Liiklusõigus

Liiklusseaduse § 73 lg 5 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat sõidukit ja selle haagist liikluses kasutada erandkorras, kui sõidukitel ei esine eriti ohtlikke rikkeid või puudusi. Esimeste tulede (laternate) mistahes rikked ei kvalifitseeru eriti ohtlike rikete või puudustena. Sellist sõidukit võib kasutada ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, sõiduks lühimat teed pidi lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti kohalikku asutusse või parkimiskohta.

Seega vastus küsimusele on, et õigusaktidest tulenevalt ei ole mittekorras esituledega sõidukiga lähimasse remondikohta ettevaatlik liikumine otseselt keelatud.

LS § 33 lg 6 p 3 kohaselt ei pea turvavöö olema kinnitatud, kui juhil on kaasas arsti kirjalik otsus turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Juhul, kui Teile tehtud operatsiooni või haavaarmi tõttu on turvavöö kasutamine vastunäidustatud, siis soovitan küsida arstilt vastavasisulise tõendi. Juhul, kui vaevus on pigem ebamugavuse küsimus, kui otsese vastunäidustuse küsimus, siis tõenäoliselt arst Teile tõendit ei väljasta. Viimasel juhul tuleb turvavöö kinnitamise nõuet täita.

LS § 33 lg 3 kohaselt peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Samas ei ole õigusaktidega kehtestatud konkreetseid nõudeid, kuidas turvavöö peab kinnitatud olema. Võimalikke illustratsioone võib leida sõiduki kasutamise käsiraamatust või autokoolide loengutest, kuid konkreetseid normdokumente selles osas ei ole. Minu seisukoht on, et juhilt turvavöö konkreetse kinnitusviisi nõudmiseks peab see kinnitusviis olema normina ka kehtestatud. Seega minu hinnangul ei saa juhti karistada kinnitamata turvavööga sõidu eest, kui see jookseb üle rinna rindade alt.

LS § 106 lg 5 kohaselt, kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist.

Loodan, et saan õigesti aru, et "aegumise" all mõtlete karistuse kustutamist Karistusregistrist. Kuna rikkumine toimus esmase loa 2.aasta sees, siis tõenäoliselt möödub esmase juhiloa kehtivuse tähtaeg varem, kui saabub karistusandmete kustutamise tähtaeg. Seega oleksite mingi perioodi vältel kehtiva juhiloata. Kui see ei ole probleem e. kui sõidukiga vahepeal ei sõida, siis võite esmase juhiloa vahetamisega oodata, kuni karistusandmed Karistusregistrist kustutatakse. Need kustutatakse tingimusel, et Te ei pane enne karistusandmete kustutamise tähtaja saabumist toime uut väärtegu.

Selles osas on tegemist kahe erineva võimaliku tõlgendamisviisiga. Ühel juhul on seisukoht, et kuivõrd LS § 94 lg 2 kohaselt ei nõuta AM-kategooria mootorsõiduki (mopeed) juhtimisõigust isikult, kes on sündinud enne 1993.a 1.jaanuari, siis võib sellist sõidukit juhtida ka juhul, kui see õigus on ära võetud e. seadus ei tee vahet, kas isikult on juhtimisõigus ära võetud või ei ole seda kunagi üldse olnudki. Teise võimaliku tõlgendusviisi järgi tähendab mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine keeldu juhtida misiganes mootorsõidukit e. sealhulgas ka mopeedi.

Tõstatatud küsimuses kohtupraktika puudub ning selguse erinevate vaatenurkade vahel paneb ilmselt paika kohtute poolt loodav praktika, kui mõni taoline vaidlus peaks kohtusse jõudma.

Minu seisukoht ühtib esimesena nimetatud versiooniga.

Lisakaristuse vähendamist lisakaristuse aja osalisel ärakandmisel seadused ette ei näe.

Kuna ma ei ole kohtuvälise menetleja otsusega ja selle aluseks olevate dokumentide ning tõenditega tutvunud, siis ma ei saa kommenteerida asjaolusid, miks kohtuväline menetleja pidas vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Samas, kui varasemaid karistusi ei ole ning raskendavaid asjaolusid ka mitte, siis pole välistatud, et esinevad alused karistuse kergendamiseks. Üldjuhul esmakordse kiiruse ületamise eest (ka kolmas lõige) juhtimisõigust ei piirata.

Pidevjoonest ja sellele kulumisest sõltuva tähenduse andmine on faktiküsimus e. sõltub konkreetsest kulumisastmest ja sellest, kuidas tavaline hoolas juht pidi teekattemärgist mõistma. Kui teekattemärgis ongi katkendlikuks kulunud ja selles osas vaidlust ei ole, siis ei saa teekattemärgise ületamist juhile süüks arvata. Ehk siis, tagasipööre on muude seda keelavate liikluskorraldusvahendite või reeglite puudumise korral lubatud.

Karistusregistrisse kantakse karistusandmed vaid jõustunud otsuse alusel. Otsuse vaidlustamine peatab otsuse jõustumise. Seega enne otsuse jõustumist (ka kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse jõustumist) ei kanta karistusandmeid karistusregistrisse. Kui isiku karistusandmeid ei ole karistusregistrisse kantud, puudub isikul ka konkreetse teo eest karistatus. Seega seni, kuni isiku suhtes tehtud otsus ei ole jõustunud, ei esine ka alust juhendaja tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Kui Te otsustate kiirmenetluse otsust mitte vaidlustada, siis otsus jõustub 15 päevase kaebuse esitamise tähtaja möödumisel, arvates otsuse kättesaamisest ning seejärel jõuavad andmed karistusregistrisse ja sealt edasi liiklusregistrisse. Kaebuse esitamiseks ettenähtud 15 päevase tähtaja jooksul võite juhendada.

Kiirmenetluses tehtud väärteootsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul arvates päevast, mil menetlusalune isik sai kiirmenetluse otsuse kätte. Alustada võikski menetluses kogutud tõendite uurimisest, mille eesmärgiks oleks välja selgitada kaebuse perspektiivsus ja kaitsetaktika. Väärteotoimik asub kohtuvälise menetleja juures (politseiasutus, mille ametnik Teile otsuse koostas) ning toimikust koopiate saamiseks peate pöörduma vastava kohtuvälise menetleja poole.

VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt ei vasta ostjale üleantav asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Arestimisnõue või keelumärkest tulenev nõue/õigus on just vaadeldav sellise mittevastavusena (vt ka VÕS § 217 lg 4). Ostja peab sellisest mittevastavusest müüjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada. Kolmanda isiku õigus või nõue müüdud asja suhtes, kui selline nõue ei olnud sõnaselgelt lepingutingimusena kokku lepitud on käsitletav müüjapoolse olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses. Sellisel juhul võib ostja müügilepingust taganeda. Taganemisavaldus tuleb teha mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kui taganemisavaldust ei tehta mõistliku aja jooksul, kaotab müüja õiguse lepingust taganeda. Minu arvates võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kõige mõistlikum tegevusvalik olla müügilepingust taganemine, kuid kaalutud hinnangu andmine eeldab siiski kõikide asjaolude analüüsi.