Liiklusõigus

Otsustaja ei pea olema teine isik. Väärteoprotokolli vormistav ametnik on isik, kes menetleb väärteoasja. Samamoodi võib väärteoasja menetlev isik teha asjas ka otsuse. Analoogiline on olukord ka väärteomenetluse kiirmenetluse korral - kiirmenetluse esemeks olevat väärteoasja menetlev ametnik teeb samas ka otsuse menetlusaluse isiku karistamise kohta.

Väidetavat VTMS § 6 rikkumist ei oska kommenteerida.

Tasuline parkimine ja liikluskorraldusvahendite nõuete eiramine on iseenesest kaks erinevat valdkonda. Esimene on haldusküsimus (KOV-i poolt kehtestatud parkimistasu on vaadeldav kohaliku maksuna), teine on väärtegu ja allub väärteomenetlusele. Seega nad ei kattu ja kui esimesel juhul tasusite kohaliku maksu, siis teisel juhul saite väärteokorras karistada liikluskorraldusvahendi nõude rikkumise eest.
Samas on kohtupraktikas kohtud asunud seisukohale, et parkimist tasulisel parkimisalal parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas parkiva sõiduki suhtes ei saa rakendada viivistasu otsust, kuna prakimine, sh tasu eest parkimine, on keelumärgi mõjupiirkonnas keelatud. Kohtute selline seisukoht loob põhimõtteliselt võimaluse küsida tagasi ka tasutud maks (parkimistasu) argumendil, et parkimistasu maksmise kohustust ei ole tekkinud.

Parkimist õuealal on käsitlenud Riigikohus lahendites 3-1-1-26-09, 3-1-1-27-09 ja asunud seisukohale, et õuealal ei kehti teistsugust parkimise regulatsiooni, kui väljaspool õueala. Kohus leidis, et ka õuealal on keelatud kõnniteel parkimine kohas, kus seda ei luba konkreetsed liikluskorraldusvahendid. Tänaseks ei ole kohtu selline seisukoht muutunud.

Teie küsimuse kontekstis tähendab "trahvi aegumine" tegelikult karistusregistrist karistusandmete kustutamist. Andmed määratud väärteokaristuse kohta kustutatakse karistusregistrist, kui karistuse kandmisest (trahvi tasumisest) on möödunud 1 aasta, kuid seda siiski tingimusel, et enne karistusandmete kustutamist ei ole Te toime pannud uut väär- või kuritegu.

Politsei enda andmebaasis võivad andmed Teile kunagi määratud karistuste kohta püsida kauem, kuivõrd need andmebaasid ei allu karistusregistri seaduse regulatsioonile. Seega ei ole välistatud, et politseipatrull näeb oma operatiivandmebaasist andmeid ka selliste karistuste kohta, mis karistusregistrist on kustutatud. Samas õiguslikku tähendust omavad vaid karistusregistri andmed, mitte politsei enda andmebaasi kantud andmed. Viimased on eelkõige informatiivset ja operatiivinfo funktsiooni kandvad andmekogud.

Peaksite kõigepealt välja selgitama, kuidas on Teil võimalik tõendada vaide esitamist. Kui vaide esitamine on tõendatav, siis tuleb esitada taotlus haldusorganile täitemenetluse lõpetamiseks ja paluda vastata vaidele. Kui haldusorgan ei reageeri, siis on Teil õigus esitada kaebus halduskohtule ja/või nõuda täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist.

Kuna küsimusest ei selgu, millise menetlusega on tegemist ja kas kohtuotsuse terviktekst valmis peale apellatsiooniteate esitamist või oli kohtuotsus kohe tehtud pika otsusena, siis saan siinkohal anda ainult väga üldise vastuse ja eeldades, et küsimus puudutab apellatsioonitähtaega kriminaal- või väärteomenetluses. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on poolele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud. Seda sõltumata sellest, kas selle 15 päeva sisse mahtus ka apellatsiooniteate esitamise tähtaeg või mitte. Kui olete korra juba apellatsiooniteate esitanud, siis uut apellatsiooniteadet esitama ei pea ning järgmine samm on juba apellatsiooni (apellatsioonkaebuse) enda esitamine, mis tuleb teha selle 15 päeva jooksul. 15-päevane apellatsioonitähtaeg ei ole mitte niivõrd tähtaeg tutvumiseks kohtuotsuse terviktekstiga (seda peate muidugi ka tegema, enne kui apellatsioonkaebus esitada), vaid kui tähtaeg, mille jooksul tuleb apellatsioon juba kohtule esitada.

VÕS § 1059 kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik ehitiselt jääpurikate ja muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.

Tallinna linna heakorra eeskirjade § 5 lg 1 p 9 kohaselt peab kinnistu ja ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates ohuala ajutise piirdeaiaga ning paigaldades nähtavale kohale infotahvli, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus- ja lõpptähtaeg. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia ja infotahvli paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud ohu kõrvaldamise kohustusest.

