Liiklusõigus

Konkreetselt kirjeldatud olukorras eesõigusreeglit liiklusseadusest ei leiagi. Üldreegel on LS § 54 lg 2, mille kohaselt tuleb kitsal sõiduteel vastuliikuvast sõidukist möödumiseks hoida võimalikult paremale ning vajadusel võib sõita ka teepeenrale. Tõusul/langul sätetab teeanemise kohustuse LS § 54 lg 4 (teed peab andma laskuv juht) ja ühepoolse takistuse korral § 54 lg 3 (teed peab andma juht, kelle pool takistus on). Kui aga on tegemist mõlemapoolse takistusega või näiteks ka kinni tuisanud kitsa teega, siis teeandmise reegel puudub. Sellisel juhul tuleb üheaegselt kitsale kohale lähenevaid sõidukeid käsitleda teineteise suhtes etteaimatavate takistustena ning juhinduda tuleb LS § 50 lg 3 p-st 1 ja 2, mille kohaselt peab valitud sõidukiirus olema selline, mis võimaldaks sõiduki peatamise eespoolse nähtavusulatyuse piires mistahes etteaimatava takistuse ees. Kui tingimused seda nõuavad, tuleb seisma jääda. Edasi tuleb situatsioon lahendada terve mõistuse abil lähtudes LS §dest 14 ja 16 sätestatust e. vältides kahju põhjustamist. Kui tervet mõistust napib ja seeläbi tekib kahju, lahendab vastutuse küsimuse vaidluse korral kohus.

Oluline on teada teisaldamise alust. Samas sundmüüki ei saa sõidukit panna niisama. Sõiduki võõrandamine senise omaniku tahte vastaselt eeldab sõiduki konfiskeerimist e. senise omandisuhte sunniviisilist lõpetamiseks. Konfiskeerimisotsus tehakse üldjuhul koos süüteoasjas tehtava otsusega, millega mõistetakse süüdlasele karistus. Konfiskeerimisotsusele eelneb üldjuhul arestimisotsus. Mõlemaid otsuseid on sõidukiomanikul võimalik vaidlustada.

Konfiskeerimine on reguleeritud karistusseadustiku §des 83-85. Üldjuhul saab konfiskeerida süüteo toimepanijale kuuluvat sõidukit. Kolmandale isikule kuuluvat sõidukit saab konfiskeerida juhul, kui kolmas isik aitas süüteo toimepanemisele kaasa või teadis, et sõiduk on talle võõrandatud konfiskeerimise vältimiseks või on omandanud sõiduki turuhinnast oluliselt odavamalt.või süüteo toimepanija arvel.

Liisingulepingu (kasutuslepingute või omandiresvervatsiooniga müügilepingute) alusel kasutatavate sõidukite puhul konfiskeeritakse nimetatud lepingutest tulenevad varalised õigused (näiteks õigus saada tulevikus sõiduki omanikuks).

Soovitan edaspidi küsimuse sõnastada lihtsalt ja maakeeli - küsimuse sisust ja faktilistest asjaoludest tekib selgem ülevaade ja ka vastuse andmine on lihtsam. Praegusel juhul ei saa ma küsimusest väga hästi aru. Mis tähendab ja kes selles kaasuses on mootorsõidukit ajutiselt omav asutus, kes valdab sõidukit? Kas sõiduki arestinud politseiasutus? Või juriidiline isik, kes sõidukit volituse alusel kasutas? Kas sõiduki valdaja oli liiklusregistrisse kantud vastutava kasutajana, et küsimuses sellist terminit kasutatud on?

Eeldan, et küsitud on, kui kaua võib politseiasutus sõidukit kinni pidada ja millised on sõidukiomaniku õigused selle tagasisaamiseks.

