Liiklusõigus

Tere,
Meil on maja kõrval suur staadion, kooli territoorium. Lasnamägi, palju 9-korruselisi maju ümber staadioni.
Probleem on selles, et staadionile on vaba sissepääs autoga ning nüüd hakatakse jälle kogunema ja kummi põletama seal platside peal. Muposse on teatatud juba eelmine aasta, see aasta kah, midagi ei muutu. Kuidas saab sinna staadionile sissesõidu tõkestada? Kes sellega tegelema peaks?
Kui politsei kutsuda, siis nemad sellise asja peale kohale ei ilmu.

Tere!

Pikka aega probleeme ülbe kodanikuga, kes korduvatele pöördumistele/palvetele ei reageeri ja seega oleme nõutud olukorra lahendamisel.
Nimelt elame külas kruusatee ääres. Mõlemal pool teed on muruplatsid, mida hooldatakse omanike poolt. Ühe teeäärse muruplatsi omanikud oleme meie ning probleemne kaaskodanik sõidab pidevalt üle meile kuuluva muru tekitades sinna rööpaid. Tema põhjendus on lapsik - kruusatee ei ole sõidetav (tegu on valla teega). Muruplatsi piiramine/märgistamine (kivid, aed) takistaks teehooldust. Mida antud olukorras ette võtta?

Lugupidamisega

Tere,

"Vaidluse lahendamise seisukohalt on seega oluline välja selgitada, kas teeosa, millel Teie mootorratas parkis, on käsitletav tee-ehituslikult kõnniteena või mitte (e. kas teeosa kvalifitseerub kõnnitee mõiste alla või mitte)"

Liiklusseaduse järgi peab olema kõnnitee tähistatud äärekiviga või olema muul viisil eraldatud. Antud juhul on ukseesisel teel puuduvad märgistused ning ta on samal tasandil nagu muu majaesine tee, mida kasutavad ka autod liiklemiseks. Kas KÜ võib suvalise tee osa kohta öelda, et nemad nüüd arvavad, et see on kõnnitee, kui puuduvad märgid selle kohta? Või peab kõnnitee olema alati eraldatud muust teest, nagu on märgitud LS-es. Mis võimalusi lisaks äärekivile on veel kõnnitee eraldamiseks?

Ette tänades,

Kuna tee kõrval olev kaev uhus pinnase minema (KÜ-le korduvalt märkusi tehtud), siis asfalt oli alt tühi ning mootorratas vajus läbi asfaldi, mis tekitas kenakese rahalise väljamineku. Nüüd, proovides küsida KÜ-lt hüvitust, väidavad nad, et ratas oli valesti pargitud.

Korteriühistu keeldub hüvitamast, kuna väidab, et ma olen valesti (kõnniteele) parkinud.
Tegemist on "standardse" paneelmajaga, mille esisel on ainsaks märgiks õueala, kõik parkimist reguleerivad märgistused puuduvad. Tsikli kõrvale jääb ruumi ca 1.8 meetrit.

Argumenteerivad nad Teiega seotud juhtumile https://www.riigiteataja.ee/akt/13179531 , kus oli tegemist konkreetselt kõnniteele parkimisega, antud juhul aga puudub igasugune kõnnitee märgistus (nende arust, kui pole märgitud, et on sõiduteega tegemist, siis on kõnnitee).

Seega küsimus. Kui teistele liiklejatele on jäetud piisav ruum (1.8 meetrit) ning puuduvad parkimiskohtade/kõnnitee märgistused, siis kas on alust väita, et sõiduk pole õigesti pargitud? Ja kui on õigesti pargitud, siis kuidas selle võiks vaidesse esitades sõnastada?

Minul tekkinud küsimus. Kui lähen Maanteeametisse sooritamaks vastavat sõidueksamit, et tohiks vedada B-kategooria sõiduki järgi raskemat haagist kui 750kg, ehk haagist, mis ei ole kerghaagis, siis Maanteeamet lähtub järgnevatest LS punkidest.

LS § 93. Mootorsõidukite kategooriad
3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]

Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele

§ 13. Üldnõuded sõidueksamil kasutatavale sõidukile
(7) B-kategooria autorongi, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, sõidueksami võib vastu võtta ka eksamineeritava enda auto ja haagisega, mis ei ole kerghaagis. Eksamineeritava enda auto ja haagisega võib sõidueksami vastu võtta ainult juhul, kui nende tehnoseisund vastab kehtestatud nõuetele.

LS § 2. Mõisted
89) täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass

Nagu nendest §-st järeldub võetakse aluseks sõiduki ja haagise täismass, mis on märgitud registreerimistunnistusele. Ja ka autorongi täismass saadakse liites sõiduki ja haagise täismassid.

Kui olen nüüd vastava eksami edukalt sooritanud, kas võin siis aga tulevikus lähtuda siiski sõiduki taga veetava haagise tegelikust massist? Sest järgnev LS § seda ju lubab. Või on siin LS §93 lg (3) ja §34 lg (11) omavahel vastuolus?

LS § 34. Sõitjate- ja veosevedu
(11) Autorongi või masinrongi koosseisus oleva haagise tegelik mass ei tohi ületada haagise suurimat massi, mis on veduki registreerimisel määratud.

Tänud vastuse eest.

