Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saab politsei tõendada, kas mul oli turvavöö lahti või mitte, kui autol on tumendatud klaasid?09.11.2012

Tervist.
Mul selline küsimus, et paar päeva tagasi vormistati trahv turvavöö väidetava mittekinnitamise eest, kuid seda on võimatu ju kindlaks teha, kui politsei sõitis minu taga ja mul on auto tumedad klaasid. Vanasti oli kah mingi selline asi, et kui sõit alla 100 m siis ei pea vööd kinnitama? Sõit oli muidu poe eest tanklasse ~100 m. Kiirus oli kah kuskil 20 km/h maksimaalselt. Kinni peeti tankla teritooriumil ja kui ametnik jõudis minu juurde, siis väitis, et sõitsin lahtise turvavööga, kuid vöö oli peal.

Jään abi ootama aitäh.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Turvavöö mittekinnitamiseks õigust andvad juhtumid on loetletud liiklusseaduse § 33 lg-s 6. Alla 100 m peatused peavad olema seotud tööülesannete täitmisega.

Turvavöö lahti/kinni olemise tõendamine on tõendite ja nende hindamise küsimus. Ma ei saa nägemata väärteotoimikus olevaid tõendeid anda hinnangut, kas ja kuidas politsei turvavööd tajus ja kas süüdistus on piisavalt tõendatud. Asjaolu, et turvavöö oli peatades kinni, ei tähenda ümberlükkamatult seda, et see oli kinni ka näiteks X ajahetk tagasi.
 

Küsimus: Kas näete vaatamata tähtaja mööda laskmisele võimalust, et mul ei tuleks sooritada uusi eksameid lubade taotlemiseks?07.11.2012

Tere,
Sain esmase juhiloa 29.07.09 , mis kehtis 29.07.11. 2011. aasta juunikuu lõpus pikendasin esmast juhiluba. 2011. aasta juulikuus läksin ARK-i juhiloale järgi, aga kuna mul ei olnud vana luba kaasas, siis klienditeenindaja ei saanud mulle uut luba väljastada. Seoses õnnetusega on 2011.a. kuni käesoleva ajani olnud minu elu üks raskemaid aegu. Mul on tulnud läbi käia pikk kohtutee kindlustusega, kuna vastasel korral oleksin oma kodust ilma jäänud. Nagu teada, kaasnevad kohtuga ka suured rahalised kulutused. Praeguseks on protsess lõppemas minu kasuks. Seoses kohtukuludega ei tulnud ka auto ostmisest midagi välja. Närvipinge ja tervise halvenemisega ei olnud ka meeles ARK-s ootavad load, mille eest oli riigilõiv tasutud. Nüüd siis kui elu hakkas jälle oma rütmi tagasi saama, mõtlesin, et toon load välja ja lähen lõppastmekoolitusele. Nüüd selgus, et kuna load on ARK-s sees olnud üle aasta, siis tuleb seoses kehtiva liiklusseadusega teha mul uuesti teooria- ja sõidueksamid. See nõuab jälle rahalist väljaminekut. Oleksin seda teadnud, et selline seadus kehtib, siis muidugi oleksin need load varem välja toonud. Kas näete mingit võimalust, et mul ei tuleks sooritada uusi eksameid lubade taotlemiseks? Enne esmase juhiloa vahetamist olen sõitnud autoga kaks aastat.
Tänan kui olete nõus minu küsimusele vastama!
Parimat!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahjuks ei näe ma eksamite tegemisele alternatiivseid võimalusi. LS § 98 lg 5 kohaselt, kui isik ei ole saanud vastava kategooria mootorsõiduki (püsivat) juhiluba 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse lõppemisest, tuleb tal uuesti taotleda esmast juhiluba ja selle saamiseks sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam.

Teoreetiliselt võiks vaielda sellise korra põhjendatuse üle, kuid kindlasti ei ole selline vaidlus odavam, kui uue esmase juhiloa taotlemine ja eksamite tasud.
 