Ülalesitatud regulatsioon sätestab ehitise või kinnistu omaniku kohustuse tagada, et ehitiselt ei pudeneks lund, jääpurikaid ja muid ohtlikke esemeid ning kui sellise kohustuse täitmata jätmise tõttu tekib kahju, siis kohustub omanik kahju hüvitama.

Omanik vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, ta on oma hoolsuskohustuse täitnud ja kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu enda tegevuse tõttu.

Viivistasu otsuse täitmise osas tuleb lisaks maksukorralduse seaduse sätetele juhinduda ka liiklusseaduses viivistasu ja selle täitmise kohta sätestatust.

Liiklusseaduse § 189 lg 4 kohaselt kohaldatakse viivistasu sundtäitmise aegumisele maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut (täitmisele pööramise aegumistähtaeg 1 aasta, mitte seitse aastat). LS § 189 lg 4 teise lause kohaselt aegub täitmisele pööratud viivistasu sissenõue, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.

Seega, kui kohtutäitur ei ole viivistasu otsust võlgnikult sisse nõudnud 4 aasta jooksul arvates viivistasu otsuse tegemisest, siis on viivistasu sissenõue aegunud ja kohtutäitur peab täitemenetluse lõpetama.

Seadusest tulenev piirang liiklusõnnetuse väärteona menetlemiseks on 2 aastat. Liiklusõnnetuse, mida menetletakse kriminaalmenetluse korras, aegumistähtaeg on veelgi pikem ning menetluse aeg sõltub menetluse käigust. Usun, et ka politsei püüab menetluse lõpuni viia mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral ikka enne süüteo aegumist.

See siiski ei tähenda, et kindlustus peaks alati ootama politsei otsuse e. menetlustulemuse järgi. Liikluskindlustuse seaduse § 45 lg 2 kohaselt, kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus või kindlustuse komisjoni menetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus, pikeneb kahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaeg (30 päeva nõude saamisest) nimetatud menetluse aja võrra. Seega juhul, kui toimuval menetlusel ei ole kindlustusandja otsuse tegemise osas olulist tähtsust, võib kindlustusandjalt nõuda otsuse tegemist enne politseimenetluse lõpptulemust.

Kas asjas toimuval menetlusel on kindlustusotsuse tegemise suhtes oluline tähtsus või mitte, on alati faktiküsimus, mis tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi. Samas eraldi otsuste tegemine võib lõppeda ka sellega, et kindlustusandja ja politsei jõuavad liiklusõnnetuse lahenduse osas täiesti erinevatele seisukohtadele.

Süüteomenetluse käivitumisel ning vaatamata sellele, millal tehakse asjas politsei või kohtu otsus, ei tohi aga unustada nõude esitamist kindlustusandjale. See on oluline eriti kriminaalmenetluse puhul, kus menetluse kestus võib kujuneda pikemaks, kui kindlustusele esitatava nõude aegumistähtaeg. Peale aegumistähtaja möödumist kindlustusele esitatud nõue võib jääda rahuldamata.

Liiklusseaduse § 186 lg 2 kohaselt võib parkimist korraldav teeomanik või teehoiu eest vastutav isik lasta liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki ümber paigutada valvega hoiukohta liiklusseaduse §-s 92 sätestatud tingimustel ja korras.

LS § 92 lg 2 sätestab järgmised teisaldamise alused ja tingimused:

Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.

Silmas tuleb pidada, et ülaltoodud juhtudel on sõiduki teisaldamise õigus politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel ning eratee omanikul on õigus nõuda sõiduki teisaldamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Samuti tuleb silmas pidada seda, et ülalnimetatud juhtudel võib sõidukit teisaldada ainult siis, kui sõiduki juures ei ole juhti või sõiduki omanikku, valdajat või tema esindajat või sõidukis ei viibi sõitjat või kui asjaosalised ei ole võimelised või keelduvad valesti pargitud sõidukiga tekitatud takistuse või ohu kõrvaldamisest. Selle asjaolu otsustab siis kohapeal juba konkreetselt teisaldamismenetlust toimetav ametnik.

Kui Teie juhtumi korral ülalmärgitud tingimusi ja aluseid ei esine, siis ei ole Teil õigust lasta Teie maal seisvat sõidukit teisaldada. Eramaa, kui selline ei tähenda, et sõiduki parkimine sellel oleks keelatud. Parkimiseks keelatud/lubatud kohad tähistab teeomanik liiklusmärkidega (LS § 6).

Allolevatel linkidel on mõned märkide tootjad:
http://www.tartekplus.ee/index.php?page_id=1
http://www.malberg.ee/tooted.php?leht=3
http://signaal.ee/teenused.html