Liiklusõigus

Sõidukit Citypark parklasse parkides sõlmisite Teie kui sõiduki juht põhimõtteliselt Citypark'iga parkimislepingu. Kui Citypark on tuvastanud, et olite lepingu teiseks pooleks, siis Teile parkimistingimuste rikkumise eest määratud leppetrahvi sissenõudmiseks peavad nad pöörduma vastava nõudega kohtu poole. Peale leppetrahvi maksmiseks kohustava kohtuotsuse saamist, võib kohtuotsuse anda sundtäitmiseks kohtutäiturile. Leppetrahvi puhul nõuet otse ja vahetult kohtutäiturile anda ei saa. Kohtumenetlusele võib eelneda mõne võlgade sissenõudmisega tegeleva ettevõtte sekkumine.

Liiklusseaduse § 92 kohaselt võib sõiduki teisalda, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.

Sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.
Eratee omanikul on õigus nõuda sõiduki teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Teie poolt kirjeldatud olukord, kus Teie maja territooriumil pargib võõras sõiduk, ei anna alust sõiduki teisaldamiseks. Lisage parkimist keelavale liiklusmärgile teisaldamise kohta lisatahvel ning parkimiseks lubatud sõiduki identifitseerimise kord ning seejärel on parkimisluba mitteomava sõiduki teisaldamine lubatav.

N3 veoauto on veoauto täismassiga üle 12 tonni. Juhi kohustusi töö- ja puhkeaja järgimisel käsitleb EMÜ määrus 561/2006. Selle art 3 alapunkt h kohaselt ei kohaldata määruse sätteid kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonide suhtes, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni. Seega N3 veduk erandi alla ei mahu. Samuti kerkib küsimus tõendamise seisukohast e. kuidas tõendada ettevõtte sõidukiga mitteärilise veo teostamist + maksuküsimused (erisoodustus jms).

KarS § 82 lg 1 p 3 sätestab täitmisele pööramise aegumistähtaja. See tähendab, et kui jõustunud otsust ei ole ühe aasta jooksul täitmisele pööratud (loe: antud täitmiseks kohtutäiturile), siis ei saa seda hiljem enam teha.

KarS § 82 lg 4 sätestab aegumistähtaja aga juba täitmisele pööratud otsusele e. otsusele, milline on juba kohtutäiturile täitmiseks edasi antud. Selle sätte kohaselt peab kohtutäitur olema põhimõtteliselt suuteline otsuse täitma 4 aasta jooksul ja kui mitte, siis hiljem seda enam teha ei saa. Eeldusel, et ei esine samas sättes nimetatud aegumise peatumise aluseid.

Kui käsutuskeeld on rakendatud seoses reaalse nõudega sõidukiomaniku vastu (eeldades, et selleks olete Teie ise), siis lihtsustatult öeldes võib Teie kartus olla põhjendatud ning selline stsenaarium ka lõppkokkuvõttes realiseeruda.

Tegelikkuses aga toimub tsiviiltäitemenetlus seaduses ettenähtud menetlusreeglite järgi, mis tähendab lühidalt seda, et enne sõiduki nn sundmüüki panemist, eelneb sellele rida menetlustoiminguid, millest Teid teavitatakse ning Teil on võimalik Teie vastu esitatud nõude täitmisega vältida ka sõiduki tahtevastast võõrandamist. Soovin öelda, et Teie teadmata sõidukit maha ei müüda, kuid kui sissenõude rahuldamiseks muid vahendeid ja võimalusi ei ole, siis on lõppkokkuvõttes sõiduki võõrandamine enampakkumisel üks võimalikest viisidest, kuidas sissenõudja nõuet rahuldada.

Vastust küsimusele, milline dokument on käsitletav isikut tõendava dokumendina, tuleb otsida isikut tõendavate dokumentide seadusest. Osundatud seaduse kohaselt on isikut tõendavateks dokumentideks eelkõige isikutunnistus; digitaalne isikutunnistus; elamisloakaart; Eesti kodaniku pass; diplomaatiline pass; meremehe teenistusraamat; välismaalase pass; ajutine reisidokument; pagulase reisidokument;
meresõidutunnistus; tagasipöördumistunnistus; tagasipöördumise luba, kuid isikut võib tõendada ka muu eelpool nimetamata kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood tingimusel, et see dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

Seega sobivad isiku tõendamiseks kõik dokumendid, mis vastavad ülalesitatud tingimustele. Pensionitunnistuse vorm on kehtestatud Sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 163, milline on antud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ning peaks seeläbi sobima ka isikusamasuse tuvastamiseks.

Põhiseaduse kohaselt teostatakse riigivõimu (sh karistusvõimu) üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3). Viini Teeliikluse Konventsiooni art 42 p 1 kohaselt võib osalisriik võtta juhilt õiguse kasutada tema territooriumil siseriiklikku või rahvusvahelist juhiluba, kui juht rikub tema territooriumil eeskirja, mille eest siseriiklikud õigusaktid näevad ette juhtimisõiguse äravõtmise. Selleks võib osalisriik võtta isikult juhiloa ära ja hoida seda enda käes kuni loa äravõtmise tähtaja lõpuni või loaomaniku lahkumiseni tema territooriumilt, sõltuvalt sellest, kumb leiab aset varem. Sama sätte alapunkt b kohaselt teatatakse juhtimisõiguse äravõtmisest asutusele, kes on loa väljastanud. Seega konventsioon sätestab juhiloa väljastanud riigile vaid info saamise õiguse ning sätestab, et riik, kus rikkumine toime pannakse, võib keelata juhiloa kasutamise omal territooriumil (mitte mujal). Teisalt on juhtimisõiguse äravõtmine karistus, mille rakendamiseks tuleb üldjuhul läbida vastav karistuse täitmiseks lubatavuse menetlus. Lisakaristuse osas sellist menetlust Eestis kehtestatud ei ole ning liiklusregistrite vaheline infovahetus ei ole kindlasti vaadeldav sellise asjakohase menetlusena. Seega olen jätkuvalt seda meelt, et välisriigis rakendatud juthimisõiguse äravõtmine kehtib vaid selles riigis, kus keeld kehtestati ega ulatu väljapoole riigipiire (territoriaalsuspõhimõte). Eestis Eesti kodanikule määratud keeld kehtib aga isikupõhimõttest tulenevalt kõikjal (iseküsimus on, kas vastav info kõikjale jõuab).
Võimalik, et LS § 125 lg-t 2 võib tõlgendada ka selliselt, nagu liiklusregistrist Teile teatati, kuid minu arvates ei ole säärane tõlgendus kooskõlas karistusõiguse üldpõhimõtete ega ka põhiseadusega. Tänaseks ei ole nimetatud sätte pinnalt tekkinud ühtegi konkreetset kohtukaasust, seega kohtute antava tõlgenduse osas infot ei ole.

Sõita tohib ehk arest tähendab sisuliselt käsutuskeeldu, mitte kasutuskeeldu. Kindlustada saab ka. Siiski soovitan välja selgitada, millega seoses käsutuskeeld on seatud ja kas selle seadmise alus on jätkuvalt kehtiv. Kui jah, siis soovitan ostulepingust taganeda. Kui arestimise alus on ära langenud, siis tuleb astuda samme, et keeld saaks ka registrist kustutatud.

Soomes Eesti kodaniku suhtes tehtud otsus kehtib Soomes. Eestisse keeld ei laiene.

Käsutuskeeluga sõiduki võõrandamine ei ole üldjuhul lubatav. Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine (TsÜS § 88 lg 1).