Parkisin auto eraparklasse. Lisasin selges kirjas oma autole kirja: "Dokumendi jätmisega selle sõiduki mistahes klaasipuhastaja alla loetakse dokumendi väljastaja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt dokumendi väljastaja kohustub tasuma sõiduki kasutajale iga sõidukile jäetud dokumendi käsitlemise eest tasu 32€. Kui dokumendiks on leppetrahv, lisatakse käsitlustasule provisjon summas 200% leppetrahvi maksumusest (vähemalt 32€). Juhime tähelepanu asjaolule, et käsitlemisele kuuluvad ka õigusliku aluseta esitatud dokumendid.
Palume veenduda, et dokumendil on märgitud teie kontaktandmed!
Dokumendi jätmist selle sõiduki klaasipuhastaja alla loetakse nende tingimustega nõustumiseks."
Kui nüüd minu autole jäeti leppetrahvi nõue, siis kas ma võin trahvi tegijale koostada leppetrahvi nõude? Mina teavitasin endapoolsed tingimused ja minule trahvi tegija, paberi autole kinnitamisega, nõustus sellega.

Tänan

Tere.
Mul selline mure, et sõitsin kaherealisel ühe suunalisel teel teises sõidureas. Esimeses sõidureas sõitis suur poolhaagist vedav veok. Tee oli kehva ja kiirus ei olnud suur (u. 30km/h). Kuna märkasin eespool takistus (vasakpööret tegev auto), siis kiirendasin, et jõuda veokist ette ja reastusin ümber esimesse sõiduritta. Koheselt peatas mind politsei, kes oli mõõtnud minu kiiruseks 58 km/h. Nagu hiljem selgus oli sellel teelõigul lubatud suurim kiirus 30km/h. Seepeale tehti trahvi. Hr politseinik näitas taamal olevat piirkiirusemärki ja ega mul ei jäänudki muud üle kui tunnistada oma eksimust ja mulle vormistati kiirmenetluse protokoll. Kuna mul varasemaid rikkumisi polnud, siis trahvisumma polnud suur aga ikkagi hakkas hiljem hinge kraapima. Miks ma ei tähendanud seda 30 märki. Sõitsin hiljem spetsiaalselt uuesti mööda seda sama tänavat ja selgus, et märgid on paigaltatud ainult paremale poole teesserva. Kuna minust paremal sõitis veok, siis ei saanudki ma näha neid märke. Kas ei peaks olema märgid mõlemal pool teed, kui on kaherealine sõidutee ühes suunas? Kas mul on mõtet sellise juhtumiga pöörduda Harju maakohtu poole? Saan aru, et ületasin asulasisest piirkiirust 8 km/h, aga selle puhul ei tohiks järgneda rahatrahv.
Suur tänu ette ära juba.

Tsiteerides teie ühte vastust ühele küsimusele: ''Selleks, et CityPark saaks oma leppetrahvi nõude maksma panna (sisse nõuda), tuleb tal tõendada lepingu teine pool ehk isik, kellel tekkis kohustus leppetrahv tasuda. Kindlasti ei piisa selleks sõidukiomaniku tuvastamisest, kuivõrd lepingu sõlmijaks saab üldjuhul pidada ikkagi vaid sõiduki parkinud konkreetset juhti. Ka ei taga nõude inkassofirmale üleandmine veel nõude edukust - inkassoettevõtja peab samuti tõendama, kes konkreetne isik oli lepingu teiseks pooleks ehk leppetrahvi tasumiseks kohustatud isikuks.''

Kas ma olen näiteks autoomanikuna kuidagi moodi kohustatud aitama kaasa tuvastada minu sõiduki parklasse parkinud isikut?
Kas on mingeid võimalusi, et mind saab sundida ütlema kes ja millal minu autot kasutas nagu selleks on õigus politseil, sest teadaolevalt politseile ma siiski pean teatud olukorras seaduse järgi võimaldama info, et kes ja millal minu autot kasutas.
Või siiski on eraparkla omanikule ning ka inkassole mul võimalik lihtsalt vastata, et auto polnud sellel hetkel minu käes ning ma ei olnud see, kes sõlmis nedega lepingu ja neid ma aidata ei kavatse isiku tuvastamisel, kes tegelikult auto parkis.

Liiklusseadus märgib ära, et peatumise keelumärk kehtib sellel teepoolel, kus ta asub ja lähima ristmikuni. Kas ta kehtib aga ka kõnniteel ja kui kaugele ta mõju ulatub siis? Samuti pole midagi räägitud kollase joone mõjualast nn kõrvale. Kui joon on sõidutee ääres, siis kas teisele poole joont heinamaale võib parkida kui sõidukeid ei sega? Sarnased märgistused näiteks Kakumäe randa viiva tee ääres.

LS ütleb, et haljasalal ei tohi sõidukit peatada ilma omaniku või valdaja loata. Samas ei kirjuta LS lahti, mis on haljasala ja kuidas seda määratleda. Mis hetkel on tegemist haljasalaga ja mis hetkel on hoopis teepeenar (millel puudub samuti LS järgne mõiste) vahetult enne heinamaad? Millele võiks toetuda haljasala määratlemisel ja vaidluse lahendamisel?
Ja kas omaniku luba peab olemas olema või kui ta pole keelanud, siis on lubatud?

Ette tänades