Liiklusõigus
Küsimus: Täitekulude aegumine11.05.2011
Tere
Millal aeguvad täitekulud ja kohtutäituri tasu, kas selleks on 3 aastat või need nõuded ei aegugi?
Tänan Teid vastamise eest!
Millal aeguvad täitekulud ja kohtutäituri tasu, kas selleks on 3 aastat või need nõuded ei aegugi?
Tänan Teid vastamise eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kohtutäiturite tasu ja täitekulude aegumine10.05.2011
Mul on vanast ajast kunagi trahvid-väärteod liikluses.
Enne 2010. aastat aegusid trahvid 18 kuuga, pidi kohtule selleks avalduse tegema. Peale 2010. aastat käib see nüüd läbi kohtutäiturite ja aegumistähtaeg on 4 aastat. Kriminaalasjades 7 aastat.
Minu küsimus: Kas aeguvad ka kohtutäituri tasu, täitekulud ja täitemenetluse alustamistasu?
Kas saaks antud asjast näiteks tugineda Riigikohtu 13.10.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-22-1-88-09 - lõi pretsedendi kohtutäituri osalise tasu saamise õiguses: kohtutäituril on õigus saada tasu, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. S.t. kui nõue aegub, kohtutäituril õigus tasu saada ei ole. Riigikohtu 27.004.2010 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-10 p. 8: Aegumine on absoluutne menetlustakistus, mis välistab alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil.
Leidsin ka sellise paragrahvi tsiviilseadustiku üldosa seadusest. 10 peatükk. aegumine. § 144. Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kas aitaks sellele seadusele rõhumine?
Samuti tuleb foormuitest välja ka selline vastus:
Üks on trahvinõuete aegumine, mille üle praegu vaidlust ei olegi, et need on aegunud. Teine aga on kohtutäituri menetluskulude otsus, mis sisaldab ka kohtutäituri tasu. Nimelt on see ka kohtutäituri viidatud sätete kohaselt iseseisvaks täitedokumendiks, mille täitemenetlus ei sõltu trahvinõude täitmise menetlusest ning millele seetõttu ei kohaldu ka ei VTMS ega ka ka KarS sätestatud aegumistähtajad.
Seega on kohtutäituri otsus menetluskulude ning kohtutäituri tasu väljamõistmiseks iseseisva täitedokumendina võrdsustatud jõustunud kohtulahendiga, mille täitmise suhtes kehtib 30 aastane aegumistähtaeg. Täitekulude sissenõudmist võlgnikult reguleerivad TMS §-d 37-39. TMS § 202 lg-st 1 tulenevalt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu.
Juhiks tähelepanu, et tulenevalt 05.04.2011 jõustunud seadusemuudatusest aeguvad jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõuded ja muust täitedokumendist tulenevad nõuded sh täitekulud 10 aastaga.
Kordan siis oma küsimuse, et kas kohtutäituri tasud, täitekulud ja täitemenetluse tasud aeguvad? Eelpool tõin välja seaduseid, kus on kirjas, et aeguvad, samuti seadused, et ei aegu, kumbasid saab tõena võtta?
Enne 2010. aastat aegusid trahvid 18 kuuga, pidi kohtule selleks avalduse tegema. Peale 2010. aastat käib see nüüd läbi kohtutäiturite ja aegumistähtaeg on 4 aastat. Kriminaalasjades 7 aastat.
Minu küsimus: Kas aeguvad ka kohtutäituri tasu, täitekulud ja täitemenetluse alustamistasu?
Kas saaks antud asjast näiteks tugineda Riigikohtu 13.10.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-22-1-88-09 - lõi pretsedendi kohtutäituri osalise tasu saamise õiguses: kohtutäituril on õigus saada tasu, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. S.t. kui nõue aegub, kohtutäituril õigus tasu saada ei ole. Riigikohtu 27.004.2010 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-10 p. 8: Aegumine on absoluutne menetlustakistus, mis välistab alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil.
