Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Peatatud juhtimisõigus23.09.2011

Tere,
Aprillis toimus rikkumine ning mais karistati mind juhtimisõiguse peatamisega kolmeks kuuks. Juhiload olid on 2005. aastast, kuid esmased. Liiklusseadust muudeti juulis. Minu karistus lõppes augustis ning paberivaba ARK muutis juhitimisõiguse märke "peatatud" "taastunuks." Oktoobris aeguvad load, lõppastmekoolitus on sooritatud, seega otsustasin neid vahetama minna. ARK ütles, et juulis muudetud seadus näeb ette, et tuleb sooritada eksam enne kui saan load vahetada. Esitasin küsimuse, et millise seaduse alusel minu karistust on muudetud juulis, kui otsus võeti vastu mais, et juhtimisõigus peatada kolmeks kuuks. Öeldi, et karistust võis muuta juulis, kuna karistus kehtis augustini. Minus tekkis küsimus, kas inimesed, kelle juhtimisõigus peatati näiteks kuueks kuuks, kuna tegi avarii joobes olekus ja võetakse vastu uus seadus 3 kuud pärast seda, kui karistus oli määratud, et näiteks minimaalne karistus on joobes juhtimise eest aasta reaalset vangistust, siis tagant järgi inimesi vangi panema ei hakata, on ka samas absurdne nõuda minult taas eksami sooritamist, kaks kuud pärast karistuse määramist.
Helistasin ka ARK-i kus mulle adekvaatseid vastuseid ei antud, vaid oldi segaduses. Kuulaksin ka hea meelega teie arvamust/selgitust.

Tänades

R.H.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Juhiloa vahetamiseks nõutavad toimingud, sh eksamid ei ole üldjuhul vaadeldavad karistusena. Seega ei ole õige rääkida juhiloa vahetamisel nõutavast eksamist, kui (topelt) või tagantjärele karistusest. Menetlust, sh haldusmenetlust viiakse läbi selle seaduse alusel, mis kehtib menetluse läbiviimise ajal. See tähendab, et juhiloa vahetamise menetlusele kohaldatakse vahetamise ajal kehtivat seadust sõltumata sellest, milline menetlusseadus kehtis varem. Samas ei saa mõnede haldusnormide puhul välistada selle sisulist sarnasust karistusõiguslike normidega ning sellistel juhudel võib tekkida vajadus ka haldusmenetluse kohaldamisel järgida karistusõiguslikke põhimõtteid. Samas olen seisukohal, et 01.07.2011.a jõustunud LS normid, mis puudutavad esmase juhiloa või juhiloa vahetamist, sh nõuded eksamite sooritamiseks, ei piira juhiloa omaniku õigusi ja vabadusi sellisel määral, et saaks eeldada haldusmenetluses karistusliku mõju/seloomu olemasolu. Kehtiva menetluskorraga ei piirata oluliselt isiku õigust sõiduki juhtimiseks, vaid nähakse ette täiendav menetlustoiming juhtimisõiguse taastamiseks, mille edukal läbimisel on isikul jätkuvalt juhtimisõigus olemas.
 

Küsimus: Liiklusmärgi kehtivus23.09.2011

Tere,
kas liiklusmärgi paigaldamisel on ka mingisugune nõue? Nimelt selline küsimus, et kas liiklusmärk võib olla paigutatud keset eramaja hoovi? Kas sellisel juhul on see kehtiv või mitte?
Olukord on selline(antud aadressil on pilt): http://img69.imageshack.us/img69/2305/32011610150825238465788.jpg

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Standardi kohaselt peab märkidega antav teave olema loetav ja nähtav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Üldjuhul peab märgi sõiduteepoolse serva kaugus olema sõidutee äärest (teepeenra olemasolul selle välisäärest) 0,5 kuni 2,0 meetrit, suuremõõtmeliste juhatusmärkide puhul kuni 5,0 meetrit. Üldiselt ei ole keelatud märgi paigaldamine eramaale, kui maaomanikuga on saavutatud vastav kokkulepe. Pildil näidatud liiklusmärk paistab ülalkirjeldatud nõuetele vastavat ning selle mõju ja tähendus on ka mõistlikult arusaadav.
 

Küsimus: Allkiri auto kasutamise volitusel19.09.2011

Liiklusseadus 89(2). Omaniku allkiri volitusel peab olema ametlikult või ... kinnitatud. Kes kinnitab ametlikult?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mootorsõiduki kasutamise kirjalikul nõusolekul allkirja ametliku kinnitamise õigus on Maanteeametil (end. ARK).
 

