Liiklusõigus
Küsimus: Kuidas saab liigelda kahesuunalisel teel, kuhu mahuvad kõrvuti üksnes kaks autot, kuid nüüd on maha märgitud ka lisaks kõnnitee, kuhu ei tohi ju autoga minna?14.11.2012
Tere,
Asulasisene tee, Tallinnas Nõmmel, suhteliselt kitsas tänav (umbes 4m), ilma igasuguste teemärgisteta. Tänaval mahub üksteisest mööda täpselt sõitma kaks autot, tegemist kahesuunalise liiklusega. Nüüd on teele tõmmatud pidevjoon (meetri kaugusele) ja pidevjoonest teepeenra poole on maha tehtud märgis 974 (ema lapsega, mis iseenesest peaks küll olema jalgtee märkimiseks kasutatav). Transpordiameti ja ka liiklusseaduse järgi on tegemist kõnniteega. Liiklusseadus ütleb nii: 25) kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Küsimus tekib selles osas, et kui tegemist on kõnniteega, siis sellel sõita ei tohiks autoga. Kuid antud tänaval ei mahu sõitma kaks autot kõrvuti, kui üks nendest ei sõida kõnniteele, teisel pool sõiduteed on äärekivi ja haljasala. Kas antud viisil saab siis käsitleda seda märgitud osa kõnniteeks, kas sellel tohib sõita?
Samuti, kui lumi maha tuleb ja teepuhastusauto seda asfaldini puhtaks ei pühi, kas siis pole enam tegemist kõnniteega, sest märgistust pole näha, liiklusmärke kusagil pole. Kas üldse saab olla niivõrd kitsal teel kõnniteed, mis on joonistatud maha sõiduteele? Samuti, kas antud viisil maha joonistatud teemärgistus teeb sellest kõnnitee?
Lugupidamisega
Asulasisene tee, Tallinnas Nõmmel, suhteliselt kitsas tänav (umbes 4m), ilma igasuguste teemärgisteta. Tänaval mahub üksteisest mööda täpselt sõitma kaks autot, tegemist kahesuunalise liiklusega. Nüüd on teele tõmmatud pidevjoon (meetri kaugusele) ja pidevjoonest teepeenra poole on maha tehtud märgis 974 (ema lapsega, mis iseenesest peaks küll olema jalgtee märkimiseks kasutatav). Transpordiameti ja ka liiklusseaduse järgi on tegemist kõnniteega. Liiklusseadus ütleb nii: 25) kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Küsimus tekib selles osas, et kui tegemist on kõnniteega, siis sellel sõita ei tohiks autoga. Kuid antud tänaval ei mahu sõitma kaks autot kõrvuti, kui üks nendest ei sõida kõnniteele, teisel pool sõiduteed on äärekivi ja haljasala. Kas antud viisil saab siis käsitleda seda märgitud osa kõnniteeks, kas sellel tohib sõita?
Samuti, kui lumi maha tuleb ja teepuhastusauto seda asfaldini puhtaks ei pühi, kas siis pole enam tegemist kõnniteega, sest märgistust pole näha, liiklusmärke kusagil pole. Kas üldse saab olla niivõrd kitsal teel kõnniteed, mis on joonistatud maha sõiduteele? Samuti, kas antud viisil maha joonistatud teemärgistus teeb sellest kõnnitee?
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Lume alt teekatte märgistus ei paista. Täitmiseks kohustuslikud on need liikluskorraldusvahendid, mis on nähtavad juhile, kellele need on mõeldud. Seega ei pea täitma nähtamatu liikluskorraldusvahendi nõuet.
Sõidutee on sõidukite liikumiseks ettenähtud teeosa. Sõidutee äärt näitab asjakohane teemärgis vms. Teemärgis 974 tähistab jalgteed, mis saab olla vaid omaette tee, mitte sõidutee või muu tee osa. Kõnnitee tähistamiseks otsene liiklusmärk puudub, kuid kõnnitee nõue on, et ta peab olema sõiduteest eraldatud vähemalt äärekiviga. Minu seisukoht on, et lihtsalt pidevjoone maalimine sõiduteele ei ole vaadeldav kõnnitee eraldamisena.
Vaadeldavas liiklussituatsioonis pole minu arvates tarvidust tähistada jalakäijate ala pideva joonega, vaid sõiduteele tuleks paigaldada LM 172.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Liiklusõigus