Leidsin ka sellise paragrahvi tsiviilseadustiku üldosa seadusest. 10 peatükk. aegumine. § 144. Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kas aitaks sellele seadusele rõhumine?
Samuti tuleb foormuitest välja ka selline vastus:
Üks on trahvinõuete aegumine, mille üle praegu vaidlust ei olegi, et need on aegunud. Teine aga on kohtutäituri menetluskulude otsus, mis sisaldab ka kohtutäituri tasu. Nimelt on see ka kohtutäituri viidatud sätete kohaselt iseseisvaks täitedokumendiks, mille täitemenetlus ei sõltu trahvinõude täitmise menetlusest ning millele seetõttu ei kohaldu ka ei VTMS ega ka ka KarS sätestatud aegumistähtajad.
Seega on kohtutäituri otsus menetluskulude ning kohtutäituri tasu väljamõistmiseks iseseisva täitedokumendina võrdsustatud jõustunud kohtulahendiga, mille täitmise suhtes kehtib 30 aastane aegumistähtaeg. Täitekulude sissenõudmist võlgnikult reguleerivad TMS §-d 37-39. TMS § 202 lg-st 1 tulenevalt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu.
Juhiks tähelepanu, et tulenevalt 05.04.2011 jõustunud seadusemuudatusest aeguvad jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõuded ja muust täitedokumendist tulenevad nõuded sh täitekulud 10 aastaga.
Kordan siis oma küsimuse, et kas kohtutäituri tasud, täitekulud ja täitemenetluse tasud aeguvad? Eelpool tõin välja seaduseid, kus on kirjas, et aeguvad, samuti seadused, et ei aegu, kumbasid saab tõena võtta?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Põhimõtteliselt peaks Riigikohtu eelmärgitud lahendile tuginevalt olema võimalik väita, et sissenõude täitmata jäämisel ei või kohtutäitur tasu nõuda mitte rohkem, kui 50% tasu tervikmäärast, kuid kuivõrd Riigikohtu lahend ei puudutanud olukorda, kus täitemenetlus lõpetati täitmise aegumise tõttu, siis ei saa olla päris kindel, et selles olukorras ei teki teistsugust tõlgendust. Igal juhul välistas Riigikohus võimaluse või olukorra, kus kohtutäituril ei tekigi tasu saamise õigust, kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõuet täitmata.
Küsimus: Juhtimisõiguse seos registreeringuga rahvastikuregistris?05.05.2011
Tere!
Varastati rahakott koos kõikide dokumentidega k.a. juhiluba ja auto registreerimis tunnistus. Tegin politseile avalduse, kus palusin juhiloa ja kõik teised dokumendid (ka ID-kaart)kehtetuks tunnistada.
ARK keeldus juhiloa dublikaati väljastamast, viidates minu registreeringu puudumisele rahvastikuregistris (üürileping ei luba ennast üürikorteri aadressile registreerida). Hakkasin kiiresti raha koguma, et elukoht osta, kuid ei jõudnud - enne koostati väärteoprotokoll juhiloata sõidu eest. Kas minult varastati koos juhiloaga ka juhtimisõigus? Elamisõigust Eesti Vabariigis ilmselt ei varastatud, sest uus ID-kaart väljastati ilma rahvastikuregistri aadressita ja ilma ühtki küsimust esitamata.
Millele tuginedes saaksin esitada alustatud väärteoasjas vastulause?
Ette tänades!
Varastati rahakott koos kõikide dokumentidega k.a. juhiluba ja auto registreerimis tunnistus. Tegin politseile avalduse, kus palusin juhiloa ja kõik teised dokumendid (ka ID-kaart)kehtetuks tunnistada.
ARK keeldus juhiloa dublikaati väljastamast, viidates minu registreeringu puudumisele rahvastikuregistris (üürileping ei luba ennast üürikorteri aadressile registreerida). Hakkasin kiiresti raha koguma, et elukoht osta, kuid ei jõudnud - enne koostati väärteoprotokoll juhiloata sõidu eest. Kas minult varastati koos juhiloaga ka juhtimisõigus? Elamisõigust Eesti Vabariigis ilmselt ei varastatud, sest uus ID-kaart väljastati ilma rahvastikuregistri aadressita ja ilma ühtki küsimust esitamata.
