab ka liiklusmärke.

Tere!
Võeti ära juhtimisõigus pooleks aastaks. Pean load andma 5 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest liiklusregistrisse hoiule. Räägiti sunnirahast kui ei tagasta määratud ajaks. Küsimus olekski selline, et ütleme, ma tahan hoida seda "plastikut" enda käes see pool aastat, maksan need sunnirahad ära korralikult, siis kui suureks võib kasvada poole aasta jooksul see summa? Arvatavasti läheb iga korraga suuremaks. Ei leidnud vastavat infot Arki koduleheküljelt.
Tänud ette

Endine korteriühistu liige ostis 4 aastat tagasi auto, mis seisab pooleldi lahtivõetuna kõik need aastad aiaga piiratud k/ü õues. Korter müüdi kohtutäituri kaudu enampakkumisel 20.mail k.a. Vaatamata mitmetele meeldetuletustele ja ka politseiga ühenduse võtmisele ei ole omanik viinud oma autoromu ära. Kas korteriühistul on õigus viia see kõrvalasuvasse valveta parklasse? On ju praegu võõras auto võõral kinnisel territooriumil. Teades endise elaniku alkoholilembust oleme kindlad, et ta ei kavatsegi oma varandust ära viia, küll aga ähvardab kohtuga, kui tema autoga midagi peaks juhtuma.
Olen k/ü juhatuse esimees.

Sõiduauto nr 1 sõitis asulavälisel kahesuunalisel teel aeglaselt oma sõidurajal, et teha vaskpööre, vasak suunatuli oli sisse lülitatud. Tagant tulev sõiduauto nr 2 otsustas, sõiduautost nr 1 vasakult mööda minna, st vastassuunavöödist. Toimus kokkupõrge, sõiduauto nr 2 sõitis sõiduautole nr 1 külje pealt sisse.
Kes on süüdi? Politsei arvates on sõiduauto nr 1 juht. Kas tasuks tellida ekspertiisi? Kes tasub ekspertiisi? Mis maksab ekspertiis?

Kas auto tagaistmel istuva alaealise võib autos "puhuma panna"?