Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas väärtegu vaidlustada?21.10.2011

Oli selline asi, et olin joobeseisundis roolis. Põhjus oli siis, et polnud teadlik, et ma pole kaine. Puudus alkomeeter. Sain siis väärteoprotokolli ja otsus tuli 1020 vms euri ja 6 kuuks load. Aga load on väga vajalikud, kuna töökoht põhineb lubadel. Esitasin kahjukirja, aga polnud kasu.
Sooviks teada, et kuidas oleks võimalik väärtegu vaidlustada? Kuhu pean pöörduma ja mis avaldused täitma?
Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Väärteoasjas tehtud otsust on võimalik vaidlustada maakohtus. Selleks tuleb kohtule esitada kaebus 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli Teile kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka otsus ise sisaldab tavaliselt viidet kaebuse esitamise viimasele päevale (otsuse lõpus). Nõuded kaebusele sisalduvad väärteomenetluse seadustiku §s 115.
 

Küsimus: Parkimistrahv, kas parkimiskella võib edasi keerata?21.10.2011

Tere,
Sain trahvi, põhjuseks väidetavalt "parkimise eest tasumata", kuigi 1h oli parkimist tasuta.
Tegin fotod autost ja parkimiskellast 5 minutit enne parkimisaja lõppu ja saatsin need Cityparki vaidekomisjonile.
Nemad aga vastasid mulle: "Komisjoni hinnangul ei ole vaides esitatud asjaolud õigustavad. Vastavalt parkimisalale CP15 kehtestatud parkimistingimustele on parkimisalal parkimine tasuline, kuid parkimise algusaega fikseerides võib 1 tund tasuta parkida. Antud juhul olete ise tunnistanud, et keerasite mitu korda kella edasi, seega rikkusite parkimistingimusi."

Kuid pakimistingimustes ei ole kirjas, et ma ei või peale tundi aega minna auto juurde ja kella edasi keerata!

Mida soovitate teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Parkimise algusaeg on üsna täpselt määratletav ajahetk ning tunniajane tasuta parkimine algas just sellest hetkest. Vahepeal kella edasilükkamine ei muuda parkimise algusaega, seega parkisite tõenäoliselt ilma parkimistasu maksmata parkimise algusajast kauem, kui üks tund. Teie seisukoht oleks kaitstav olukorras, kus ka sõidukit oleks liigutatud ning sõiduki uus seismajätmine oleks vaadeldav uue parkimisena LS § 2 lg 49 tähenduses. Vaielda võiks sellisel juhul teemal, kui kaua ja palju peab sõidukit liigutama, et seismajätmine oleks vaadeldav uue parkimisena. Praegusel juhul oleks Teil olnud kõige mõistlikum leppetrahvi otsusele üldse mitte kuidagi reageerida. Pretensiooni esitamisega andsite teada, et olite sõiduki parkijaks, mis teeb parkla omanikule leppetrahvist tuleneva nõude esitamise Teie vastu oluliselt lihtsamaks.
 

Küsimus: Mis on sõiduki kasutamiskeeld ja käsutamiskeeld?13.10.2011

Mille poolest erineb sõidukile seatud käsutamiskeeld kasutamiskeelust? Mille poolest need kaks keeldu erinevad?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Käsutuskeeld on vaadeldav kohtu või ametiisiku poolt asjale või esemele seatud keeluna käsutada eseme suhtes olemasolevaid õigusi.
Käsutuskeeld võib olla laiem, kui pelgalt kasutamise keelamine (näiteks keeld teha sõidukiga tehinguid või registritoiminguid). Kasutamiskeeld ei ole iseenesest õigusmõiste ning on (aga ei pea tingimata olema) osa käsutuskeelu sisust (näiteks keeld kasutada sõidukit). Kasutamiskeeluna on vaadeldav ka olukord, kus sõidukit kasutada soovival isikul puudub õigus selle kasutamiseks (näiteks puudub omaniku nõusolek).
 

Küsimus: Sain jalakäijana avariis kannatada, kuidas kahju nõuda?10.10.2011

Tere.
Sattusin jalakäijana avarisse, sõideti otsa ülekäigurajal, kohal käis nii kiirabi kui politsei. Autojuht tunnistas, et ei näinud punast foorituld.
Kas on õigust esitada kahjunõue ning kui jah, siis kas läbi vastaspoole kindlustuse, läbi politsei või otse autojuhile? Kuidas edasine toimub? Hetkel ma ei tea isegi autojuhi kontakte, kuna mind viidi kiirabiga haiglasse.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Üldjuhul saab kindlustus kahjujuhtumist teada haigla poolt saadetava teatise alusel ning ravikulud hüvitatakse otse raviteenuse osutajale. Hilisemad ravikulud (näiteks ravimikulud) hüvitatakse nende põhjendatuse korral kuludokumentide alusel kannatanule otse. Selleks tuleb esitada kahju põhjustanud juhi kindlustusandjale kirjalik nõue. Nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat ajast, mil kannatanu sai või pidi kahjust teada saama. Mittevaralise kahju nõude saab piiratud ulatuses esitada kindlustusseltsile ning piirmäära ületavas osas kahju põhjustanud juhi vastu otse. Kui juht keeldub kahju hüvitamisest või ei saada kahju suuruse osas kokkuleppele, võib nõude esitada hagi korras kohtule. Mittevaralise kahju hüvitis on hüvitis kannatanule põhjustatud valu, vaeva ja elukvaliteedi languse eest.
 

