Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas autokooli eksameid võib teha kui on kehtiv lubadeta sõitmise karistus?11.05.2017

Tere

Lugesin läbi juhilubade tegemise piiranguid käsitlevad küsimused ning saan aru, et juhilube ei saa kätte anda enne ühe aastast karistusaja lõppu (lubadeta sõidu pärast).
Aga kas tohin sõita autoga autokoolis? Kas võin teha autokoolis sõidueksamit? Ja sõidutundides osaleda? Või on igasugune selline tegevus keelatud kuni aasta möödumiseni? Ehk kas võin hakata uuest lube tegema enne aasta möödumist, nii et arki eksamid teen kohe pärast tähtaega ja load käes parimal juhul nädal pärast aasta möödumist? Või pean ootama autokooliga (sõidueksam, paar sõidutundi) seni kuni aasta möödas?
Jällegi, saan aru, et ARKist mulle lube mitte mingil juhul enne aasta möödumist ei anta. Aga kas autokoolis võib (sõidu)eksameid teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seadus autokoolis õppimise ja sõidukoolituse võtmise osas kehtiva karistuse olemasolul takistusi ei tee. Õppesõidul tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse õpingukaart (LS § 96 lg 4).
 

Küsimus: Kuidas on reguleeritud eraparklates puuetega inimeste parkimise korraldamine?08.05.2017

Kui liiklusseadus ütleb et:
§ 166. Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemise ja neid teenindavate sõidukite parkimise korraldamine
Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.

Siis kas pole eraparklates erafirmade poolt puuetega inimeste parkimiskohtade loomine seadusega vastuolus ja eksitav?

Lisaks on eraparklates ja linnas puuetega inimeste parkimiskohtade märgistamisel kasutatud täpselt samu värve. ehk eraparklates võiks puuetega inimeste kohad olla märgistatud siis mingi muu värviga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt tagab liikluse korraldamise teeomanik (LS § 6 lg 4). Sama käib parkimise korraldamise kohta (LS § 186 lg 3). LS §s 166 sätestatut tuleb eelkõige vaadelda järgnevate normide kontekstis. Ilmselt sekkub KOV küsimusse ka seoses näiteks arendatavate kaubanduskeskuste parkimisalade planeeringuga jms.
 

Küsimus: Kas trahvid on põhjendatud kui garaažist väljudes on auto EuroPargi alal ja samas ei suuda nad garaaži sissesõitu vabana hoida?08.05.2017

Tere, on tekkinud selline situatsioon kus oma garaaži ustest väljudes olen kohe EuroPargi (edaspidi EP) parkimisalal ja EP on teinud mulle seal juba korduvalt trahvi kuigi mu auto seisab minu garaaži uste ees ja samas ka nad ei suuda garanteerida mulle seda, et nende kliendid ei pargi minu garaaži ust kinni. Minu küsimus siis on, et kas need trahvid on põhjendatud ja millised on minu õigused kui nende klient pargib minu garaaži ukse kinni?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teie õigus garaaži sissesõitu takistava sõiduki suhtes on sätestatud LS § 92 lg 2 p 6, mis loob õiguse garaaži sissesõitu takistava sõiduki teisaldamise võimaluse. LS § 92 lg 5 ja 5' kohaselt tuleb sellist teisaldamist nõuda politseilt. Kui takistatud sõiduki juht on aga oma sõiduki juurest lahkunud ning on jätnud sõiduki parkima parklasse, kus kehtivad parkimistingimused, siis peab ta neid tingimusi järgima. Samuti on garaažiomanikul võimalik liikluskorraldusvahenditega või muul viisil teavitada garaaži sissesõitu takistava parkimisviisi keelust ja tagajärgedest.
 

Küsimus: Kas Päästeameti tehnik, kes sõidab alarmsõidukiga ülevaatuspunkti ülevaatusele, peab omama alarmsõidukijuhi tunnistust?05.05.2017

Tere!
Palun kommenteerige
Autoveoseaduse § 27. Autojuhi ametikoolitus,
(2) Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid või juhib alarmsõidukit töölepingu alusel või tööülesandest tulenevalt, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses ja sooritanud selle kursuse lõpueksami.
Toon näite: Kas Päästeameti tehnik, kes tööülesannetest tulenevalt sõidab alarmsõidukiga ülevaatuspunkti ülevaatusele, peab omama alarmsõidukijuhi tunnistust?

Kõike kaunist!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Autoveoseaduse § 27 lg 2 näeb tõepoolest ette alarmsõiduki juhile kohustuse alarmsõiduki juhtimiseks läbida vastav koolitus. Mingeid erandeid seadus ei sätesta, mis tähendab, et ilma vajaliku koolituseta isik alarmsõidukit juhtida ei tohi.