Millele tuginedes saaksin esitada alustatud väärteoasjas vastulause?
Ette tänades!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teie küsimuses olete väärteoprotokolli koostamise alusena märkinud juhiloata sõit. Sellisest määrangust ei selgu, kas väärteosüüdistus esitati juhiloa või juhtimisõiguse puudumise eest. Need on kaks erinevat asja. Juhiloa kadumise ja varguse korral säilib Teil juhtimisõigus ning juhtimisõiguse puudumise eest Teid karistada ei saa. Samas kehtib hetkel juhile veel kohustus esitada kontrollametniku nõudel juhiluba ning juhiloa esitamiskohustuse rikkumise eest võib määrata karistuse. Samas jõustub 01.07.2011 liiklusseadus, mis juhile enam juhiloa esitamise kohustust teatud tingimustel ette ei näe. Kui Teie suhtes alustatud menetlus kestab ka uue seaduse jõustumise ajal, siis võib taotleda menetluse lõpetamist ka juhiloa esitamata jätmise süüdistuses. Seda alusel, et isiku olukorda kergendav seadus omab tagasiulatuvat jõudu.
Küsimus: Sain Soomes liiklusõnnetuses kannatada, kes maksab kahjud?03.05.2011
Tere,
Momendil töötan ja elan Soomes. Olles teel taksoga sadamasse, sattusin avariiolukorda. Avarii põhjustajaks oli teine takso, kes punase tule ajal sõitis mind teenindavale taksole sisse. Kohal käis politsei ja kiirabi. Mind toimetati haiglasse, sest mu pea sai põrutada ja lõuas oli suur haav, mis vajas õmblemist, seejärel mind lasti minema. 3 päeva hiljem pöördusin arsti poole, kuna mul olid kestvad peavalud. Mind saadeti eriarstile s.t. neuroloogiasse. Seal määrati mulle nädal haiguslehte. Palun nõu, millised on minu õigused ja võimalused, kuhu ma pean pöörduma. Mul on olemas politseist paberid liiklusõnnetuse kohta, mul on maksenõue haiglalt, kes esmaabi andis. Kes maksab kinni minu haiglakülastused ja töövõimetuslehe ja kõik muu sellega seonduva. Ma ei ole kursis Soome seadustega. Palun kas te valgustaksite mind selles osas, et ma kannatajaks ei jää.
Lugupidamisega L T
Momendil töötan ja elan Soomes. Olles teel taksoga sadamasse, sattusin avariiolukorda. Avarii põhjustajaks oli teine takso, kes punase tule ajal sõitis mind teenindavale taksole sisse. Kohal käis politsei ja kiirabi. Mind toimetati haiglasse, sest mu pea sai põrutada ja lõuas oli suur haav, mis vajas õmblemist, seejärel mind lasti minema. 3 päeva hiljem pöördusin arsti poole, kuna mul olid kestvad peavalud. Mind saadeti eriarstile s.t. neuroloogiasse. Seal määrati mulle nädal haiguslehte. Palun nõu, millised on minu õigused ja võimalused, kuhu ma pean pöörduma. Mul on olemas politseist paberid liiklusõnnetuse kohta, mul on maksenõue haiglalt, kes esmaabi andis. Kes maksab kinni minu haiglakülastused ja töövõimetuslehe ja kõik muu sellega seonduva. Ma ei ole kursis Soome seadustega. Palun kas te valgustaksite mind selles osas, et ma kannatajaks ei jää.