Küsimus: Kas parkimistrahv piirab "vahtralehe" koolituse jätkamist?10.10.2011

Tere!
Kui "vahtraleht" saab viivistrahvi otsuse (see on vist halduskaristus), kas see piirab tema koolituse jätkamist (libedasõidule minekut) juhilubade taotlemisel? Kas ta peab ootama karistusaja aegumist ja siis saab alles edasijõudnute koolitusele minna?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Viivistasu otsus ei ole karistus ega mõjuta juhiloa taotlemist ega vahetamist.
 

Küsimus: Parkimise korraldus korrusmaja ees10.10.2011

Tere

Meil on suur 5-korruseline maja, mille ees on parkimisplats. Inimesed on endale ostnud parkimiskohad.
Meie maja haldab firma, kes kunagi maja ehitas ja nüüd tegime lepingu Ühisteenustega parkimise korralduse osas. Nimelt - äripindade kasutajad ei parkinud õigetele kohtadele oma autosid ning tihti oli probleem, et elanikud ei saanud enda kohtadele autosid parkida. Selle parandamiseks tegime Ühisteenustega lepingu ja andsime oma parkijatele parkimiskaardid. See tähendab seda, et igal omanikul peaks olema auto armatuuril parkimiskaart, mis tõendab, et tal on õigus antud kohale parkida. Nüüd on kaks elanikku hakanud protestima. Et kui nemad on selle koha ostnud, siis mis õigusega keegi teine dikteerib ette, kuidas ta parkima peab ja keeldub parkimiskaarti kasutamast.
Kas maja ühisusel on õigus nõuda selle korra täitmist, kas Ühisteenustel on õigus trahvida (kui näiteks parkijal kaart puudub), kui me ise nendega lepingu sõlmisime. Tegime kõik selleks, et inimestel oleks koju tulles oma parkimiskoht vaba, et äripindade kasutajad ei kuritarvitaks nende kohti ja nüüd mõned pole rahul sellega ja viitavad, et juriidiliselt ei ole meil õigust neilt uue korra täitmist nõuda.

ette tänades, H

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Ühistu on õigustatud korraldama ühistu liikmete kaasomandis olevate mõtteliste osade kasutamist. Ühistu liikmele kuuluva lahusosa suhtes rakendab ühistu liige omandiõigust ehk sellist osa on ühistu liikmel õigus vabalt vallata ja käsutada. Seega ei laiene ühistu otsus liikme lahusosale ehk reaalosale, sh liikmele omandiõiguse alusel kuuluvale parkimiskohale. Analoogiline olukord on korteriomandiga - ühistu ei ole õigustatud korteriomanikult nõudma omanikult korterisse sisenemisel vastavat luba või selle mitteesinemisel omanikku trahvida. Parkimiskoha omanikul on õigus analoogiliselt korteriomandiga vabalt käsutada ka oma teisi reaalosasid, sh lubada temale omandiõiguse alusel kuuluval parkimiskohal parkida kolmandatel isikutel. Parkimiskaardi kasutamine on küll segaduste vältimise seisukohast tervitatav, kuid mitte kohustuslik, st selle mittekasutamise eest ei ole võimalik rakendada kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepetest tulenevaid sanktsioone. Omandiõigus laieneb siiski vaid omanikule kuuluvale parkimiskohale. Olukorda võiks lahendada aidata asjakohaste liikluskorraldusvahendite paigaldamine teiste parkimiskohtade omanike poolt. Näiteks võib parkimiskoha juurde paigutada liiklusmärgi "parkimise keeld" lisatahliga "välja arvatud omaniku (kirjaliku) loaga" ja lisaks teisaldamistahvel. Luba mitteomava parkija sõiduki võib teisaldada.
 