Mõistan küsimuss kirjeldatud olukorra ebaratsionaalsust, kuid samas puudub seadusest tulenevalt võimalus teistmoodi käitumiseks. Elulisest aspektist võib näiteks politseisõidukite puhul tekkida avalikkuse ootusest tulenev vajadus sekkuda mõne kriisiolukorra lahendamisse ning sellisel juhul on vajalik, et sõiduki juht teaks ja tunneks alarmsõiduki juhtimise ja kasutamise reegleid.
 

Küsimus: Mida teha, kui eksami tegemine tuli ootamatult, seal on aga järjekord ja vahepeal tuleb töö tõttu sõita?05.05.2017

Sõber sai selle aasta jaanuaris autoroolis telefoniga rääkimise eest trahvi. Load on olnud tal 2015. aasta 3.maist. Nüüd tuli aeg teha lõppastmekoolitus, et vahetada ära esmased juhiload uute vastu. Lõppastmekoolituse tegi ta ära, üsna napilt enne kehtivuse lõppu (30.aprill). Täna (02.05) tahtis ta minna maanteeameti kodulehele täitma taotlust uute lubade saamiseks, eeldades, et see ei võta aega ja senikaua võib sõita ID-kaardiga. Selgus, et ta peab kehtiva trahvi tõttu sooritama uuesti teooriaeksami, mille tegemiseks esimese aja saaks alles 8.maiks (mille eduka sooritamise järel läheb veel kuni 10 päeva, et saaks plastikud kätte). Probleem on selles, et ta on ametilt autojuht ja väga vajalik antud hetkel. Kas sellisel juhul oleks võimalik taotleda mingisugust eriluba või pikendust, et inimene ei peaks antud asjaoludel töölt puuduma? Ta tõesti ei olnud sellise asjaga kursis, trahvi kirjutanud politseiametnikud ei maininud ka talle selle kohta midagi ja ta ei osanud kiire elukorralduse tõttu sellist äkkprobleemi oodata. Kas on mingi kiirem lahendus sellises olukorras?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuni 8.maini tuleb mootorsõiduki juhtimisega siiski oodata. 8.maist edasi on nüüd aga olukord, mida seadus otsesõnu ei reguleeri. Analoogia korras sarnast olukorda reguleeriva sättena saab siiski viidata LS § § 106 lg-le 2, mille kohaselt pärast eksamitulemuste sooritamist ja kuni esmase juhiloa saamiseni, kuid mitte kauem, kui 10 tööpäeva pärast eksami sooritamist, tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel. Päris juhiloa kohta sarnane regulatsioon küll puudub, kuid kuivõrd olukorrad on 1:1-le sarnased, siis on LS § 106 lg 2 minu hinnangul kohaldatav ka juhiloa puhul.

Samas ei oska ma ette prognoosida liiklusjärelevalvet teostavate ametnike arusaama ja tõlgendust probleemile. Seega ei saa garanteerida, kas nende arusaam minu omaga ühtib.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda endale tedetetahvel, mille avariis vigaseks sõitsin ja mile summa kinni maksan?03.05.2017

Tere
mul juhtus kunagi liiklusavarii, millega lõhkusin ära suure teadetetahvli metallkonstruktsiooni ning oma auto. Selle metallist konstruktsiooni eest nõutakse minult 3000+ eurot ning 1800 eurot on mul veel maksta. Siit tekib ka küsimus kui ma selle täies ulatuses kinni maksan kas mul ei ole õigust seda rikutud konstruktsiooni endale nõuda? Kui nad peaksid keelduma kas mul on õigus siis makstud summaosa endale tagasi nõuda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui Teilt küsitav hüvitis on arvestatud hävinenud asja väärtuse täieliku hüvitisena, siis on Teil õigus nõuda asja väärtuse hüvitamisel ka asja jäänuki üleandmist endale või nõuda hüvitise vähendamist ulatuses, mis vastab kahjustatud isikule jääva jäänuki väärtusele. Eeltoodu tuleneb põhimõttest, et kahjustatud isik ei tohi kahju tekitamise läbi põhimõtteliselt rikastuda. Sellise rikastumisega oleks tegemist juhul, kui hüvitis kataks uue samaväärse asja soetamise kulud ning ka kahjustatud ese jääb kahjustatud isikule.
 

Küsimus: Kas kodaniku nõue on seaduslik, kui nõuab ülevaatuspunkti "korruptsioonikaamerate" väljalülitamist?03.05.2017

Maanteeamet nõuab uue halduslepinguga tehnoülevaatuspunktidesse nn. korruptsioonikaamerate paigaldust ja salvestust 24/7 kolme kuu jooksul. Kui kodanik nõuab ülevaatuspunktilt kaamerate väljalülitamist, et tema isik ei jääks video salvestusele, kas tema nõue on seaduslik? Kas ülevaatuspunkt on kohustatud kaamerad selleks ajaks välja lülitama?
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Paraku nii see ei ole. Videopilt isikust on käsitletav isikuandmetena ning isikuandmete töötlemine on lubatud seaduse alusel. Seega kui ülevaatuspunkt kogub ja töötleb isikuandmeid seaduse alusel, on nende tegevus õiguspärane eeldades, et sealjuures täidetakse ka kõiki teisi seadusest tulenevaid nõudeid isiikuandmete töötlemisele. Kui selliseid salvestisi tahetakse näidata aga avalikkusele, siis tuleb andmesubjekti sellisest tegevusest informeerida ning andmesubjektil on õigus nõuda pildi töötemist viisil, mis takistaks tema isiku tuvastamist.
 

