Liiklusõigus
Küsimus: Kas aastane juhilubade tegemise piirang ei ole mitte diskrimineerimine?08.10.2015
Tere, olen sarnase probleemi ees nagu paljud, ehk juba 4 aastat ootan, et oleks võimalus juhtimisõigus saada. Nüüd olen õppust võtnud viimasest vahelejäämisest, mis oli märtsis, aga nüüd tahavad otsust määrata alles nüüd, ehk see aasta hakkaks jälle jooksma, et ei ole võimalik juhtimisõigust saada. Viimane karistus oli jaanuaris, ehk esimene võimalus oleks jaanuaris load saada, aga kuna nüüd üritati juba kohtukutset tuua, siis ilmselt tahavad karistuse enne ära määrata, kuigi oli lootus, et on võimalik äkki venitada kuni eelmise karistuse kehtetuks muutumiseni.
Lugesin ka Teie kirjutatud vastust sarnasele küsimusele, mis oli "Usun, et seaduseandja mõte oli siiski reguleerida sellise keelu kaudu üldist liiklusohutust turvalisemaks. Iseküsimus on, kas LS § 106 lg 1 regulatsioon on sellisena vajalik ja proportsionaalne."
Ka mulle tekitab küsimusi, et kas antud seadus on sellisena vajalik või kasulik, sest pigem ju oleks ühiskonnale kasulik kui meil on liikluses juhtimisõigusega isikud, mitte seadusega piirata inimestel võimalust seda üldse saada, mida võiks kaudselt isegi lugeda väärteole/kriminaalasjale kaasaaitamiseks.
Teie kirjutatud vastus (üleval kopeeritud) tekitas küsimuse, et kas ja kuidas oleks võimalik antud piirangut vaidlustada?
Samas põhiseaduses on ju kirjas, et:
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Kas see ei lähe diskrimineerimise alla "muude asjaolude tõttu", ehk see ongi ju muu asjaolu, et ei võimaldata juhtimisõigust inimesele, kellel pole seda kunagi olnud ja ainult tänu sellele, et on selle rikkumisega vahele jäänud.
Tänud ette
Lugesin ka Teie kirjutatud vastust sarnasele küsimusele, mis oli "Usun, et seaduseandja mõte oli siiski reguleerida sellise keelu kaudu üldist liiklusohutust turvalisemaks. Iseküsimus on, kas LS § 106 lg 1 regulatsioon on sellisena vajalik ja proportsionaalne."
Ka mulle tekitab küsimusi, et kas antud seadus on sellisena vajalik või kasulik, sest pigem ju oleks ühiskonnale kasulik kui meil on liikluses juhtimisõigusega isikud, mitte seadusega piirata inimestel võimalust seda üldse saada, mida võiks kaudselt isegi lugeda väärteole/kriminaalasjale kaasaaitamiseks.
Teie kirjutatud vastus (üleval kopeeritud) tekitas küsimuse, et kas ja kuidas oleks võimalik antud piirangut vaidlustada?
Samas põhiseaduses on ju kirjas, et:
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Kas see ei lähe diskrimineerimise alla "muude asjaolude tõttu", ehk see ongi ju muu asjaolu, et ei võimaldata juhtimisõigust inimesele, kellel pole seda kunagi olnud ja ainult tänu sellele, et on selle rikkumisega vahele jäänud.
Tänud ette
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Liiklusõigus