Küsimus: Kas loobuda kohtusse pöördumisest?04.10.2011

Tere!
Minu tütrega juhtus 28.09.2011a. liiklusõnnetus - tema oli jalakäija kellele sõitis otsa BMW, mida juhtis 19-aastane noormees. Selle tagajärjel viis kiirabi tütre Tartu Ülikooli Kliinikusse kompuuteruuringule. Õnneks luumurde polnud, see-eest palju põrutusjälgi. 30.09.2011a. kirjutati ta välja kodusele taastumisele. Talle otsa sõitnud noormees käis teda haiglas "vaatamas" ning mainis, et tal olevat juhtunud kurvis sõites terviserike ja et ärgu andku minu tütar asja kohtusse. Samas juhtus see asi (pealtnägija sõnul) nii, et poisid (osales ka teine BMW, mis lahkus sündmuskohalt) tegid kiirendussõitu ja kurvis kaotas auto juhitavuse ja tulemuseks otsasõit jalakäijale (s.o. minu tütrele). Asi on hetkel politseis uurimisel. Kuidas antud olukorras toimida?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Vastus küsimusele sõltub eelkõige sellest, millist eesmärki Te ise saavutada soovite.

Igal juhul on Teie tütar liiklusõnnetuses nn kannatanu. Tema õigused on erinevad, sõltuvalt sellest, kas liiklusõnnetust menetletakse väärteomenetluse või kriminaalmenetluse korras. Väärteomenetluses menetlusosaline "kannatanu" puudub. Sõltumata aga süüteomenetluse liigist, on Teie tütar isikuks, kes sai teise isiku õigusvastase tegevuse läbi kahju (varaline ja mittevaraline kahju). Sellega seoses on temal kahjunõue kahju tekitaja ehk sõiduki valdaja vastu. Kas ta esitab nõude kohtuväliselt või kohtu korras, sõltub sellest, kas kahju tekitanud isik on valmis kahju hüvitama kohtuväliselt või mitte. Siit tulebki Teie valik - kas Te soovite tütre nimel kahjunõuet esitada või mitte? Kui jah, esitage nõue juhile ja kui ta keeldub või hüvitamist ei toimu, saate nõude esitada kohtu kaudu.
 

Küsimus: Probleem esmaste juhilubade vahetamisega30.09.2011

Tere,

Läksin eile esmaseid juhilubasid vahetama täis lubade vastu aga neid mulle ei vahetatud. Probleem selles, et mul on tegelikult juhtimisõigus aastast 2002 aga erinevatel põhjustel ma pikendasin neid iga kahe aasta tagant. Mul oli alkoholi jääknähtudega sõitmine aastal 2003-2004 (täpselt ei mäleta) ja see toodi mulle üheks lubade vahetusel keeldumise põhjuseks. Vahepeal on olnud väiksemaid rikkumisi (vahtraleheta sõitmine, turvavööta sõitmine jne). Lugesin internetist, et juhilubasid saab vahetada isik kellel puudub 12 kuu jooksul karistus (viimasest juhilubade vahetusest on möödas 2 aastat ja mul puuduvad selle aja jooksul karistused).
Kõik politsei trahvid on juba aegunud või ära makstud.

Küsimused oleks siis:
1. Kas ARK käitus minuga õigesti, et tõi keeldumise põhjuseks 8 aastat tagasi tehtud vea? Kuigi ma pikendasin lubasid vahepeal 3-4 korda.
2. Kui mul oli jääknähtudega sõitmine, siis miks mul ei tekkinud kohe juhilubade pikendamisega probleeme?
3. Kui politsei trahv aegub, kas siis rakendub aegunud trahvile ka 1 aasta kehtiv karistus (võibolla sõnastasin küsimuse valesti aga loodan, et saate aru mida ma selle küsimusega mõtlesin)?
4. Kas juhilubade vahetuse korral uute vastu ei kaota vanad rikkumised oma kehtivust või on ARK-l õigus 8 aasta taguseid rikkumisi esile tuua?

Kui mul peaks olema õigus, siis mida ma peaksin tegema edasi?

Lugupidamisega
PP

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Juhiloa väljaandmisest keeldumiseks võib olla mitmeid põhjuseid. 8 aasta tagune karistus, mis tänaseks on Karistusregistrist kustutatud, ei ole juhiloa väljastamise põhjuseks. Põhjuseks võib olla kehtiv karistus. Soovitan hankida karistusregistrist oma karistusandmete väljatrüki ja üle kontrollida, kas kõik kustunuks peetud karistused on ikka tõepoolest kustunud. Uued süüteod ei lase teinekord aastaid vanadel süütegudel kustuda. 1 aasta kustumistähtaega ei ole absoluutne, vaid kehtib juhul, kui enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist ei ole toime pandud uut süütegu. Kui on, algab viimase ja ka kõikide eelmiste karistuste kustutamise tähtaja kulgemine viimase süüteo eest määratud karistuse ärakandmisest uuesti.
Kui tõepoolest ei ole kehtivaid karistusi, siis soovitan teha Maanteeametile kirjaliku päringu juhiloa vahetamisest keeldumise põhjuste kohta ja nõuda põhjendustega vastust. Vajadusel ja võimalusel on ebaõiget keeldumist võimalik vaidlustada halduskohtus.
 