Küsimus: Kuidas ma saaksin enda autole maja ees kindla parkimiskoha ilma, et seadust rikuks, kas tohin sildi panna?26.04.2017

Tere, küsimus konkreetne: kas tohin ise paigaldada oma autole parkimiskoha juurde tahvli/sildi/äärekivile märke oma korteri nr-ga, et iga kell oleks oma autole koht olemas? Või kuidas käib ametlikult autole koha ostmine? Korter on minu oma, seega mingi osa peaks ju kuuluma parklast mulle? Kas seda peab kusagil ametlikult kajastama?
Jutt korteriühistust. Hetkel pargivad kõik suvalt, kes ees see mees meetodil. Sooviksin väga nõuannet, kuidas ma saaksin enda autole kindla koha ilma, et seadust rikuks?
Mures elanik

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Korteriühistute puhul kuulub korteritest väljapoole jääv ruum korteriomanike kaasomandisse. Nii ka majaalune maa. Kaasomanikud kasutavad kaasomandit kokkuleppe alusel. Seega selleks, et saaksite endale nimelise (numbrilise) parkimiskoha, peab selleks olema teiste korteriomanike nõusolek. Ilma selleta ei ole numbriga tähistatud kohal Teie jaoks väärtust e. ka teine kaasomanik võib oma sõiduki samuti sellele kohale parkida. Seega, kui maja ümber on parkimiseprobleem, siis tuleb need küsimused lahendada korteriomanike kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab ühisosa kasutamise kohus huvitatud omaniku nõude alusel.
 

Küsimus: Kuidas peaksin tavainimesena teadma, kus on korteriühistu ja vallamaa piir, et õigesti parkida?26.04.2017

Tere! Kas mina peaksin teadma kus lõpeb ühistumaa ja kus algab valla maa? Nimelt sain vallalt haljasalal parkimise eest trahvi, mingit märgistust seal ei ole aga nemad väidavad, et ma pean teadma milline on ühistumaa, mitte et ma õigustaks haljasalal parkimist aga leian, et kuna piirid jooksevad kokku, siis peaks see olema kuidagi tähistatud ja kui on olemas fotod, kas nende fotode peal peab olema kuupäev ja kellaaeg, et kindel olla, et tegu on ikka sama ajaga mitte aasta või kaks tagasi. Kuna ma tean, et järelevalveametnik kohal ei käinud vaid pildid tegi kohalik elanik ja saatis talle meili peale.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 21 lg 2 p 12 kohaselt ei tohi haljasalal sõidukit peatada ilma maaomaniku loata. Seega on haljasalal peatumiseks vaja omaniku luba ja see eeldab ka omaniku loa alla kuuluva maa piiride tuvastamist. Kui külgnevad erinevate omanike maad, siis peab loa taotleja ise hea seisma selle eest, et välja selgitada maaomanik, kellelt luba küsida.
 

Küsimus: Kas kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan?26.04.2017

Tere!
Probleem nimelt selles et jäin lubadeta sõidu eest vahele ja sain kohtuotsuse 24. juuni.2013 kus pidin aresti ära kandma 31.august.2013. Kuid siiani pole seda teinud ja samuti pole rakendatud sundtoomist ja peale seda olen ka järgnevalt aresti istunud ja pole juurde liidetud midagi. Kuna nüüd tahtsin lubasid tegema minna ja öeldi, et mul on karistusregistris üleval need kandmata arestipäevad, siis nimelt ongi küsimus, kas need kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan? Kuna leidsin politsei lehelt, et väärtegu aegub nelja aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid sooviks siiski kinnitust saada kas see on ka nii kui karistus on kandmata.
Suured tänud vastamast

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõuatumisest on möödunud 1 aasta. Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub 4 aasta möödumisel otsuse jõustumisest. Arestiotsuse puhul tuleb lähtuda esimesena nimetatud variandist e. otsust aresti kohaldamise kohta ei asuta täitma, kui otsuise jõustumisest on möödas 1 aasta. Silmas tuleb pidada ka aegumise peatumise toimet e. karistuse täitmine ei aegu, kui isik on karistuse kandmisest kõrvale hoidnud. See, kas isik on või ei ole karistuse täitmisest kõrvale hoidnud, on fakti ja asjaolude hindamise küsimus.