Liiklusõigus
Küsimus: Kas politseiametnik on kohustatud autojuhile tõendusmaterjali (kiirusmõõtja näit, videosalvestis jms) tutvustama?24.08.2015
Tere!
Kiirmenetlusega määrati kiiruse ületamise eest trahv. Politseiametnik seisis patrullautoga ristmikul, oli autos üksi. Pidas mind kinni ja väitis, et sõitsin 90km/h alas kiirusega 121km/h +/-4km/h. Menetluse käigus küsisin, et kus ma kiirust ületasin mille peale vastas politseiametnik umbes nii et "ületasite kiirust möödasõidul, seal eespool ühel sirgel". Küsisin ka millega see kiiruseületamine fikseeriti, politseiametnik vastas lakooniliselt, et Lasercam-ga (või midagi sarnast, väljendas segaselt ja hästi ei kuulnud). Ühtegi mõõtevahendi näitu mulle menetluse käigus ei näidatud (niipalju kui ma aru sain, andis keegi minuga tegelevale politseiametnikule andmeid edasi raadioside teel, samas minu kuuldes seda minu rikkumise kohta ei tehtud). Vestluse käigus ütlesin veel politseile, et 121km/h on küll liiga suur kiirus ja et kuskil 100km/h juures võisin sõita. Selgesõnaliselt ma kindlasti oma süüd ei tunnistanud. Protokolli kirjutasin selgitustesse samuti, et "omateada ma kiirust ei ületanud" ja "kiirusemõõtja näitu mulle ei tutvustatud". Kiirmenetluse otsuses on aga minu jaoks kummaliselt märgitud, et "Kergendava asjaoluna menetleja arvestas, et isik tunnistab oma süüd", kuigi ma oma süüd ei tunnistanud. Samuti ei ole otsuses kirjas millise seadmega kiirust mõõdeti, vaid on märgitud, et "kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati heli- ja videosalvestusega". Otsuse koostamisel politseiametnik ülekuulamise protokollis minu poolt kirjutatud seletusi üldse ei vaevunudki lugema, vaid võttis minu käest protokolli tagasi ja tõstis selle ilma läbi lugemata kõrvale, peale mida ulatas mulle kohe kiirmenetluse otsuse.
Sõitsin sel teelõigul üldiselt püsikiirushoidjaga fikseeritud 100km/h (kusjuures spidomeeter näitab 4-5km/h rohkem) kuid liiklus oli üsna tihe, aeglasemaid autosid oli ees ja tegin ka mitmeid möödasõite, kus lühiajaliselt võis olla kiirus suurem kuid arvan endiselt, et 121km/h pole tõenäoliselt sõitnud. Arvan, et kuskil eespool teine patrull visuaalselt nägi, et ma sooritasin möödasõidu ja eeldas, et ületan lubatud sõidukiirust, kuid minu kiirust mingi seadmega ei fikseeritud, vaid teatati potentsiaalsest rikkujast eesootavale patrullile, kes vaatamata tõendite puudumisele (lootes et ma oma süüd tunnistan tema paljasõnalise väite peale), mulle kiirmenetlusega trahvi määras.
Kuna kogu see menetlus tundub minu jaoks kummaline siis palun Teie arvamust, kas politsei käitus korrektselt ja kas on mõtet otsuse peale kaevata, arvestades asjaolusid et:
a) menetleja kirjutas protokolli, et tunnistasin oma süüd, kuigi ma seda ei teinud, pigem antud suulistes ja kirjalikus selgituses kahtlesin oma süüs.
b) mulle ei näidatud kiirusemõõtja näitu ega mingit audio/videosalvestust millele viidatakse kiirmenetluse otsuses. Kui isik ei tunnista selgesõnaliselt oma süüd, siis kas politseiametnik peab talle tõendusmaterjali (kiirusmõõtja näit, videosalvestis jms) näitama (ka juhul kui isik seda otsesõnu ei nõua)?