Sõiduki kinnipidamine võib toimuda nii liiklusseaduse § 92 alusel kui ka arestimisena konfiskeerimisotsuse täitmise tagamiseks. Kui sõiduk on hoiule võetud LS § 92 alusel, siis § 92 lg 9 kohaselt tagastatakse sõiduk selle omanikule peale hoiu- ja teisaldamiskulude tasumist. Kui sõiduk on tunnistatud asitõendiks süüteoasjas, otsustab selle tagastamise lubatavuse süüteoasja menetleja. Kui sõiduk on arestitud konfiskeerimise tagamiseks, siis on huvitatud isikul võimalik arestimisotsust vaidlustada. Kui otsus jääb jõusse, siis on sõiduk arestitud kuni konfiskeerimisotsuse tegemiseni ja sõltuvalt otsuse sisut ka peale seda.

Leppetrahv on oma sisult tsiviilõiguslik sanktsioon lepingu rikkumise eest. Nende vaidlustamine käib hagimenetluse korras maakohtutes. Parkimislepingutele kohaldatakse seaduses lepingute kohta sätestatut. Nõude sisu praeguse info kohaselt kommenteerida ei saa, kuna ei ole kursis konkreetse parkimiskorraldusega ja lepingutingimuste täitmise võimalikkusega sündmuskohal. Nagu lepingupoolte vahelistes suhetes ikka, tuleb ka parkimislepingute puhul lähtuda muuhulgas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Kui tasulises parklas ei ole parkimistasu maksmise võimalust või viidet sellisele võimalusele, siis võib kõne alla tulla eeltoodud põhimõtete rikkumine ka. Samuti pole välistatud, et kui parkida soovijal puudub võimalus tasuda parkimistingimustes sätestatud viisil (näiteks mobiiliga), siis võib kõne alla tulla ka vajadus kaaluda konkreetse parkla kasutamisest loobumist.

Minu teadmiste kohaselt ei takista karistus juhtuimisõiguseta sõidu eest õpinguid autokoolis, seda vähemalt seadusest tulenevalt. Samuti ei takista karistus juhtimisõiguseta sõidu eest sõidupraktika läbiviimist, kui onj täidetud liiklusseaduse §s 109 sätestatud tingimused. Sõidupraktika ajal mootorsõiduki juhtimine on lubatud muidugi üksnes siis, kui isik õpib mootorsõdukijuhi koolituskursusel või on selle lõpetanud. Seega tuleb eelkõige tegeleda autokooli keeluga kooli lõpetada. Võimalik on vahetada kooli või vaidlustada kooli vastavasisuline korraldus/keeld.

Kui karistusotsus ei ole veel jõustunud, on võimalik seda vaidlustada ja püüda vaidlustamise aja jooksul e. enne otsuse jõustumist kool lõpetada ning liikluasregistri eksamid ära teha.

Võib, sest liiklusseaduse § 94 lg 2 kohaselt võib AM-kategooria mootorsõidukit juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimise õigus või piiratud juhtimisõigus.

Sõidukite teisaldamist reguleerib liiklusseaduse § 92 alates lg 2. Osundatud sätte kohaselt võib sõiduki teisaldada, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.

Teisaldamise tellib teeomanik politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt. Kirjeldatud juhul võiks teiosdaldamise aluseks olla punktis 3 kirjeldatud olukord.

Üldjuhul antakse piiratud juhtimisõigus auto juhtimiseks (LS § 95 lg 2). T-kategooria sõiduki juhtimise tingimused piiratud juhtimisõigusega juhile on sätestatud LS § 95 lg 3. T-kategooria sõiduki juhtimine on võimalik üksnes T-katwegooria sõiduki juhiluba vähemalt 2 aastat omanud isiku järelevalve all. Kuidas sellist järelevalvet teostada tuleb, seadus selle kohta otseseid juhtnööre ei anna.

Esmase juhiloa omaja saab selle vahetada juhiloa vastu eksameid sooritamata 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest. Juhiloa omaja saab oma juhiloa eksamiteta vahetada 5 aasta jooksul.

Vana omanik saab liiklusregistris märkida sõiduki müüduks ja esitada avalduse selle liiklusregistrist kustutamiseks.