Liiklusõigus

Pean vastama, et mul puudub teadmine, mida müügikuulutuse ülespanija 25 km/h kiirusepiirangu ja teel liikumise seose vahel silmas on pidanud. Võimalik, et tegemist on traktorina registreeritud sõidukiga, millele on registreerimisel seatud kiirusepiirang 25 km/h. Käesoleva keskkonna formaat ei võimalda teha süvaanalüüsi nn ATV registreerimise võimaluste kohta. Soovitan sama küsimusega pöörduda Maanteeameti Liiklusregistri poole.

Sellise tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest, millel ei ole omal jõul liikumine tehnilise rikke olemusest tulenevalt lubatud, näeb LS § 209 ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut e. kuni 400 eurot. Sellise sõiduki juhtima lubamise eest omaniku, valdaja või muu vastutava isiku poolt on ette nähtud samasugune karistus. Sõidupiduri mittetoimimine (ka haagisel) on rike, mille esinemisel sõiduki liikumine omal jõul on keelatud.

Pakirobotid jms robotliikurid ei hakka päris iseseisvalt liikuma siiski enne, kui selleks on loodud ka õiguslik reeglistik. Täna otseselt robotliikuri liiklemist puudutavaid reegleid liiklusseaduses ei ole ning juhinduda tuleb olemasolevatest reeglitest. Robotil reguleerimata ülekäigurajal kindlasti sõidueesõigust ei ole ja autojuhil ei ole põhimõtteliselt ka kohustust sellisele robotile ülekäigurajal teed anda. Samas ei saa eirata üldreeglit, et liikluses tuleb käituda viisakalt ja kahju tekitamist vältivalt. Seega kui on võimalik kahju ära hoida, siis tuleb seda teha. Kui kahju ärahoidmine polnud võimalik, siis kirjeldatud situtatsioonis vastutab kahjuliku tagajärje saabumise eest siiski roboti valdaja ise. Eks roboti omanik peab tagama, et robot, liikudes sõiduteel, oleks autojuhtidele nähtav. Kahju tekkimise riski kannab roboti omanik ise. Kuivõrd robotid ei kuulu praeguse hetkega kindlustamisele (sarnaselt tasakaaluliikuritele, tõukeratastele, monoratastele jms), siis on kahjude hüvitamiseks kohustatud roboti valdaja e. isik, kes robotit kahju tekitavalt käitas või omas kontrolli roboti liikumise ja tegevuse üle.

Väärteomenetluse seadustiku § 209 lg 2 näeb ette, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik täita väärteo eest kohaldatud rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmise tähtaja edasi lükata.

Põhimõtteliselt ei välista seadus võimalust taotleda trahvi tasumiseks täiendavat tähtaega ka siis, kui selline tähtaeg on juba varasemalt määratud, kuid trahvi pole olnud võimalik tasuda. Igal juhul peab menetleja taotluse lahendama ning taotlust lahendavast määrusest saab teada, kas taotlus rahuldati või mitte. Taotlust esitades tuleb oma maksevõimetust tõendada e. esitada ka tõendid selle kohta, miks trahvi ei ole määratud tähtajaks olnud võimalik tasuda.

Rahatrahv asendatakse sissenõudja avalduse alusel kohtu poolt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt juhul, kui määratud trahv on jäänud ettenähtud tähtajaks tasumata. Tasumata rahatrahv asendatakse arestiga. Süüdlase taotlusel võib trahvi arestiga asendav kohus asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga (ÜKT). Seega tasumata trahvi puhul automaatset asendamist ÜKT-ga ei toimu, vaid selleks peab tegema sissenõudja vastavasisulise avalduse kohtule. Eelkirjeldatud asendamismenetlus leiab aset juhul, kui tasumata trahv on täitmiseks saadetud kohtutäiturile ning kohtutäitur on tuvastanud, et süüdlasel puudub vara, millele sisenõuet pöörata, st kõik muud täitmisviisid (sissetuleku ja pangaarvete arest jms) ei ole andnud tulemust. Üldjuhul leiab asendamismenetlus aset veidi enne trahvi sundtäitmise tähtaja aegumist. Aegumistähtajaks on 4 aastat arvates otsuse jõustumisest.

Sisuliselt puudutab küsimus olukorrale vastava kaitsetaktika valimist. Seetõttu ei ole juhtumit puudutava, samuti Teie vajadusi puudutava info puudumise tõttu võimalik Teile asjakohast nõu jagada.

