Liiklusõigus

Põhjalikuma vastuse jaoks on küsimuses informatsiooni vähevõitu, kuid püüan vastata, millised on kindlustusandja üldised kohustused kahju hüvitamisel ja oma otsusest teatamisel.

- Otsus kahju hüvitamise kohta tuleb teha kohe, kui selleks on olemas vajalik teave, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva jooksul arvates kannatanult nõude saamisest. Otsuse tegemise tähtaeg võib peatuda, kui asjas toimub muu menetlus, mille tulemus omab otsuse tegemisel tähtsust (näiteks süüdlase väljaselgitamiseks alustatud väärteomenetlus).
- Kindlustusandja otsus tuleb kirjalikult esitada hüvitist taotlevale isikule ning lähetada talle järgmisel tööpäeval peale otsuse tegemist.
- Kindlustushüvitis katab ka põhjendatud kulud sõiduki parkimisele.
Kas parkimiskulud on põhjendatud või mitte, on asjaolude hindamise küsimus ning praegusel juhul on mul selles osas selgituse andmiseks lähteandmeid ebapiisavalt.
- Kindlustusandja otsusega mittenõustumisel on Teil õigus esitada kaebus kindlustusandja vastu kindlustuse vaidluskomisjonile või pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Võimalik on kaaluda ka läbirääkimisi kindlustusandjaga ja kompromissi sõlmimist.

LS § 106 lg 6 kohaselt tunnistatakse esmane juhiluba kehtetuks juhul, kui selle omanikku on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Uut esmast juhiluba võib isik taotleda peale järelkoolituse läbimist ja teooria- ning sõidueksami sooritamist. Teooriaeksami võib sooritada varem, kui möödub karistustähtaeg, kuid sõidueksamit mitte. Järelkoolituse kohta saab põhjalikumat informatsiooni Maanteeameti liiklusregistrist.

Arvan, et parkimiskella kasutamise keeldu ei pea olema eraldi välja toodud. Kui on tasuline parkla, siis tuleb eeldada kogu parkimisaja tasulisust, kui ei ole lubatud erandeid ehk parkimiskellale on viide reeglina siis olemas, kui üldisest tasulisest parkimisajast on lubatud mingi osa tasuta parkida.

Ajate segamine liiklusseadusest tuleneva viivistasu regulatsiooni ning eraparklate parkimiskorralduse. Mustamäe haigla ees ei kehti LS-s sätestatud tasulise parkimise regulatsioon ja sellest tulenev 15 minutiline tasuta parkimise luba. Tegemist on eraparklaga ja parklaomaniku poolt kehtestatud parkimistingimustega. Tingimuste rikkumise eest esitati Teile leppetrahvi nõue.

Samas peab parklaomanik tõendama, et ta on lepingu konkreetse isikuga ehk Teiega sõlminud.

Sellele küsimusele on üsna raske vastata. Esistange tagasisaamise võimalus on küsitav, kuivõrd võib arvata, et see on tänaseks realiseeritud ja leidnud uue omaniku. Esistange varaste vastu on Teil siiski kahjunõue, kuid seda tingimusel, et suudate tõendada varguse fakti ja konkreetse varga. Ilmselt on selleks tõendeid vähe, vastasel juhul oleksid nad politsei käest sellekohase süüdistuse juba saanud. Asjaolust, et noormehed varastasid tagastange, ei saa tuletada, et samad isikud varastasid ka esistange.

Kehtiva kindlustuslepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest karistatakse sõiduki juhti. Juht peab kontrollima ja tagama vajalike dokumentide kehtivuse ning mitte juhtima sõidukit, millel need ei kehti. Poliisi kaasaskandmine ei ole kohustuslik.

Kui uus trahv tehti rikkumise eest, mille eest varasemalt karistust ei määratud, siis ei saa politseile põhimõtteliselt seadusevastast käitumist ette heita. Karistuse määramisel tuleb aga kaaluda, kas tegemist ei ole mitte ideaalkonkurentsis olevate tegudega (ühe teoga) ning sellest johtuvalt tuleb järgida karistuse piirmäärasid, et karistuste summa ei ületaks teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära. Milliste sätete järgi Sinu tegu (teod) kvalifitseeriti ja kas tegemist on teoainsuse või -mitmusega, ma tulenevalt info puudulikkusest siinkohal hinnangut anda ei saa.

