Liiklusõigus

Kui juhiluba on aegunud, siis aegunud juhiluba ei tõenda mootorsõiduki juhtimise õigust ning sellises olukorras mootorsõidukit juhtida ei tohi. Seega juhul, kui on soov mootorsõidukit juhtida, on mõistlik juhiluba vahetada selliselt, et ei tekiks aega, kus kehtivat juhiluba ei olegi. Juhiloa vahetamine on 5 aasta jooksul arvates juhiloa kehtivuse lõppemisest, võimalik ilma liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata (LS § 129 lg 4).

Liiklusseaduse § 68 sõnastus on selles mõttes ühene, et liikumispuudega juht võib kõnniteel parkida üksnes juhul, kui see teelõik asub parkimist või peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas ja ei ole tähistatud peatumise keelujoonega. Muul juhul reguleerib kõnniteel peatumist ja parkimist LS § 20. Laias plaanis ei ole kõnniteel peatumine ja parkimine lubatud, erand puudutab siis ülalkirjeldatud juhtumit ning LS § 20 lg 4 punktis 3 ning lg-s 6 kirjeldatud juhtumeid.

Väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamisel kohtus, otsus ei jõustu. Kui olete kindel, et kaebus on kohtusse jõudnud, siis võite olla rahulik. Kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmine võtab teinekord aega ja sealtpoolt hakkavadki menetlusdokumendid tulema sageli peale otsuse jõustumisena märgitud kuupäeva. Samas, kui olete kaebuse esitanud, ei oma see kuupäev enam tähtsust.

Seadus näeb ette menetlejale kohustuse tutvustada vara arestimise määrust isikule, kelle vara arestitakse ja määruse tutvustamise kohta võetakse sellele isiku allkiri. Seega otseselt määruse koopia andmist isikule seadus ette ei näe, v.a. juhul, kui määruse tutvustamine ja allkirja võtmine ei ole võimalik.

Arvan küll, et liikluses mitteosaleva sõduki eest ei ole mõtet kindlustust maksta. LKindlS § 6 näeb ette, et kindlustuskohustust ei ole sõiduki suhtes lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul tingimusel, et sõidukiga ei osaleta liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi.

Kohtupraktika on eraparklate osas tänaseks muutunud ning põhimõtteliselt on tunnistatud parklaoperaatori õigust leppetrahvi nõuda sõiduki omanikult või vastutavalt kasutajalt ilma, et tuvastataks sõiduki juhti. Vt Riigikohtu lahendeid:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?tekst=europark%0D%0A&sortVaartus=LahendiKuulutamiseAeg&sortAsc=false&kuvadaVaartus=Pealkiri&pageSize=25&defaultPageSize=25

Ühistu territooriumil tekkivate parkimisprobleemide osas on vastused.ee keskkonnas küllalt palju küsimus-vastuseid. Ka sarnast olukorda käsitlevad. Nii nagu varasemalt olen kirjutanud, on ka küsitud olukorras igasuguse tegevuse aluseks õigesti paigaldatud liikluskorraldusvahendid. Kui on soov jätta miski territooriumiosa parkimisvabaks, siis tuleb sellel osal parkimine liikluskorraldusvahenditega keelustada. Keelu tagamiseks teisaldusvõimaluse soov eeldab vastavasisulise liikluskorraldusvahendi paigaldamist. Kokku siis parkimise keelumärk koos keeluala ja teisaldamisvõimalust näitavate lisatahvlitega. Kui siis pargitakse sellise keelumärgi mõjupiirkonnas, on võimalik tellida politsei või KOV kaudu sõiduki teisaldamine. Sõiduki teisaldamise alused on kirjas liiklusseaduse § 92 lg 2.

Vaielda tuleb pigem Maanteeametiga. Juhiloa mitteloovutamise korral näeb seadus ette sunniraha rakendamise võimaluse. Kuidas tekkinud küsimust lahendada, praegu selget vastust anda ei oska. Vaja ilmselt pidada MNT-ga läbirääkimisi või vajadusel vaidlustada sunniraha määramine või hoiatus. Võib kaaluda ka varianti, et loovutada load MNT-le, kuna Eestis juhtimisõiguse tõendamiseks ei ole juhiluba tarvis kaasas kanda ja piisab isikut tõendavast dokumendist. Piiritaha minekul tekkiks sellisel juhul siiski probleem.

Märgi 36 mõjupiirkond ulatub asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või piirangut alustava märgi alla pandud lisatahvlil näidatud kauguseni.

Väljapool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või lisatahvlil näidatud kauguseni.

Seega sõltub märgi mõjuala kaugus ka sellest, kas skeemil näidatud tee on asulas või väljapool asulat. Kuna kasutate mõistet "tänav", siis eeldan, et tegemist on asulasisese teega ning eeldusel, et algusmärgi ja parkiva sõiduki vahele jääv teede ristumiskoht on käsitletav ristmikuna, ei riku parkiv sõiduk keelumärgi nõudeid. Silmas tuleb pidada, et anna teed märk ei muuda sõiduteede lõikumisi veel tingimata ristmikuks. Ristmiku mõiste on esitatud LS § 2 p 68. Seal ttuleneb, et ristmikuks ei loeta parkla, puhkekoha, õueala, teega külgneva ala juurdesõidutee jms teega lõikumise kohta. Seega tuleb igakordselt eraldi hinnata, kas tegemist on ristmikuga või mitte.

Tegemist on tõendile hinnangu andmise küsimusega, mida ma sündmuskoha ja tõendite mittetundmise tõttu siinkohal teha ei saa. Saan vaid öelda, et hoiatustrahvi on seaduses ettenähtud viisil võimalik vaidlustada ja kui leiate, et süüteo toimepanek ei ole piisavalt tõendatud, siis võite vaidlustamise peale mõelda. Üldiselt on nii, et hoiatustrahvi vaidlustamisel alustatakse väärteomenetlust ja kui menetleja leiab tõendeid hinnates, et olete siiski ebaõigesti parkinud ja selles süüdi, võib järgneda karistus, mis vastupidiselt hoiatustrahvile kantakse ka karistusregistrisse.

Liikluskorralduse õige paigutuse osas saate teha teabenõude või päringu linna- või linnaosa valitsusse. Kui liiklusmärk on paigaldatud teeomaniku tahte vastaselt, võtab linna ilmselt selle kõrvaldamiseks midagi ette. Sealt saate ka vastuse, kas ühistul võib olla linnaga miski kokkulepe teeosa kasutamiseks.