Kui aga rääkida üksnes menetlusdokumentide pealkirjadest, siis üldjuhul taotlus pealkirjastatakse taotlusena, kaebus kaebusena ning vastulause vastulausena. Konkreetse pealkirja valik sõltub koostatava dokumendi sisust ja selle esitamise eesmärgist.

Jään vastuse võlgu osas, mis puudutab automaatkäigukasti "parking" asendis käiguvalitsaga käsipiduri (seisupiduri) kasutamise ettekirjutust ja koolitusnõudeid. Selles osas saate täpsema informatsiooni oma autokoolist. Õigusnormide tasandil kohustab liiklusseadus juhti enne sõiduki juurest lahkumist veenduma, et oleks välistatud selle iseeneselik liikumahakkamine (LS § 20 lg 9). Ma ei tunne automaatkäigukasti hingeelu ning ei tea, kas käiguvalitsa jätmine "parking" asendisse välistab 100% sõiduki liikuma hakkamise (näiteks kallakul). Seetõttu kasutan ise igaks juhuks lisaks seisupidurit. Vastuollu seadusega või ohutusnõuetega ma sellega ei lähe. Seetõttu usun, et seisupiduri kasutamist automaatkastiga sõiduki puhul selle parkimisel ei saa lugeda veaks.

Liiklusseaduse § 17 lg 3 kohaselt peab parklast teele sõites andma teed igale teel liikujale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Asjaolu, et tegemist on õuealaga, ei muuda sellel kulgevaid teid mitteteedeks ega parklat mitteparklaks. Seega kohaldub eelmärgitud regulatsioon ka õuealal.

Raskusi võib tekkida parkla määranguga. Parkla on LS § 2 p 50 kohaselt sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega on alati asjaolude ja ala tunnuste hindamise küsimus, kas tegemist on parklaga või mitte. Kui sõiduk sõidab välja alalt, mis vastab parkla tunnustele, peab ta teed andma teel liikuvale sõidukile (sh õuealal).

Kui LM 331 on kehtestatud tingimuslikult ja märgi alt edasi sõitmine on lubatud lisatahvlil näidatud sõidukitele, siis peab ka juht olema suuteline tõendama erandis näidatud tingimuse esinemist e. antud näite puhul loa olemasolu. Kui lisatahvlil ei ole nõutud kirjalikku luba, siis võib luba olla mistahes vormis sh ka suuline, näiteks pädeva isiku poolt tehtud väljakutse taksole. Loa puudumisel on tegemist liiklusmärgi nõude eiramisega, mis on vaadeldav väärteona.

Lisaks tehtud fotodele võivad abiks olla tunnistajate ütlused (kui kukkumisele oli pealtnägijaid), samuti oleks kasuks tulnud kukkumiskohast kukkumisest teatamine hädaabinumbril (kiirabi väljakutse, politsei väljakutse kahju põhjustamise faktis). Kui tõenditeks on üksnes enda ütlused ja fotod, siis võib ka neist piisata, kuid lõpliku hinnangu sündmuse tõendatusele annab vaidluse korral kohus ja kuidas kohus tõendeid hindab, on üsna keeruline ette prognoosida. Võlaõigusseaduse § 1050 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja tekitatud kahju eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Eelöeldu tähendab seda, et kahju saanud isik peab tõendama kahju tekitanud sündmuse toimumist, teeomanik peab tõendama kahjunõudest vabanemiseks lisaks neile vastuväidetele, mis tal võivad olla seoses sündmuse endaga ka seda, et ta ei ole kahju tekitamise süüdi (tee polnud libe, telefon oli enne katki, isik kukkus oma hooletuse tõttu jms võimalikud vastuväited).

Eeldades, et tegemist oli liiklusõnnetusega, kus inimesed raskeid tervisekahjustusi ei saanud ja kahju piirdus varakahjuga, toimub liiklusõnnetuse menetlemine väärteomenetluse korras. Väärteomenetlust võib toimetada kuni väärteo aegumistähtaja saabumiseni. Väärtegu aegub, kui selle lõpuleviimisest (liiklusõnnetuse toimumisest) on möödunud 2 aastat. Üldjuhul jõuab menetleja otsuse tegemiseni siiski varem. Eriti keerukate ja ebaselgete juhtumite korral või juhul, kui mõni osaleja on sündmuskohal lahkunud, võib sündmuse menetlemine kesta ka eelimetatud 2 aastat täis. Kahe aasta möödumisel lõpetatakse väärteomenetlus aegumise tõttu.