Liiklusõigus

Andmed leiad Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13.06.2011. a määruse nr 42 "„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”
lisa 1 grupp 5 (Rattad (rehvid ja veljed) (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf )
Allpool väljavõte osundatud määrusest:

Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
185/70 R 14 89 T Tubeless M+S
253
e või DOT.
Selgitus:
a) 185 – profiili laius mm;
b) 70 – profiili kõrgus on 70 % rehvi laiusest;
c) R – või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või sõnad «BIAS BELTED» – diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv);
d) 14 – velje läbimõõt tollides;
e) 89 – koormusindeks (vt tabel 5), mis vastab koormusele 580 kg;
f) T – kiiruskategooria tähis (vt tabel 4), mis vastab piirkiirusele 190 km/h;
g) TUBELESS – lohvita rehv;
h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
i) 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist. Esimesed kaks tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003) jooksval kümnendil. Vastavalt E-reegli nr 75 nõuetele on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
j) e või DOT-tüübikinnituse tähised;

Tsiviilnõuete üldine aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 2008.a jaanuaris, siis on tänaseks nõue aegunud. Ühtlasi on eraparklate leppetrahvi nõuete puhul oluline see, kas parklaomanik on tuvastanud parkimislepingu rikkunud isiku e. lepingu teise poole, kelle vastu leppetrahvi nõue esitada. Sõidukiomanik ei ole automaatselt parkimislepingu pooleks.

Liiklusseaduse § 111 lg 1 kohaselt teostavad mootorsõidukijuhi koolitust eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba). Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt annab koolitusloa haridus- ja teadusminister kuni kolmeks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

Nõuded koolitajale ning koolitusloa taotlemise ja andmise kord on lahti kirjutatud LS §-des 112-114.

Teha tuleb üks eksam.

Selline tegu kvalifitseerub liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi, milline säte näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut e. kuni 1200 eurot või aresti (kuni 30 päeva) või sõiduki juthimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuud. Loetletud sanktsioonid on alternatiivsed - menetleja valib neist ühe. Arvestades väitega, et elukaaslase taust on puhas, siis tõenäoliselt valib menetleja rahatrahvilise põhikaristuse. Praegu politsei poolt taolise rikkumise eest määratavate trahvide suurus jääb vahemikku 700 - 900 eurot. Lisaks on tõenäoline, et politsei otsustab lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist (sanktsiooni kohaselt võimalik 3-9 kuud). Esmakordse rikkumise eest on tavapäraselt lisakaristuse suurus 4-6 kuud. Asjakohane vastulause võib lisakaristuse ära hoida või aidata kaasa kergema karistuse saamisele.

Teie küsiimusest ei selgu, millise parkimiskorra rikkumise eest kohaldatud sanktsiooniga Teie juhtumi puhul tegemist on - kas hoiatustrahv, leppetrahv või viivistasu otsus. Seetõttu on veidi raske ka Teie küsimusele vastata, kuna ei ole teada, kas tegemist oli tsiviil-, haldus- või hoopis väärteomenetluses kohaldatud sanktsiooniga. Üldjuhul ei sisalda ükski eelnimetatud sanktsioone ette nägev norm (olgu siis seadus või parkimisleping) parkimisoperaatorile kohustust enne sanktsiooni kohaldamist saada kontakti parkimiskorda rikkunud konkreetse isikuga. Sanktsiooni kohaldamiseks on piisav tuvastada parkimistingimuste rikkumine. Kella nähtavaks tegemine on üldjuhul sõidukit parkiva isiku kohustus. Küll võib olukorras, kus isik on veel sõiduki vahetus läheduses, isiku tähelapanu juhtimine parkimiskella varjatusele olla teatud juhtudel otstarbekas mõistlikkuse, usu või ka haldusmenetluses kohaldatavast uurimispõhimõttest tulenevalt. Kas antud juhul sellised võimalused või vajadused eksisteerisid, on teadmata juhtumi kõiki asjaolusid, raske kommenteerida.

Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega, kui aluseks võtta liiklusõnnetuse toimumise aeg ja väita, et kahju tekkis selle tagajärjel ja sel hetkel, siis on Teie nõue aegunud. Kui kahju tekkis hiljem e. kui te saite sellest teada hiljem ja see hilisem teadasaamine oli Teile vältimatu, algab kahjunõude aegumise tähtaja kulgemine sellest hetkest. Paraku on Teie küsimus liialt üldine, et pelgalt selle põhjal siinkohal määratleda Teie nõude aegumistähtaja kulgemise algust ja öelda, kas nõue on aegunud või mitte. Lisaks märgin, et nõuded, mis seonduvad töövõimetuse ja õnnetuse eelse ajaga võrreldes vähenenud sissetulekuga, on varalise kahju kategooriasse kuuluvad. Nende nõuete rahuldamine (juhul, kui aegumistähtaeg lubab ja põhjuslik seos liiklusõnnetusega on tõendatud), kuuluvad hüvitamisele ka liikluskindlustuse seaduse alusel.

Jõustunud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine on võimalik teistmismenetluses. Teistmise aluseks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsuses nr 3-4-1-15-11 kinnitati LS § 20-2 lg 7 põhiseadusevastasust ja koos sellega ka sõiduki teisaldamise tasumäärasid kehtestava Vabariigi Valitsuse määruse põhiseadusevastasust. Seega, kui Teie kaebust lahendades tugines kohus Riigikohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud sättele (LS § 20-2 lg 7 või VV määrusele), siis on Teil õigus taotleda jõustunud kohtuotsuse teistmist. Kui kaebus lahendati muudel argumentidel, siis teismisõigust ei ole. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg on 2 kuud alates päevast, mil isik sai teada teismise aluse olemasolust.

Väärteoasjas tehtud otsust on võimalik vaidlustada maakohtus. Selleks tuleb kohtule esitada kaebus 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli Teile kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka otsus ise sisaldab tavaliselt viidet kaebuse esitamise viimasele päevale (otsuse lõpus). Nõuded kaebusele sisalduvad väärteomenetluse seadustiku §s 115.

Parkimise algusaeg on üsna täpselt määratletav ajahetk ning tunniajane tasuta parkimine algas just sellest hetkest. Vahepeal kella edasilükkamine ei muuda parkimise algusaega, seega parkisite tõenäoliselt ilma parkimistasu maksmata parkimise algusajast kauem, kui üks tund. Teie seisukoht oleks kaitstav olukorras, kus ka sõidukit oleks liigutatud ning sõiduki uus seismajätmine oleks vaadeldav uue parkimisena LS § 2 lg 49 tähenduses. Vaielda võiks sellisel juhul teemal, kui kaua ja palju peab sõidukit liigutama, et seismajätmine oleks vaadeldav uue parkimisena. Praegusel juhul oleks Teil olnud kõige mõistlikum leppetrahvi otsusele üldse mitte kuidagi reageerida. Pretensiooni esitamisega andsite teada, et olite sõiduki parkijaks, mis teeb parkla omanikule leppetrahvist tuleneva nõude esitamise Teie vastu oluliselt lihtsamaks.