Küsimus: Kaskokindlustus ja omavastutus13.09.2011

Olen liinibussi juht. Töö vaheajal teel bussijaama otsustasin teeäärses poes käia ja keerasin parklasse, kus tagurdamisel parkimisjoonte vahele, sõitsin otsa valgustuspostile, kuna see ei jäänud bussi peeglite vaatevälja. Bussil on tagumine stange kõver (katki). Nüüd soovib tööandja, et remondiksin bussi omal kulul ära. Bussil on kaskokindlustus ja minu teada korvab see kahju, v.a. omavastutus. Kuigi tööandja keeldub mulle ütlemast, kui suur on omavastutus, arvan, et olen kohustatud hüvitama firmale bussi remondi eest ainult omavastutuse osa, mitte terve remondi, sest ülejäänud korvab ju kindlustus?

Kas ma ikka pean maksma rohkem kui omavastutus ette näeb?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt omab tööandaja kahju tekitanud töötaja vastu nõudeõigust tekitatud kahju ulatuses. Samas tuleb kahjuhüvitise määramisel arvestada ka töötaja süüd, töötaja tööga kaasnevaid riske kahju tekkimiseks, töötaja sissetulekuid jms olulisi asjaolusid. Kindlustuse poolt makstav hüvitis oleks üldjuhul samuti asjaoluks, mida tuleb töötajalt kahju hüvitamise nõudmisel arvestada ehk tööandja kahjuks jääks peale kindlustushüvitise saamist kindlustusvõtja omavastutus. Sellele kahjule võib lisanduda ka kindlustuse hinnatõus või soodustuste kadumine. Asjaolu, et tööandja ei soovi kindlustusest hüvitist võtta, ei peaks mõjutama töötaja vastutuse suurust - töötaja ei peaks maksma rohkem, kui on reaalse kahju suurus kõiki asjaolusid arvestades (sh arvestades kindlustuse olemasolu).

Samas on oluline arvestada ka VÕS § 492 regulatsiooniga, mille kohaselt läheb peale kahju hüvitamist kindlustusandjale üle kindlustusvõtjale kahju tekitaja vastu kuulunud kahju hüvitamise nõue. See tähendab, et peale tööandjale kahju hüvitamist, võib kindlustusandja põhimõtteliselt esitada nõude Sinu, kui kahju tekitaja vastu. Paljud kindlustusseltsid seda võimalust ei kasuta, kuid nõude esitamise võimalust ei saa ka välistada.
 

Küsimus: Kompensatsioon alaealise poolt toime pandud kuriteo eest13.09.2011

Tere,

Minu töökaaslase poeg, kes on kuni detsembri kuuni veel alaealine, varastas koos oma sõbraga kevadel minule kuuluva luksusauto ja sõitis selle sodiks. Käimas on juurdlus. Kas minul on õigus nõuda lapsevanemalt kahju hüvitamistist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Võlaõigusseadus näeb 14-18 aastase alaealise poolt põhjustatud kahju korral ette nõudeõiguse ka tema vanemate vastu, kui viimased ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekkimist (hea kasvatuse andmise kohustus). Samas võib alaealise poolt kahju tekitamise (õigusvastase teo toimepanemise) fakt juba iseenesest näidata, et kasvatuskohustust on täidetud puudulikult. Seega on Teil nõudeõigus kahju tekitanud alaealise vanemate vastu üldiselt olemas. Millises ulatuses kahju tekitanu vanemad on kahju hüvitamiseks kohustatud, otsustab kohus tuvastatavate asjaolude alusel. Võimalik on ka vanematega kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamiseks.
 

Küsimus: Autonumbriga märk asutuse parklas07.09.2011

Küsimus selline, et kas ja kuidas kehtib autonumbriga liiklusmärk asutuse parklas, kus pole ühtegi teavitavat märki/silti asutuse territooriumist ega parklast?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teadmata, millist autonumbriga liiklusmärki Te silmas peate, saan vastuse anda vaid üldises plaanis. Liiklust korraldab teeomanik. Teeomanik võib oma teel (parklas) kehtestada liikluskorraldusvahenditega ka parkimiskorra - näiteks lubada parkimist vaid teatud sõidukitele või teatud tingimustel. Sellel teel liiklevale sõidukijuhile on täitmiseks kohustuslikud teele paigaldatud liiklusmärgid. Info selle kohta, kelle omandis on konkreetne tee, ei ole nõutav. Info teeomaniku kohta on kontrollitav asjakohastest andmebaasidest või muul viisil ning juhul, kui selgub, et liiklusmärk oli paigaldatud selleks volitamata isiku poolt, võib tekkida alus selle eemaldamise nõudeks või märgi rikkumise eest saadud karistuse tühistamiseks.
 

