Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas esmaste juhilubade ajal kiiruse ületamine mõjutab lubade vahetamist?13.10.2016

Tere!

Oman esmast juhiluba ning ületasin kiirust 50km/h alas 30km/h. Trahv - 120€ (koheselt makstud). Paari nädala pärast on lõppastmekoolitus kirja pandud ning novembri lõpus on plaanis vahetada load välja.
Kuna kiiruseületamine oli päris suur siis kas pärast lõppastme sooritamist pean ma uuesti tegema ka teooriaeksami (või lisa eksamid) ARK'is või ei mõjuta see hetkel antud teemat?

Tänan vastuse eest!
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 106 lg 5 kohaselt, kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba peale liiklusteooriaeksami edukat läbimist. Seega juhul, kui on olemas kehtiv karistus, siis tuleb peale lõppastme koolituse läbimist esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu sooritada teooriaeksam. Kui karistusotsuse jõustumist on võimalik kuni juhilao vahetamiseni edasi lükata (näiteks esitades kaebuse kohtusse), siis eksamiohtu ei ole.
 

Küsimus: Milliste auto ja haagise täismasside korral on vaja B kategooriale lisaks omada ka E kategooriat?07.10.2016

Antud teema on tekitanud palju küsimusi liikluses. Kas on vajalik omada E kategooria juhtimisõigust lisaks B kategooriale kui:
- juhin 3000 kg täismassiga autot ja kerghaagist (täismass 750 kg)?
- juhin 1800 kg täismassiga autot ja haagist 1200 kg täismassiga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esimesel juhul ei lähe eraldi E-kategooriat vaja, kuivõrd kerghaagist võib B-kategooriaga ilma täiendavat kategooriat omamata vedada haakes kuni 3500 kg täismassiga sõidukiga (LS § 93 lg 2 p 3). Näiteks ei vaja B-kategooria juhiluba täiendavat kategooriat, kui kerghaagist veetakse 3500 kg-se täismassiga sõidukiga ning seda vaatamata sellele, et autorongi täismass on 4250 kg.

Teisel juhul esineb kaks võimalust:

a) 1800 kg-se täismassiga haagis on O2 kategooria haagis ega ole seetõttu kerghaagis. Üldjuhul on sellise haagise vedamiseks B-kategooria sõidukiga vaja BE-kategooria juhtimisõigust (sobib ka CE; DE; C1E või D1E kategooria juhtimisõigus).
b) Kuna 1800 kg-se täismassiga vedukist ja 1200 kg-se täismassiga haagisest koosneva autorongi täismass ei ületa 3500 kg, piisab sellise autorongi juhtimiseks B-kategooriast. Silmas tuleb pidada, et veduk oleks sellise täismassiga haagise vedamiseks sobilik (andmed registreerimistunnistuselt). Kui mittekerghaagisest koosneva haagisest ja seda vedava B-kategooria vedukist koosneva autorongi täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, võib sellist autorongi juhtida tingimusel, et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud peale vastava sõidueksami sooritamist.
 

Küsimus: Kas tagant otsasõidul võib eessõitja mingil põhjusel süüdi jääda?06.10.2016

Tere,
Mai kuus sel aastal keeras mu naisele ette teine sõiduauto ühesuunalise kaherealise tänava vasakust reast paremale. Seejärel auto pidurdas järsult ja jäi seisma. Reageerimiseks oli 2-3 meetrit. Auto liikumiskiirus oli umbes 40km/h. Paratamatult lõppes see liiklusõnnetusega. Eessõitvast autost kargas välja naisterahvas, kes alustas vulgaarsete sõnade ja muidu sõimava kõneviisiga suhtlemist. Kuna tema leidis, et tagant otsasõitja jääb alati süüdi, siis ta lahkus sündmuskohalt ning ütles, et kindlustus ajab asja korda. Minu naine, kes on juhtinud autot igapäevaselt ilma trahvide ja õnnetusteta 16 aastat, ei osanud meeltesegaduses midagi muud teha, kui pöördus kohe kindlustusandja kontorisse, kust öeldi, et politseist peaks enne läbi käima. Naine läks politseisse ja kirjutas avalduse. Tunnistuse andsid ka samal ajal autos viibinud täisealine poeg ja 15-aastane tütar. Kahjuks meeltesegaduse tõttu pilti ta õnnetuspaigast ei teinud ja kohe vahetult politseid välja ei kutsunud. Õnnetuse osapooled ei vormistanud sündmuskohal ka pabereid. 23 september tuli politseilt otsus, et mu naine on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, sest ei hoidnud piisavat pikivahet ja ei teavitanud juhtunust politseid. Kindlustuses oli otsus langetatud juba 23 juuni. Naisele peale õnnetust öeldi, et kindlustus ei langeta oma otsust, kui politsei otsust pole tulnud. Kuidas see võimalik on, arvestades Liiklusseaduse peatükk 4, 1. jagu, paragrahv 39, lõiget 4 arvestades? Rääkimata sellest, kuidas sai politsei oma otsuse tegemisel mitte arvestada 3 tunnistaja ütlusi?

Ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusõnnetuse süülisuse selgitamine väljub kahjuks vastused.ee formaadist. Lisaks ei ole tõstatatud küsimusele vastamine ilma politsei otsuse aluseks olevate tõenditega tutvumata objektiivne ega ka võimalik.

Liiklusseadus § 169 näeb juhile ette kohustuslikud käitumisjuhised liiklusõnnetuse toimumise korral. Arusaamatuste korral tuleb kindlasti pöörduda politseisse, kuna sündmuskoha fikseerimata jäämine võib kaasa tuua hiljem raskused oma positsiooni kaitsmisel. Lisaks on liiklusõnnetusest teatamata jätmine omaette väärtegu ja küllaltki karmilt karistatav.

Politsei otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Vaidlustamise perspektiivi kohta arvamuse andmiseks on vajalik analüüsida otsuse tegemise aluseks olnud tõendeid.
 

Küsimus: Kes peab inimest teavitama, et ta lubade kättesaamiseks peab läbima koolituse ja tegema eksami?05.10.2016

Võeti 3 kuuks load ning midagi ei mainitud järelkoolitustest ja uutest eksamitest. Nüüd lubade järgi minnes arki ja veel ise sinna sõites alles 3 kuud hiljem selgus, et ei saa enne koolitust juhilube. Kas on õigus politseil trahvi tehes mitte teavitada inimest? Ja ka arki töötaja ei teavitanud, andis lehe, millega pidin 3 kuu pärast load tagasi saama. Oleks teadnud, oleks enne juhilubade kätte saamist koolitused ja eksamid ära teinud või otsust edasi kaevanud. Kuna lisaks rahatrahvile oli see 3 kuuks load lisakaristus. Nüüd nagu koolitused ja muu lisab ajakulu 3 kuu asemel 5-6 kuu pikkuseks ja ka rahaliselt läheb ainuüksi koolitus 230 eurot. Lisaks koolituse kohad asuvad 200 km kaugusel. Kas on neil õigus? Minu meelest ei peaks ma enam tegema neid mida ei mainitud ja 3 kuud oodatud load peaksin lihtsalt tagasi saama.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Juhtimisõiguse taastamise tingimused ja kord ei ole üldiselt väärteo eest määratava karistuse osa. Seetõttu ei sisaldu karistusotsus ka infot juhtimisõiguse taastamiseks ette nähtud toimingute kohta. Sellise info sisse kirjutamist karistusotsusesse ei näe ette ka väärteomenetluse seadustik. Ilmselt on seaduseandja eeldanud, et mootorsõiduki juht, olles eelnevalt läbinud vastava koolituse ja väljaõppe, on üldjuhul juhtimisõiguse saamise ja taastamise regulatsiooniga tutvunud ja sellest teadlik. Üldiselt tulebki juhilt eeldada liiklusalaste õigusaktide tundmist, sh liiklusseadusest tulenevat juhtimisõiguse taastamise tingimusi ja korda.
 

Küsimus: Kas õuealal kehtib liigeldes parema käe reegel?05.10.2016

Kas õuealal kehtib liigeldes parema käe reegel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jah, sõidukijuhtide vahel kehtib õuealal liigeldes "parema käe reegel" juhul, kui sõidukord ei ole reguleeritud liikluskorraldusvahenditega.
 

Küsimus: Kuidas vähendada lisakaristust juhtimisõiguse peatamise korral, kuna ilma autota jääb maal elu seisma?30.09.2016

Tere!
Kas oleks võimalik vähendada lisakaristust juhtimisõiguse peatamise korral (4 kuud), rahatrahv on makstud? Probleem selles, et transpordiühendus on kehv, et laps ei jõua kooli õigeks ajaks ja ma ei ole kuritahtlik liiklusreeglite rikkuja, leht on puhas.

