Liiklusõigus

Sõidukit on võimalik omandada ka sellise isiku poolt, kes ei oma juhtimisõigust ning eelöeldu tähendab, et ka liiklusregistrisse saab mootorsõiduki omanikuna registreerida isiku, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Üldjuhul saab kohtutäitur arestida võlgniku vara e. juhul, kui võlgniku poolt kasutatav sõiduk ei kuulu võlgnikule, ei saa kohtutäitur seda arestida. Erandid on võimalikud tagasitäitmise menetluse korral, millest lähemat informatsiooni leiad täitemenetluse seadustiku §-st 187...197.

Kui tegemist on ühe väärteo eest määratud karistusega, siis ei ole takistusi juhiloa saamiseks. Samas kehtiva liiklusseaduse § 106 lg 1 p-st 5 tuleneb, et juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, keda ei ole korduvalt karistatud LS 15.peatükis sätestatud väärtegude eest (sh siis ka jalakäijana toime pandud väärteod). Korduvus ei ole nõutav teatud raskemate väärtegude korral, mille korral piisab juba ühest ainsast karistusest juhtimisõiguse mitteväljastamiseks.

Mittevaralise kahju suuruse (hüvitis valu ja vaeva, samuti elukvaliteedi halvenemise eest minevikus, olevikus ja tulevikus) otsustab üldjuhul kohus kohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige ongi hüvitise suurus kohtu hinnang kannatanu kannatustele. Hüvitise suurust mõjutab muuhulgas ka kahju tekitaja majanduslik võimekus kahju hüvitada. Hüvitise suurust on mõningal määral võimalik prognoosida analüüsides senist kohtupraktikat. Kohtulahendid on avalikud ja avaldatud väljaandes "Riigi Teataja".

Liiklusregistri andmetele juurdepääsu kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määrusega nr 46 "Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu kord" (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011015). Siiski on sõidukiomaniku andmed juurdepääsupiiranguga andmeteks, mistõttu tavaliselt nende kohta infot ei väljastata. Taotlust esitades pidage silmas ülalviidatud korra § 2 lg 1 p-s 3 sätestatud õigustatud huvi esiletoomise ja põhjendamise kohustuse järgimist.

Olukorra lahendamiseks on võimalik teha ka küsitlus ühistu liikmete seas sõiduki kasutaja väljaselgitamiseks. Kui see tegevus ei vii sihile, võite kaaluda liiklusseaduse § 92 lg-s 2 nimetatud aluse ilmnemisel sõiduki teisaldamist. Samuti võite kaaluda ühistu poolt oma kinnistule parkimiskorda selgitava liiklusmärgi paigaldamist + teisaldamise lisatahvel.

Järelkoolituse maksumust soovitan küsida Maanteeameti liiklusregistri töötajatelt. Lisaks järelkoolitusele tuleb taotleda uuesti juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist. Taotluse saab esitada peale järelkoolituse ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Viidatud vastus puudutas olukorda, kus isikule ei olnud veel esmast juhiluba väljastatud. Kui Teil aegus esmane juhiluba ja Teid karistatakse LS § 201 alusel, väljastatakse Teile juhiluba peale liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Kui Teil aegus juhiluba, siis karistatus LS § 201 alusel uue loa väljastamisele piiranguid kaasa ei too.

Asjaõigusseaduse § 142 lg 1 ütleb, et füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Lõike 2 kohaselt füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Teeseaduse § 5'2 kohaselt võib erateed kasutada üksnes teeomaniku loal (va TS § 33 lg-s 8 sätestatud juhtudel, milleks on alarmsõiduk ja kaitseväesõiduk teatud juhtude, samuti juhtumid, kui avalikult kasutatav tee on suletud).

Seega üldiselt ei ole eratee kasutamine teeomaniku nõusolekuta lubatud. Kui ainus tee oma koduni viib läbi võõra kinnistu, muud ligipääsu võimalused ei ole otstarbekad ning (tee)maaomanik ei anna tee kasutamiseks luba, siis on võimalik tee kasutamise luba (servituut, kasutusõigus) taotleda kohtu kaudu.

Kui LV on raha tagastamisest keeldumise kohta andnud haldusakti, siis võimalike arusaamatuste vältimiseks tuleks haldusakt vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul. Kui haldusakti antud ei ole, siis on alusetult saadud raha tagasinõude esitamise tähtaeg 3 aastat päevast, mil isik sai oma nõude olemasolust teada.

Üldreeglina peab juht oma sõidukiiruse valima vastavalt teeoludele e. juhul, kui teel on libedusetõrje jäänud tegemata ja tee seetõttu libe, peab juht sellega kiiruse valikul arvestama.

Nõuded teede ja tänavate hooldamisele ning seisundile on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 "Tee seisundinõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/111082011002). Kui tee seisund või tee hooldamine ei vastanud eelnimetatud aktis kehtestatud nõuetele on võimalik kaaluda ka kahjunõuet tee omaniku vastu.

Esmalt soovitan siiski välja selgitada, miks alusetult makstud viivistasu ei tagastata. Vastus, et "ilmselt ei peetud vajalikuks", ei ole veenev ning kahtlen, kas see oli siiski ametlik vastus. Kui linnavalitsus siiski ei tagasta alusetult makstud viivistasu otsust ka korduva nõude peale, siis ongi ainus võimalus esitada nende vastu nõue halduskohtule. Peate silmas pidama ka nõuete aegumise ja avalduste esitamise tähtaegasid.