Küsimus: Kirjalik hoiatamismenetlus, mida teha?31.08.2011

Tere!
Hommikul kooli minnes sai siis umbkaudu 10 minutit kõik hoone ümbruses olevad parklad läbi tiirutatud, vabu kohti lihtsalt ei olnud. Kell oli ka üle loengu algusaja juba ja siis sai auto pargitud tee peale maalitud kollase joone ja värvimata äärekivi vahele. Kuna oli tõesti kiire, siis ei kaalunud ka kuskile suvalise kortermaja ette parkimist, kuna sellega oleks kaasnenud veel vähemalt 10 minutiline hilinemine.
Hiljem leidsin auto akna vahelt aga kirjaliku hoiatamismenetluse.
Siit tuleb siis ka küsimus, mida teha?
1) kui antud otsus vaidlustada, kas siis on ka võimalus, et uus trahv tuleb suurem kui praegune?
2) mis ootab mind ees, kui ma selle lihtsalt prügikasti kägardan ja rohkem ennast sellest häirida ei lase?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegelikkuses on parkimiskorra rikkumise eest ette nähtud hoiatustrahvi määr mõnevõrra suurem, kui sama teo eest väärteokorras määratud maksimaalne võimalik karistus (vrd liiklusseaduse §d 262 ja 241), mistõttu hoiatustrahvi vaidlustamisel järgnev väärteokaristus on tõenäoliselt väiksem, kui kohaldatud hoiatustrahv. Samas ei kanta hoiatustrahvi karistusregistrisse, seevastu väärteokorras määratud rahatrahviline karistus kantakse karistusregistrisse.

Hoiatustrahvi mittetähtaegsel tasumisel pööratakse see sundtäitmisele kohtutäituri vahendusel, mistõttu lisandub trahvimäärale ka kohtutäituri tasu.
 

Küsimus: Segadus erinevate aegusmistähtaegadega31.08.2011

Sain 2009.a mais mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahvi ja tähtajalise sõidukeelu, karistus ei olnud kriminaalne.
Asi läks kohtutäituri kätte, tegin kohtutäituri juures maksegraafiku aga tasunud pole ma midagi.
Küsimus järgmine - kas on reaalne, et trahv on aegunud? Pean silmas põhitrahvi nõuet mitte täituri kulusid.
Antud portaalist loen erinevaid seadusi aegumiste kohta, mis tehtud 2011.a. kus aegumine kestab 4a. Ja enne 2011.a. 18 kuud.
Ma ei ole saanud kohtutäituri käest mingeid teateid menetluse lõpetamisest ega pole ka ise kohtu poole pöördunud aegumisega. Kas uus 2011.a. aegumise seadus on tagasiulatuv kui ma pole asju korda ajanud? Antud juhtum on kestnud üle 20 kuu kuni uus seadus välja tuli.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuni 2011.a kehtinud täitemenetluse seadustiku sätete ning karistusseadustiku § 82 on otsuse täitmine peatunud. Üldiselt ei oma isiku olukorda raskendav karistusseadus tagasiulatuvat mõju. Kuna KarS § 82 muudatus raskendab isiku olukorda, siis ei saa seda kohaldada tagasiulatuvalt ehk kui otsuse täitmine oli enne 2011.a seadusemuudatust aegunud, siis tuleb täitemenetlus lõpetada. Selleks tuleb kohtutäiturile esitada vastavasisuline taotlus, kui ta ei ole menetlust omal initsiatiivil lõpetanud.

Juhul, kui trahvi täitmise ositas trahvi määranud kohtuväline menetleja, algab aegumine ositamistähtaja möödumisest. Kohtutäituril endal ei ole põhimõtteliselt õigust anda täitmisele pööratud trahvi tasumiseks pikemat tähtaega, kui 30 päeva.
 

Küsimus: Liiklusõnnetuses kannatanu, sooviksin nüüd põhjuseid ja süüdlast teada saada24.08.2011

Tere
Olen ühe liiklusõnnetuse, mis toimus 2001. aasta detsembris, kannatanu. Olen nüüd juba INIMESEKS saanud ja ma tahaks väga teada, mis siis toimus ja kes on süüdi. Kuhu peaksin pöörduma, et asja kohta infot saada.

Jõudu soovides
T

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tavaliselt menetleb liiklusõnnetust kas politsei või kindlustus. Kui õnnetuses sai kannatada inimene, on tegemist kindla peale politseimenetlusega. Sündmust menetleb see politseiasutus, kelle tööpiirkonnas liiklusõnnetus toimus. Seega peaksite õnnetuse, selle menetlemise ja tulemuste kohta info saamiseks pöörduma sellesse politseiprefektuuri, mille haldusalas liiklusõnnetus toimus. Juhul, kui Teil on kannatanuna kahjunõudeid kahju põhjustaja vastu, siis peate tulenevalt õnnetuse toimumisest 2011.aastal kindlasti silmas pidama nõuete aegumistähtaegasid. Üldjuhul aegub kahju tekitamisest tulenev nõue 3 aasta möödumisel kahju tekitamisest teadasaamisel. Igal juhul aegub nõue 10 aasta möödumisel kahju tekitamisest.
 