Küsimus: Millise aja möödudes tuleb väärteoasjas võtta vastu otsus?07.11.2012

Tere!
Augusti lõpus koostas patrullpolitsei minule väärteoprotokolli turvavööta sõitmise eest ja öeldi, et otsuse saan kätte liikluspolitseist kuu aja pärast. Kuna politseinikud ei tahtnud minu seletusi kuulata, otsustain teha antud asjas vastulause liikluspolitseis. Liikluspolitseis öeldi mulle, et antud protokoll on saadetud tagasi patrullpolitseile, sest on koostatud nende poolt vigadega. Käesoleva ajani ei ole antud protokoll liikluspolitseisse laekunud s.o. üle kahe kuu.
Millise aja möödudes tuleb väärteoasjas võtta vastu otsus, millal ja kuidas ma saan esitada omapoolse vastulause, kes peab teatama minule vastuvõetud otsusest, millisest ajast hakkab kehtima edasikabamise tähtaeg, millal oleks pidanud protokoll laekuma otsuse tegijale?
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteoasjas otsuse vastuvõtmise aeg on seotud eelkõige väärteo aegumise ajaga. Väärtegu aegub 2 aasta möödumisel selle toimepanemisest. Seega ei saa peale kahe aasta möödumist enam karistust määrata e. otsust teha. Sinnamaani on otsuse tegemine võimalik ja seaduslik.

Vastulause võib kohtuvälisele menetlejale esitada 15 päeva jooksul arvates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Otsuse valmimise aeg märgitakse väärteoprptokolli. Edasikaebamise tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on Teile kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadavaks tehtud (see on sama kuupäevm, mis on märgitud Teile koostatud väärteoprotokollis lahendi kättesaadavaks olemise kuupäevana).

Kui Teile ei ole antud muid dokumente, millelt nähtuks teised tähtajad või kuupäevad, saate ja peategi lähtuma väärteoprotokollis märgitud kuupäevadest. Kui VTP-s märgitud kuupäeval ei olnud Teie asjas tehtud lahend valmis ja seda Teile ei antud, tuleb kohtuväliselt menetlejalt nõuda määrust väärteomenetluse jätkamise või lahendi tegemise tähtaja pikendamise kohta.
 

Küsimus: Kas turvavööta sõidu eest selline paragrahvide erinevus kiirmenetluses on vaidlustatav?01.11.2012

Tehti turvavööta sõidu eest kiirmenetluse otsus. Sõitsin autos üksinda. Hiljem uurides jäi aga silma § erinevus.
Väärteo kirjelduses on: rikkus LS §33 lg3 kvalifikatsioon LS §239 lg1 p1. Karistus määrati aga LS §239 lg1 p2 alusel. Olin ju sõidukijuht, mitte sõitja. Kas on õiguspärane selline paragrahvi erinevus kvalifikatsiooni ja karistuse määramise vahel? Kas peaksin kaaluma otsuse vaidlustamist, kuna ma ei saa olla ju sõidukijuht ja sõitja üheaegselt?
LS § 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine
(1) Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest: 1) sõidukijuhi poolt; 2) sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kvalifikatsiooni erinevus kindlasti ei ole õiguspärane. Samas ei tähenda kvalifikatsiooni erinevus iga kord seda, et väärteomenetlus lõpetatakse. Kohus võib tühistada küll tehtud kiirmenetluse otsuse, kuid teha samas uue otsuse, milles kvalifikatsiooniviga on kõrvaldatud. Üldjuhul ei ole pelgalt kvalifikatsiooniviga oluline menetlusviga, mis tooks kaasa otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise üheaegselt.
 

Küsimus: Kas juhtimisõiguse peatamise jõustumist on võimalik edasi lükata?30.10.2012

Tere,
Kiiruse ületamise eest rakendati lisakaristusena juhtimisõiguse peatamist 2 kuuks. Otsus peaks jõustuma 2 nädala pärast, kas selle jõustumise algust on võimalik edasi lükata 2 kuu võrra? Saaksin 2 kuu pärast puhkuse, muidu kahjuks kaotan töökoha. Teine võimalus ilmselt on kaevata otsus kohtusse, kaua läheb enne kui kohtusse jõuab ja kui palju võiksid olla kohtukulud? Tänud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lisakaristuse täitmise edasilükkamist ei näe kehtiv seadus ette. Ainuke võimalus otsuse jõustumist edasi lükata on esitada otsusele kaebus. Üldjuhul määratakse kohtuistung 1-1,5 kuu jooksul. Juhul, kui kaebust ei rahuldata, on võimalik ära kasutada ka kassatsioonitähtaeg 30 päeva. Seega on otsuse jõustumist teoreetiliselt võimalik edasi lükata 2-2,5 kuud.