Küsimus: Kas tagaistmel võib alla 12-aastane laps süles olla?28.09.2011

Kuidas aru saada LS § 36 lg 7 - millise auto tagaistmel võib süles sõidutada alla 12-aastast last?
Olude sunnil tuli tütart koos lastega sõidutada, tekkis probleem liikluspolitseiga. Teadsin, et varasema liikluseeskirja kohaselt tohtis sõiduauto tagaistmel täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps, tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Kahjuks ei valda ka väga häst eesti keelt ja seepärast jäi mulle antud punkt segaseks, samas ju taksos võib olla ka laps süles.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Sõiduautos (v.a. taksos) peavad kõik sõitjad olema turvavarustusega kinnitatud, sh lapsed. Süles lapsi sõidutada ei tohi.
Teistes autodes, kui sõiduautodes, on alla 12 aastase lapse süles sõidutamine tagaistmel lubatud tingimusel, et last süles hoidev täiskasvanu on turvavööga kinnitatud ja kõik vabad istekohad on hõivatud.

Samuti ei ole erandina takso tagaistmel alla kolmeaastase lapse sõidutamisel lapse turvavarustuse kasutamine kohustuslik. Alla kolmeaastast last tohib takso tagaistmel sõidutada täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps. Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõuetekohase turvavarustusega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.

Liiklusseaduse seletuskirjast ei nähtu selgitusi, miks peeti vajalikuks taksode ja sõiduautode osas erinevate tingimuste kehtestamist alla 3-aastaste laste osas.
 

Küsimus: Parkimisala piiravad jooned olid kulunud28.09.2011

Tervist!
Ühel tõsiselt vihmasel ja pimedal õhtul sai auto pargitud Solarise keskuse ja Eesti Panga vahele teelaiendile kahe teise auto vahele külgboksi. Parkimist keelavat märki seal ei ole, küll aga mõnevõrra kulunud kollane joon. Tagasi tulles olin saanud hoiatustrahvi. Autost väljudes olin küll joont näinud, kuid pidasin seda valgeks jooneks, nagu kõik ülejäänud (sinna on maha joonistatud busside suuruses parkimiskohad, kuid teiste parkivate autode vahel tundusid need tavalised). Joon ise oli parkimise ajal vee all ja sügisõhtud pimedad. Munitsipaalpolitsei tehtud piltidest on ainult ühel aru saada, et tegemist kollase joonega, kuigi nemad kasutasid ju välklampi. Kas sellist asja on mõtet vaidlustada?

Asja teine pool on, et trahv on tehtud sätte alusel, mis reguleerib parkimist nii, et see ohustab või takistab oluliselt teisi liiklejaid. Nagu öeldud, oli tegu hilise õhtutunniga, kus busse ei liikunud. Pealegi oli bussidele liikumiseks küllaga vaba ruumi. Samuti on hoiatusmenetluse paberil jäetud tühjaks kohad "oht teistele liiklejatele väljendus" ja "Liikluse häirimine väljendus".

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Hoiatustrahvi vaidlustamisel oleks mõtet juhul, kui vaidlustamine võiks tõenäoliselt viia menetluse lõpetamiseni väärteokoosseisu puudumise tõttu ehk Sinu mittekaristamiseni. Silmas tuleb pidada seda, et hoiatustrahvi vaidlustamisel uuendatakse väärteomenetlus ning asjas kogutud tõendite pinnalt tehakse otsus Sinu karistamise või mittekaristamise kohta. Kui kohtuväline menetleja leiab tõendid olevat karistuse määramiseks piisavad, ületab määratav karistus tõenäoliselt praeguse hoiatustrahvi suuruse. Siin peitub vaidlustamise mõtte majanduslik aspekt - soovimatu lahendi puhul võib rahaline väljaminek olla suurem, kui praegu ning lisaks kantakse karistusandmed ka Karistusregistrisse (hoiatustrahvi puhul mitte). Küsimuses esitatud väidete pinnalt ei saa ma siinkohal anda hinnangut sellele, kuidas menetleja tõendeid hindab või millised saavad olema tõendid väärteomenetluse läbiviimisel enne otsuse tegemist. Seega ei ole hetkel võimalik anda ühest vastust küsimusele, kas konkreetset hoiatustrahvi on mõtet vaidlustada või mitte või milline oleks võiduperspektiiv. Üldjuhul peavad liikluskorraldusvahendid olema loetavad ja arusaadavad neile, kellele need on mõeldud. Kui on võimalik tõendada, et kollane teekattemärgis ei olnud piisava hoolsuse korral nähtav ja arusaadav, võib kaebusel olla perspektiivi.