Liiklusõigus


Küsimus: Kas see on normaalne, kui õppesõidu ajal kollase tulega ristmiku ületamise eest saavad karistada nii juhendaja kui juhendatav?28.10.2015

Tere
Autokoolis õppivale isikule andis sõidupraktikat juhendaja. Juhendatav sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal, millele juhendaja juhtis (vahetult) ka tähelepanu. Ristmikult mahasõites peatati sõiduk politsei poolt (teostati nn kombineeritud liiklusjärelevalvet).
Kiirmenetluse käigus määrati trahv mõlemale (nii juhendatavale kui juhendajale mõlemale 60 eurot), väärteo kirjeldus on nii juhendaja kui juhendatava osas sisult identsed ehk justkui 2 isikut oleks korraga olnud sõiduki juhid (tõsi, nii sõiduõpetajat kui juhendajat loetakse juhiks, kuid erinevalt sõiduõpetajast puuduvad juhendajal sõiduki juhtimiseks vajalikud pedaalid). Politseiametnik palus juhendajal kirjutada selgitus, juhendaja küsis, mida ta sinna kirjutab ja ametnik dikteeris: „Sõitsin kollase tulega....“
Kui juhendamise eesmärgiks on, et kogenud juht annab nooremale sõidupraktikat, jagab oma kogemusi, aitab õpilast oskuste omandamisel jne ning mittekogenud juht teebki tõenäoliselt vigu, millele juhendaja tagasisidet annab, juhendaja käitumises käesoleval juhul puudus igasugune tahtlus ja objektiivsetel andmetel võib eeldada, et juhendajal puudus võimalus teo ärahoidmiseks, siis kuivõrd õigustatud on selline topeltkaristamine?

Suured tänud

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Karistamiseks peavad isiku teos esinema nii süüteo obtjektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ning seaduses ettenähtud juhul ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Ilma eelnimetatud elementide esinemiseta ei ole lubatav ka karistuse määramine. Antud juhul eeldab juhendaja teo karistusõiguslik hindamine siiski ka väärteotoimikusse kogutavate tõendite hindamist ja analüüsimist. Teoreetiliselt ei ole välistatud, et kui juhendajal puudus võimalus sõidupraktika saaja tegevust objektiivselt mõjutada, siis ei pruugi ka tema teos esineda LS § 223 lg 1 kohast väärteokoosseisu. Kui juhendajale heidetakse ette tegevusetust, siis peab väärteosüüdistuses olema ka lahti kirjutatud, milles nõutav, kuid tegemata jäänud tegevus seisnes.