Liiklusõigus

Liiklusseadus § 129 lg 4 - Kui isik ei ole vahetanud oma juhiluba 5 aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest, saab mootorsõiduki juthimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.

Saan asjast aru selliselt, et MKM määruse nr 12 ("Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 10 lg-d 1 ja 2 sätestavad üldiselt mõjualamärgi ja selle lõpu märgi nö liigi e. põhja. Mõjuala märk omandab sisu üksnes koos sellele kantud muu märgikujutisega (ärgid 381 jj). Tühi ristkülik ei loo kellelegi õiguseid ega kohustusi. Ilmselt sel põhjusel on piirdutud üksnes kirjeldusega ega ole pilti peetud vajalikuks õigusaktis eraldi välja tuua.

Konkreetse situatsioonikirjelduse osas jään vastuse võlgu, kuna situatsiooni kommenteerimiseks pean nägema reaalset olukorda. Kui LM-ga 38 tähistatud alal on üksnes üks sissesõit, siis alalt väljumisel paigaldatakse ala lõpu märk. Kui mitu sissesõitu, siis need peavad olema samuti ala alguse ja lõpu märgiga täistatud. Parkimiskohad näitavad alal parkimiskohtasid, kus vastavalt ala märgile kantud selgitusele võivad parkida territooriumi valdaja luba omavad autod. Jteele joonistatud parkimiskoht ei muuda alal kehtestatud parkimispiirangut. Alal kehtestatud liikluskorda muudab üksnes alale paigaldatud teine liiklusmärk (§ 10 lg 3).

Kardan, et selles olukorras ei jää muud üle, kui minna uuesti kooli. Arvestades, et varasemast autokoolist on möödunud 17 aastat, siis oleks uue koolitusprogrammi läbimine igati tervitatav, kuna vahepealsel ajal on ka liiklusõiguse regulatsioon muutnud ning toonased tarkused võivad ajale jalgu jääda.

Peale väärteo toimepanemist saadud juhiluba (juhtimisõigus) ei muuda varasemat rikkumist olematuks. Seega trahv jääb kehtima. Sõltuvalt asjaoludest võidakse juhtimisõiguse saamist käsitleda karistust kwergendava asjaoluna.

Üldiselt tuleb juhtimisõiguse keelu järgimisel lähtuda otsuse jõustumisest. Otsus jõustub, kui seda ei ole enam võimalik vaidlustada. Vaidlustamise tähtajad algavad väärteootsuste puhul päevast, mil otsus on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Üldjuhul on otsuse jõustumise aeg märgitud ka otsusele endale. Juhiluba tuleb Maanteeametisse viia 5 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Määratud trahvi ajatamist võib koos otsuse vaidlustamisega taotleda kohtult küll. Samuti saab trahvi tasumise ajatamist taotleda kohtuväliselt menetlejalt. Samas otsuse täitmise peatab üksnes kaebuse esitamine, seega, kui on soov otsuse jõustumist kuni juhtimisõiguse saamiseni edasi lükata, siis on ainukene viis sellist tulemust saavutada esitada kaebus kohtule.

Paljuski südamestunnistuse asi. Õiguslikust vaatepunktist ei ole välisriigis määratud trahv otsetäidetav, vaid selleks tuleb läbida siseriiklik otsuse tunnustamise menetlus. Minule teadaolevalt ei ole selliseid menetlusi välisriigi kaameratrahvide puhul veel läbi viidud Eestis. Küll ei julge välistada ega prognoosida probleeme, mis võivad tekkida näiteks kord tagasi Prantsusmaale minnes, kui peaks miskil põhjusel tuvastatama ja kokku viima isik ja maksmata trahv. Võimalike tagajärgede osas infot ei ole.

Kehtiva õiguse järgi sellist võimalust ei ole. ÜKT tegemata jätmine viib üldjuhul reaalse vangistuse või arestini.

Seadus sellist olukorda väga detailselt ei reguleeri. Parkimine liiklusseaduse tähenduses on sõiduki seismajätmine kauemaks, kui on vajalik sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kas sõiduki liigutamine 10 cm või 1 m või "n" meetrit katkestab senise parkimise või mitte, seadus otseselt ei ütle. Ilmselt peab selles osas selguse tooma kohtupraktika. Kui me räägime konkreetsest parklast, siis minu hinnangul parkla kasutamise seisukohast ei lõpeta sõiduki asukoha liigutamine parkla piirides parkimist e. parkimisõiguse kasutamist e. teenuse tarbimist. Selles mõttes loen mina parkimisõiguse kasutamise lõpetamiseks siiski parklast väljumist (ka siin leiaks ilmselt vaidlusruumi). Kas konkreetsel küsitud juhul liikus sõiduk parkla piires või tegi tiiru ümber kvartali, tuleb selgitada olemasolevate tõendite pinnalt.

Esmalt tuleb kontrollida, kas karistuse täitmisest on möödas 1 aasta (väärtegude korral). Kui karistuse täitmisest (trahvi tasumisest) on üks aasta möödas, kuid karistusregister ei ole karistusandmeid arhiivi kandnud, siis tuleb karistusregistrile esitada avaldus/taolus karistusandmete arhiivi kandmiseks. Kui aga karistus on kandmata (trahv osaliselt või täielikult tasumata), siis on tegemist kehtiva karistusega ja karistust arhiivi ei kanta.