Erakorralisele ülevaatusele saatmine ei ole karistus. Seda võib teha, kui sõidukil on avastatud ohtlik või eriti ohtlik viga (vead on loetletud MKM 17.11.2006.a määruses nr 95). Loetamatu või halvasti kinnitatud number on ohtlik viga. Vaielda võib, kas numbri puudumine on samuti ohtlik viga, kuid arvan, et sellena ta siiski kvalifitseerub (määruse § 5 lg 6). Seega oli erakorralisele ülevaatusele saatmine põhjendatud. See, et esimene politseinik erakorralist ülevaatust ei rakendanud, ei tähenda, et teine seda teha ei oleks tohtinud. Ohtliku veaga sõiduki kasutamine on üldjuhul keelatud, erandina võib sõita lühimat teed pidi lähimasse remondi või garažeerimiskohta ja peale vea kõrvaldamist lähimasse ülevaatuspunkti.

Isikul, kelle tervist on õigusvastaselt kahjustatud, on õigus kahju tekitaja vastu esitada varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Varaline kahju hõlmab eelkõige tervise kahjustumisega kaasnevate kulutuste hüvitamist (ravi, sh ravimid, erivahendid, saamata jäänud tulu jms materiaalsed väärtused). Varalise kahju hüvitab kahju tekitaja eest üldjuhul kindlustus. Selle kahju hüvitamist, mida kindlustus ei hüvita, on võimalik nõuda kahju tekitajalt. Samuti on võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju on rahaliselt hinnatav hüvitis tervise kahjustumisega kaasneva valu, vaeva, läbielamiste ja heaolu languse eest nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Vaidluse korral mittevaralise kahju suuruse üle, otsustab mittevaralise kahju suuruse kohus. Kahjunõuded aeguvad 3 aasta möödumisel ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai.
Edasine käitumismudel: Tehke endale selgeks, millised kahjunõuded saate esitada kindlustusele ning millised tuleb esitada otse kahju tekitaja vastu. Selguse saamisel esitage oma nõuded kirjalikult. Vastavalt kohustatud poole vastutegevusele saate otsustada, kas on vajalik kohtusse pöördumine või mitte.

Kannatanu nõue kindlustusandja vastu on täpselt sama suur, kui tema nõue kahju tekitaja vastu. Seega ei saa kannatanu nõuda kindlustusseltsist hüvitist, kui talle on kahju hüvitatud juba kahju tekitaja enda poolt ehk kindlustusandjal puudub kohustus topelthüvitise väljamaksmiseks. Samas võib kannatanu nõue olla põhjendatud juhul, kui süüdlase poolt makstud rahasumma ei kata kogu kahju. Sellisel juhul võib kindlustus hüvitada puudujääva osa. Tegemist on faktivaidlusega hüvitise suuruse osas. Kui makstud rahasumma kattis kahju täielikult, siis puudub Teil ja kindlustusel kohustus kannatanule täiendavate summade maksmiseks.
Soovitan teavitada kindlustusseltsi faktist, et oled kannatanule kahju hüvitanud ja esitada vastavad tõendid. Ühtlasi tuleks välja selgitada mille eest kannatanu kindlustuselt täpselt hüvitist nõuab.

Liiklusseaduse § 2 lg 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Seega on sõidukite liiklemiseks ettenähtud parkla vaadeldav teena, millel kehtib liiklusseaduse regulatsioon, sh nõue kanda motokiivrit. Lühike teelõik sellise kohustuse täitmisest ei vabasta (võrdluseks: joobes juhtimine on süütegu vaatamata sellele, kas liigutakse 30, 300 või 3000 meetrit). Samas võib rikkumise vähene intensiivsus ja tähtsus mõjutada karistuse suurust.

Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Seega parkimistasu maksmise kohustusest on eelnimetatud juht vabastatud avalikes tasulistes parkimiskohtades. Citypark ja Europark korraldavad parkimist eelkõige eraparklates (erateel), mistõttu on parkimistasu maksmise kohustuse vabastus vaieldav. Samas kehtib eelmärgitud vabastus, kui eratee on määratud avalikuks kasutamiseks. Sellekohase info peab saama linnavalitsuselt või teeomanikult.
Samas vajab märkimist, et leppetrahvi sissenõudmiseks peab parklaoperaator tuvastama parkija isiku ehk parkimislepingu teise poole. Vastasel juhul ei õnnestu leppetrahvi sisse nõuda.