Kaebuse esitamine väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamiseks on tasuta. Kui kasutate kaebuse esitamiseks tasulist õigusabi, koosnevad Teie kulud esindajale makstavatest tasudest.
 

Küsimus: Liiklesin jalgrattaga kui auto mulle otsa sõitis, mida pean tegema, et saada kahjutasu?29.10.2012

Tere! Liiklesin jalgrattaga 9.10.2012, Tallinnas, parkla sissesõidul jalakäijate ülekäigu rajal sõitis auto mulle otsa. Kohal käis kiirabi, tuvastati põrutused ja soovitus järgmisel päeval traumapunkti pöörduda. Politsei tuli samuti kohale ja selgus, et liiklusõnnetuses oli süüdi autojuht. Olen õnnetuse tõttu töövõimetu, traumapunktis käidud ja perearst alustas töövõimetuslehe. Tänase seisuga on selge, et ilmselt vajan pikemat taastusravi. Küsimus selline - millised õigused mul on ja mida pean tegema, et saada kahjutasu?

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teise isiku tegevuse tõttu kahju kannatanud isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt. Kahju hüvitamiseks tuleb esitada kahju hüvitamiseks kohustatud isiku vastu nõue. Nõude võib esitada otse kahju hüvitamiseks kohustatud isiku vastu, samuti tema kindlustusandja vastu, kui isiku vastutus on kindlustatud. Silmas tuleb pidada, et kindlustusselts ei pruugi hüvitada kogu kahju. Näiteks ei hüvita kindlustusselts üldjuhul mittevaralist kahju või hüvitab selle vaid osaliselt. Kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik keeldub kahju hüvitamisest või ei saavutata kokkulepet hüvitise suuruse osas, on kahju saajal õigus ja võimalus esitada kahju tekitaja vastu nõue (hagi) kohtusse.
 

Küsimus: Kas Tallinnas tasulise parkimise alal elades pean maja ees auto parkimise eest maksma?29.10.2012

Tere,
Elan Tallinnas tasulise parkimise alal. Küsimus on see, et kui ma pargin oma maja ette, siis kas ma pean ka maksma tasulise parkimise eest. Järjekord järgmine: autotee, haljasala, kõnnitee ja siis minu maja, mille ees on parkimiskohad. See antud maa kuulub sellele majale, mille peal autod pargivad. Kõnnitee on täiesti autodevaba. Lihtsalt puudub antud parkimise puhul piirdeaed ja muud märked. Tallinna linn ei osanud sellele küsimusele vastata, öeldes, et tehke mis tahate.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 186 lg 5 kohaselt saab tasulise parkimise kehtestada teeomanik. Kohalik omavalitsusüksus saab seda teha avalikul parkimisalal. Seega kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tasulise parkimise kord kehtib kohaliku omavalitsuse omandis olevatel teedel. Kui parkimiskohad kuuluvad eraomandisse, siis sellel teeosal kohalik omavalitsus parkimist tasuliseks teha ei saa ning parkimine toimub vastavalt teeomaniku poolt kehtestatud korrale.
 

Küsimus: Kui auto on pargitud pooleldi kõnniteele, kas siis trahv on õige karistus või oleks pidanud auto teisaldatama?23.10.2012

Parkisin auto õhtul pooleldi kõnniteele. Tänav, kuhu parkisin, asub Tiskres, ühtegi parkimist keelavat märki antud tänaval ei ole. Minu küsimus on see, et kas on õigustatud leida trahv akna vahelt või oleks pidanud antud kohast auto teisaldama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui kõnniteele parkimist lubavat liiklusmärki ei olnud, siis oli tegemist sõidukijuhi poolse õiguserikkumisega e. väärteoga. Ilmselt oli sõidukile jäetud kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud trahviteade. Sellise menetluse võimaldab väärteomenetluse seadustiku 10.peatüki 1' jagu. Teisaldamisaluseid tõenäoliselt ei esinenud.
 