Küsimus: Liiklusavarii süüdlase vaidlustamine - avarii, kuna ei jõudnud manöövrit lõpetada24.08.2011

Tere,
Juhtus avarii Puhu-Ristis (Tallinn-Tartu mnt), mina tulin Jõgeva poolt ja tahtsin vasakule keerata. Peateel sel hetkel ühtegi autot ei liikunud aga Põltsamaa poolt otsesuunas oli mitu autot. Mina lasin sealt esimese läbi ja sõitsin ristmikule, arvates, et jõuan selle ajaga manöövri sooritatud kui otse järgmine auto ristmikuni jõuab. Sel hetkel, kui olin juba ristmikul, ei olnud veel vastutulev auto ristmikuni jõudnud ja mina ostsustasin pöörde lõpuni viia. Umbes sel hetkel, kui mina jõudsin juba suuna Tartu poole võtta, tuli aga otse sõita sooviv auto mulle külje pealt sisse. Tabamus tuli just nimelt külje peale, põhimõtteliselt alates esimesest rattast ja uksest ning sealt tahapoole. Kui autodest välja tulime, siis teise auto juht ütles kohe, et tema viga, tema ei näinud mind ja ajame autod ristmikult ära. Kuna see oli minu esimene avarii ja auto ei olnud ka väga vana, siis ma olin väga šokeeritud ning tegin nii nagu teine juht soovitas. Seda enam, et ta võttis süü omaks ja teistel liiklejatel oli liikumine raskendatud. Paraku, kui olime autod ristmiku pealt ära ajanud, tuli kusagilt kolmandast autost välja keegi naine (vist teise autojuhi naine) ja hakkas tungivalt nõudma, et mina olen ikka süüdi ja keerasin ette jne. Võtsin siis süü omaks ja kirjutasin alla. Nüüd aga mõtlen, et tegelikult olin mina juba oma manöövrit sooritamas ja kuna tegu on suure ristmikuga (mitmete ohutussaartega), siis olin ma ristmikul juba enne teda ja kui teine juht oleks enne oma tegevust veendunud, et see on ohutu, siis oleks see õnnetus jäänud toimumata.
Kas see ei ole mitte liiklusseaduse/-eeskirja alus, et liikleja peab käituma nii, et ta ei seaks kedagi ohtu ega põhjustaks varalist kahju. Lisaks ärritab ka see, et teise juhi (sõna otses mõttes) ettevaatamatuse pärast ootab mind lõplikult süüdi jäämise korral kahju umbes 3000-6000 eurot (loodetavasti mitte rohkem) + suurem kindlustusmakse. Ka see summa oleks võinud väiksem olla, kui teine juht oleks vaadanud kuhu ta sõidab. Ennetavalt küsimusi, siis kaskot tõesti ei olnud ja ristmikul ei ole ka stop-märki (olevat mõned aastad tagasi ära võetud), ainult "anna teed". Kindlustus ei tundu eriti viitsivat midagi teha.
Kas mul on mõtet selle asjaga kusagile (vist ainult politseisse) edasi pöörduda või olen mina igal juhul süüdi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusõnnetuse asjaolusid selgitada ja süüküsimust lahendada ilma toimikut/tõendeid teadmata, on üldiselt võimatu, mistõttu saan vastata vaid üldisi käitumisreegleid silmas pidades. Manöövrit sooritav juht peab veenduma oma manöövri ohutuses ja selles, et ta ei takistaks teisi juhte. Seda nii enne manöövri alustamist kui ka manöövri sooritamise ajal (alates 01.07.2011). Ristmikul vasakpööret sooritav juht peab andma teed otse vastu liikuva sõiduki juhile. Seega standardse skeemi järgi oletegi Te ise liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav. Võimalus osutada teise osaleja süüle oleks teoreetiliselt olemas juhul, kui Te tõendate, et teisel osalejal oli võimalus liiklusõnnetust vältida, kuid ta ei teinud seda. Sellisel juhul on võimalik rääkida segasüüst.
Kuivõrd tunnistasite ennast sündmuskohal õnnetuses süüdi, siis politsei tõenäoliselt juhtumit enam enda menetlusse ei võta. Juhtum lahendatakse kindlustuses ning kindlustusandja otsust on võimalik vaidlustada kindlustuse vaidluskomisjonis. Sellise tegevuse perspektiivsuse osas andmete puudulikkuse tõttu ma hinnangut anda ei saa.