Tänud ette
Kiirmenetlusega määrati kiiruse ületamise eest trahv. Politseiametnik seisis patrullautoga ristmikul, oli autos üksi. Pidas mind kinni ja väitis, et sõitsin 90km/h alas kiirusega 121km/h +/-4km/h. Menetluse käigus küsisin, et kus ma kiirust ületasin mille peale vastas politseiametnik umbes nii et "ületasite kiirust möödasõidul, seal eespool ühel sirgel". Küsisin ka millega see kiiruseületamine fikseeriti, politseiametnik vastas lakooniliselt, et Lasercam-ga (või midagi sarnast, väljendas segaselt ja hästi ei kuulnud). Ühtegi mõõtevahendi näitu mulle menetluse käigus ei näidatud (niipalju kui ma aru sain, andis keegi minuga tegelevale politseiametnikule andmeid edasi raadioside teel, samas minu kuuldes seda minu rikkumise kohta ei tehtud). Vestluse käigus ütlesin veel politseile, et 121km/h on küll liiga suur kiirus ja et kuskil 100km/h juures võisin sõita. Selgesõnaliselt ma kindlasti oma süüd ei tunnistanud. Protokolli kirjutasin selgitustesse samuti, et "omateada ma kiirust ei ületanud" ja "kiirusemõõtja näitu mulle ei tutvustatud". Kiirmenetluse otsuses on aga minu jaoks kummaliselt märgitud, et "Kergendava asjaoluna menetleja arvestas, et isik tunnistab oma süüd", kuigi ma oma süüd ei tunnistanud. Samuti ei ole otsuses kirjas millise seadmega kiirust mõõdeti, vaid on märgitud, et "kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati heli- ja videosalvestusega". Otsuse koostamisel politseiametnik ülekuulamise protokollis minu poolt kirjutatud seletusi üldse ei vaevunudki lugema, vaid võttis minu käest protokolli tagasi ja tõstis selle ilma läbi lugemata kõrvale, peale mida ulatas mulle kohe kiirmenetluse otsuse.
Sõitsin sel teelõigul üldiselt püsikiirushoidjaga fikseeritud 100km/h (kusjuures spidomeeter näitab 4-5km/h rohkem) kuid liiklus oli üsna tihe, aeglasemaid autosid oli ees ja tegin ka mitmeid möödasõite, kus lühiajaliselt võis olla kiirus suurem kuid arvan endiselt, et 121km/h pole tõenäoliselt sõitnud. Arvan, et kuskil eespool teine patrull visuaalselt nägi, et ma sooritasin möödasõidu ja eeldas, et ületan lubatud sõidukiirust, kuid minu kiirust mingi seadmega ei fikseeritud, vaid teatati potentsiaalsest rikkujast eesootavale patrullile, kes vaatamata tõendite puudumisele (lootes et ma oma süüd tunnistan tema paljasõnalise väite peale), mulle kiirmenetlusega trahvi määras.
Kuna kogu see menetlus tundub minu jaoks kummaline siis palun Teie arvamust, kas politsei käitus korrektselt ja kas on mõtet otsuse peale kaevata, arvestades asjaolusid et:
a) menetleja kirjutas protokolli, et tunnistasin oma süüd, kuigi ma seda ei teinud, pigem antud suulistes ja kirjalikus selgituses kahtlesin oma süüs.
b) mulle ei näidatud kiirusemõõtja näitu ega mingit audio/videosalvestust millele viidatakse kiirmenetluse otsuses. Kui isik ei tunnista selgesõnaliselt oma süüd, siis kas politseiametnik peab talle tõendusmaterjali (kiirusmõõtja näit, videosalvestis jms) näitama (ka juhul kui isik seda otsesõnu ei nõua)?
Tänud ette
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tõendite hulga ja kvaliteedi otsustab menetleja. Kui menetlusalune isik leiab, et teda on ebaõiglaselt süüdistatud või kogutud tõendid ei tõenda tema süüd, on tal võimalik menetleja süüdistus vaidlustada ning esitada ka omapoolseid tõendeid enda seisukohtade tõendamiseks.
Kiirusemõõteseadme näidu tutvustamine on küll vajalik, kuid erijuhtudel, näiteks kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise korral, ei ole näidu tutvustamata jätmine vaadeldav veana.
Kui sõidukiirus mõõdeti Lasercam'iga, on väärteomaterjalide hulgas tõenäoliselt olemas ka videosalvestus. Soovitan kohtuvälise menetleja juures tutvuda oma väärteoasja toimikuga ja sellesse kogutud tõenditega.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Liiklusõigus