Küsimus: Kui vennalt konfiskeeriti purjuspäi juhtimise eest sõiduk, olen passis kasutajana kirjas, kas mul on võimalik seda autot tagasi taotleda?16.10.2012

Tere! Lugu selline, et vennalt, kelle autot isegi kasutasin, konfiskeeriti sõiduk purjuspäi juhtimise eest. Mis võimalused oleksid minul, kui vennal ja passi järgi kasutajal, see auto tagasi saada või osta?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Peaksite välja selgitama sõiduki edasise käekäigu ja astuma samme uuelt omanikult selle omandamiseks (läbirääkimised jms). Asjaolu, et sõiduk kuulus Teie vennale või see, et Teie olite selle kasutajaks, ei anna Teile mingeid eeliseid teiste võimalike ostusoovijate ees.
 

Küsimus: Kuidas sai politsei mulle väärteoprotokolli koostada kui ma ei ole dokumente esitanud, ei ole auto omanik ega ka kasutajana kirjas?15.10.2012

Tere! Minu lugu selline!
Väidetavalt sõitsin turvavööta ja jätsin politseinikud ootama! Poolteist kuud hiljem peatas politsei mind kinni ja ütles, et "lasin nad üle ja palun tulge järgmine päev jaoskonda". Kui sinna läksin, tahtsid nad mulle trahvi teha. Kuid mina ei nõustunud sellega ja nad lubasid selle kolmandale isikule menetleda anda. Nii ka läks! Ootasin 15-20 min, kuni tuli mees, kes kutsus mind ütlusi andma! Kuna olin suhteliselt segaduses, ei viinud ikka kõiki fakte kokku politseiga ja kohaga, kus turvavööta sõit toimus. Siis ma kirjutasin ülekuulamislehele enamvähem kust tulin kuhu läksin kuhu parkisin aga ei ühtegi sõna sellest, et oleks sõitnud turvavööta. Ja enamus juttu sai kirja rohkem nagu politseinike vestluse põhjal. Kui see tehtud, anti mulle väärteoprotokoll, mis oli laual juba enne kabineti sisenemist täidetud. Ühtegi dokumenti ma neile esitanud ei ole, kuna neid polnud mul kaasas, aga seal olid kõik minu andmed juba olemas, näit. isikukood, juhiluba (X), juhiloa seerianumber, andmed kontrollitud (X) (ei kontrollinud keegi tol hetkel kusagilt), sõiduki kasutamist õigustav dokument (X) ei ole kunagi vaja läinud ja ei teagi kas olemas on. Auto ei kuulu mulle ja pole ka kasutaja. Mis kõige naljakam, nad väitsid, et nad olevat mulle helistanud, aga telefon olevat mitte vastanud või kinni või midagi taolist. Kust nad teadsid kellega ühendust võtta? Mina pole neile ühtegi dokumenti esitanud, peale selle kui mind peeti kinni ja kutsuti jaoskonda järgmise päeva 20:30-neks.
Küsimus oleks, kas see on loomulik asjade käik ja politseinikud tegid kõik õigesti ja nii lihtsalt võingi ma süüdi jääda? Või kuidas ma edasi käituma nüüd peaks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluse seadustik ei sätesta, et väärteoprotokoll tuleks koostada kohe peale väärteo avastamist. Pigem ongi väärteoprotokoll viimaseks süüdistusaktiks väärteomenetluses enne karistusotsuse tegemist (sarnaselt süüdistusaktiga kriminaalmenetluses). Seega võib väärteoprotokolli koostamine toimuda ka peale väärteo avastamist. Igal juhul peab see jääma väärteo aegumistähtaja piiresse e. toimuma 2 aastase tähtaja jooksul arvates väärteo toimepanemisest.

Küsimus sellest, kas ja kuidas on väärtegu tõendatud, kas on kogutud piisavalt usaldusväärseid tõendeid, et väärteosüüdistus esitada ja selle alusel karistus määrata, eeldab aga tutvumist konkreetse väärteotoimikuga ja vajab tõendite analüüsi.