Liiklusõigus


Küsimus: Kas kiirendusrada on ikkagi kiirendusrada või on ta kiirendus- ja järsu pidurduserada?09.01.2015

Kas kiirendusrada on ikkagi kiirendusrada või on ta kiirendus- ja järsu pidurduserada?
Seadus ütleb (või siis saan mina nii aru ainult), et peaksin kiirendusrajalt väljudes andma teed.
Situatsioon oli mul järgmine, sain hoo sisse ja liikusin liiklusvooluga kaasa, pigem isegi natuke kiiremini. Suund oli sees ja olin valmis ümberreastumiseks (olin tagumise auto suhtes eespool). Kiirendusrada hakkas otsa saama ja ma sujuvalt hakkasin ümberreastuma - see mats aga kukkus tuututama, ma ei teinud sellest välja, sest ilmselge oli see, et ta meelega ei tahtnud vahele lasta, isegi ei hoidnud eesliikuvaga pikivahet ning olin kindel, et ta peab lähtuma parema käe reeglist (paremalt lähenev auto kiirendusrajalt).
Autokoolist jäi ka selline asi meelde, et kiirendusrajal olijat ei tohi segada. Nüüd muidugi koju jõudes tahtsin enda eesõiguses veenduda ja selgus, et kui seadust loen, saan ma aru, et hoopis temal oli eesõigus.
Seega tekkiski küsimus, kiirendusrada - kas tõesti täiesti kasutu ja pigem ohtlik teelõik?
Kiirendusraja mõiste hetkel jääb mulle väga absurdseks, milleks neid üldse siis vaja on, pangu lihtsalt ristmikule "anna teed" märk ja kõik.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirendusrajal liikumise regulatsioon ei ole võrreldes kuni 01.07.2011.a kehtinud liikluseeskirjaga märkimisväärselt muutunud. Nii siis kui ka nüüd peab kiirendurajalt põhiridadele suunduv juht andma põhirajal sõitjatele teed. Tee andmise kohustuse täitmisel peab juht muuhulgas arvestama ka LS § 50 lg-s 3 sätestatud kiiruse valiku nõuetega e. sõidukiirus tuleb valida selline, mis vastab kujunevale olukorrale.

Kuigi põhirajal liikuva sõiduki juhi küsimuses kirjeldatud viisil käitumine võib ajada hinge täis ja tunduda mühaklik (ja teinekord võib olla ongi teadlikult mühaklik), ei pea sõidueesõigust omav juht printsiibis oma liikumiskiirust muutma. Vastasel juhul ei oleks tegemist LS § 2 p-s 1 kohase tee andmise nõude täitmisega. Seega viisi, kuidas tee andmise nõuet täita nii, et see oleks ohutu teistele ja iseendale, peab valima tee andmise kohustust omav juht.

Küsimuses kirjeldatud liiklussituatsioonini võib viia ka mitme asjaolu üheaegne esinemine - lühike kiirendusrada, mühaklik juht põhirajal ja ebaõigelt kalkuleeritud võimalus põhirajal liikuva liiklusvooluga ühinemiseks.

Küsimus sellest, kas kiirendusraja regulatsioon on ohtlik või mitte, samuti sellest, kas kiirendusrajad on Eestis mõistliku pikkusega või mitte, on pigem küsimus liiklusohutuspoliitika väljatöötajatele ning sellele küsimusele vastamine eeldab ilmselt ka põhjalikumat mõjuanalüüsi.