Liiklusõigus


Küsimus: Kas juhtkond võib jälgida politsei patrullauto liikumist ja seda, mis autos sees toimub, enam ei julge ninagi nokkida?05.02.2015

Töötan politseis patrullteenistuses. Hommikul nõuab juhtkond minult ettekannet, miks ma see ja see kellaaeg seal viibisin ja mis ma tegin. Olgu see jaoskonnas või väljas. Mul on selline tunne, et mind jälgitakse igal sammul läbi arvuti. Saan aru, kui tullakse ja füüsiliselt kontrollitakse. Autosse paigaldati ka salongipeegel, kus kaamera sees ja mida saab juhtkond jälgida igal minutil läbi arvuti, mis auto sisemuses toimub ja mida ma räägin. Sattusin juhuslikult peale, kui salvestust vaadati. Enam ei julge midagi rääkida ega "ninagi nokkida".

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Politseiteenistus on avalik teenistus ning olles teenistuses, on politseiametnik nö avalikkuse pildil. Ametnikule mittekohaset tegevusest tuleb igal juhul hoiduda, sõltumata sellest, kas patrullsõidukis on salvestusvahendid rakendatud või mitte. Näpuga ninas urgitsevat politseiametnikku ei vaataks ilmselt keegi hea pilguga. Samuti peab politseipatrull järgima töökorraldusega kindlaks määratud teekonda (piirkonda) ning mõistetavalt soovib juhtkond selgitust, kui patrull paiknes või liikus kohas või ajal, kus see ei olnud ette nähtud või selline vajadus ei tulenenud ametiülesannetest. Sama avaliku tegutsemise põhimõte õigustab ka salvestusvahendite kasutamist. Salvestusvahendite kasutamist ei pea käsitlema mitte niivõrd politseiametnike jälgimisvahenditena, vaid vahenditena, mille kasutamine aitab suurendada ka politsei tegevuse läbipaistvust üldiselt, politseiametnike enda turvalisust, samuti hõlbustada asjaolude tõendamist ja vaidluste lahendamist.

Tegemist ei ole varjatud e. lubamatu jälgimisega, kuna politseilise tegevuse salvestamine toimub patrulliliikmete teadmisel. Samuti on minu teada kaameratega salvestatud politseisõidukites infosildid salvestamise kohta kolmandate isikute tarbeks.

Samas tuleb aga säilitada tasakaal mõistlikkuse põhimõttega. Teadmata asjaolusid, mis on tinginud küsimuses märgitud erinevate ettekannete kirjutamise vajaduse, ei saa ma kommenteerida, kas neid ettekandeid nõudes on mõistlikkuse piir ületatud või mitte. Samas võib mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttega vastuolus olla salongikaamera salvestiste massiline läbivaatamine, kuid objektiivne hinnang sõltub siiski sellest, mis on salvestiste massilise läbivaatamise tegelikuks põhjuseks.

Lõpuks on politseiametnike teenistuskohustused ära määratud teenistust reguleerivate õigus- ja haldusaktidega ning eelkõige tulenevad politseiametnike (sh juhtkonna) õigused ja kohustused selliste aktidega kehtestatud normidest ja korraldustest. Soovides saada ülevaadet, millised on erinevate ametnike õigused salvestiste vaatamisel ja millised on patrulltoimkonna õigused või kohustused salvestamise kohustuse täitmisel, tuleb ennast kurssi viia vastavasisuliste normidega ja nende pinnalt on juba võimalik seista ka enda õiguste eest.