Aitäh vastuse eest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kohtuvälise menetleja otsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule kättesaadav või kiirmenetluse otsuse korral 15 päeva jooksul arvates kiirmenetluse otsuse menetlusalusele isikule kätteandmisest. Kui need vaidlustamise tähtajad on möödunud, siis on otsus jõustunud ja otsust saab vaidlustada vaid juhul, kui kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja. Muid võimalusi lisakaristuse tähtaja lühendamiseks ei ole.
 

Küsimus: Kas selgitaksite esmase juhiloa saamise tingimusi (15. peatüki sätestatud karistused)?29.09.2016

Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse juhul, kui:
varem ei ole olnud auto juhtimisõigust või on mootorratta või traktori juhtimisõigus ja soovite omandada täiendavalt auto juhtimisõigust ning ei ole karistatust liiklusseaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või ei ole korduvalt karistatud liiklusseaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud punktis 3 nimetatud rikkumised.

Siin tekib küsimus: 15. peatükk - kas ei tohi olla korduvalt ühe ja sama paragrahvi järgi karistust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Selge õiguspraktika selles küsimuses küll puudub, kuid olen seaduse mõttest ise aru saanud selliselt, et LS § 106 lg 1 p 5 rakendamiseks peab tegemist olema ühe ja sama väärteokoosseisu täitmise eest korduva karistamisega.
 

Küsimus: Kui kauaks jääb juhtimisõiguseta sõidu eest väärteokaristus karistusregistrisse?29.09.2016

Tere!
Sain juhtimisõiguseta väärteo korras kahel korral karistada, trahve õigeaegselt pole ma ära maksnud. Esitasin kohtutäiturile avalduse väärteokaristuste asendamise kohta ning kohus otsustas määrata aresti asemel ühiskondlikku tööd mille ma olen ära teinud. Kui kauaks jääb märge karistusregistrisse?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusregistri seaduse kohaselt hakkab väärteo eest mõistetud või määratud karistuse 1 aastane kustumistähtaeg kulgema peale ÜKT tundide ära tegemist, kui karistus on asendatud ÜKT-ga.
 

Küsimus: Kas on võimalik vaidlustada leppetrahvi, kui parkimisala märki ei ole märgata, eriti veel pimedal ajal?28.09.2016

Tere
Maja ette paigaldatud liiklusmärk algab poolest parkimisalast ja pimedal ajal ei ole seda näha. Lisaks puuduvad ka parklas muud parkmist keelavad märgid. Kas siis on võimalik vaidlustada leppetrahvi. Lisaks oli märgi all kirjas, et parkimitingimused asuvad parklas, siis kuskohas ja kust peaks juht need leidma, kui isegi parkimisala märk jääb pimedal ajal väga pimedasse nurka ja kuna ma olen juba parklas sees, siis ei tule isegi selle peale, et hakata veel otsima seda märki.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parkimistingimusi kehtestava infotahvli ja liikluskorraldusvahendite märkamise võimalus on faktiküsimus, mida vaidluse korral hindab menetlusosaliste poolt esitatud tõendite alusel kohus. Samas peab liikluskorraldusvahenditega juhile antav teave olema loetav ja selgesti mõistetav. Sama saab öelda ka eraparklates kasutatavate infotahvlite kohta. Seega juhul, kui parkimistingimused ei ole objektiivselt nähtavad, on formaalselt võimalik tugineda vastuväitele, et parkimistingimused ei olnud juhile teatavaks tehtud.
 

Küsimus: Mis juhul on võimalik pooleli jäetud autokooli jätkata?28.09.2016

Autokool on pooleli, võtsin umbes 6 kuud tagasi paberid välja. Kas neid on võimalik jätkata või peab otsast alustama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sellele küsimusele on kompetentne vastama autokool ning vastus sõltub koolituslepingute tingimustest. Õigusaktid ei reguleeri seda, kuidas toimub pooleli jäänud õppetöö jätkamine konkreetses autokoolis. Kehtiva õiguse kohaselt on juhi ettevalmistamise koolituskursuse lõpetamise eelduseks õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutamine. Seega omab tähtsust, kas õpiväljundid on saavutatud või mitte.