Liiklusõigus

Karistuse mõju juhtimisõiguse ja juhiloa saamisele sõltub sellest, millise süüteo eest ja mitu korda on karistusi määratud. Mitte iga karistus ei too kaasa olukorda, mis välistab juhiloa saamise. Juhiloa saamise välistab karistuse olemasolu liiklusseaduse § 106 1. lõike punktides 3, 4 ja 5 nimetatud süütegude eest. Sinna kuuluvad siis kõik liiklusalased kuriteod ning väärtegudest juhtimisõiguseta sõidu, liiklusõnnetuse põhjustamise, alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise, liiklusõnnetusest teatamise nõuete eiramise, lubatud suurima sõidukiiruse üle 20 km/h võrra ületamise, sõiduki kohustusliku peatamise märguande eiramise, peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitamise ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest määratud karistused.

Samas on oluline mõista, et juhtimisõiguse saamisele on takistuseks mistahes ülalpool nimetamata, kuid liiklusseaduses sätestatud süüteo eest karistuse olemasolu, kui neid karistusi on rohkem, kui üks. Nimelt ei tohi isik olal juhtimisõiguse ja juhiloa saamiseks korduvalt karistatud liiklusseaduses 15.peatükis sätestatud väärteokoosseisu järgi. Karistatust hinnatakse karistusregistris olevate karistusandmete järgi. Kui seal on rohkem, kui üks kehtiv karistus liiklusseaduses sätestatud väärteo eest, siis sellise korduva karistuse olemasolu takistab juhtimisõiguse saamist.

Iseküsimus on, kas selline piirang on vajalik ja proportsionaalne, kuid kehtivas seaduses on ta hetkel sellisena sätestatud ning Maanteeamet lähtub kehtivast regulatsioonist.