Lugupidamisega L T
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Üldiselt on Soomes kahju hüvitamise kord sarnane eestis kehtivaga. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja on kohustatud hüvitama Teile tekitatud liikluskahju. Kahjude osas, mis väljuvad liikluskindlustuse kaitse alt (mittevaraline kahju näiteks), saab nõude esitada otse kahju tekitanud juhi või kahju eest vastutavate juhtide vastu. Nõuete esitamiseks on Teil tarvis teada kahju põhjustanud sõiduki kindlustusandjat. Välisriigi kindlustusandjale on määratud esindaja ka Eestis, kelle kaudu on Teil võimalik esitada vajalikke nõudeid, tõendeid ja taotlusi. Kui liiklusõnnetust menetleb politsei, saate kindlustusandja väljaselgitamiseks vajalikud andmed politsei käest.
Küsimus: Turvahoidik Fest03.05.2011
Soovisin küsida sellist asja, et bensiinijaamades on müügil väikelaste turvahoidik Fest. Kas selle kasutamine on seadusega lubatud või on see lihtsalt müüjate reklaami trikk, et võib kasutada julgelt?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid, rihmad, rakendid, istmetoed jms) peavad olema E-reegli nr 44 või Euroopa Nõukogu direktiivi 77/541/EMÜ nõuetele vastavad ja olema E või e sertifitseeritud. Kaupluses võib nõuetele vastava toote ära tunda E märgise kaudu (toode peaks kandma vastavat kleebist või muud tähistust).
Küsimus: Väärteoprotokolli menetlus03.05.2011
Tere!
Rikkusin seadust ja politsei koostas väärteoprotokolli.
Väärteokirjeldus: Juhtis mootorsõidukit seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,13+/- 0,05MG. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110MK nr ARAF -0011 taadeldud 05.11.2010 taatlus TTRC-10/00072. Kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki omaniku poolt väljastatud kirjalik volikiri, mis oli Liiklusseaduse §17 lg3 kohaselt kohustuslik.
Rikkus: LE §76 p3, LS §17 lg3
Väärteo kvalifikatsioon LS §74/19 lg1 , LS §74/35 lg1
Küsimused:
1.Mida antud paragrahvid seaduses ütlevad?
2.Mida soovitate - kuidas kirjutada täiendavat seletuskirja (kas üldse on mõtet politseile täiendavalt veel selgitusi anda), kui olen juba ennast süüdi tunnistanud ja oma süüd kahetsenud ning seda ka kirjalikult kinnitanud?
3.Mis on karistusmäärad antud paragrahvide järgi?
4.Kuidas peaksin ennast politseile väljendama, kui sooviksin paluda ainult rahalist karistust ja kahes osas trahvi tasumist?
Kusjuures politseinik, kes koostas protokolli, muutis ühepoolselt rikkumise sisu. See tähendab: minule tehti 4 erinevat alkomeetrisse puhumise testi kohapeal ja iga kord tuli erinev näit. Politseinik kirjutas 3 päeva peale protokolli koostamist enda protokolli juurde suurima alkomeetri näidu mis oli 0,19 promilli. Minule tutvustati seda kahe politseiametniku juuresolekul, kuid mina keeldusin tagantjärgi protokolli muutmisega ja sellega nõustumast ja ei soovinud sellele alla kirjutada.
5.Kas politsei tohib tagantjärgi ühepoolselt väärteoprotokolli muuta ja võtta aluseks karistuse määramisel muudetud protokolli sisu?
Rikkusin seadust ja politsei koostas väärteoprotokolli.
Väärteokirjeldus: Juhtis mootorsõidukit seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,13+/- 0,05MG. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110MK nr ARAF -0011 taadeldud 05.11.2010 taatlus TTRC-10/00072. Kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki omaniku poolt väljastatud kirjalik volikiri, mis oli Liiklusseaduse §17 lg3 kohaselt kohustuslik.
Rikkus: LE §76 p3, LS §17 lg3
Väärteo kvalifikatsioon LS §74/19 lg1 , LS §74/35 lg1
Küsimused:
1.Mida antud paragrahvid seaduses ütlevad?
2.Mida soovitate - kuidas kirjutada täiendavat seletuskirja (kas üldse on mõtet politseile täiendavalt veel selgitusi anda), kui olen juba ennast süüdi tunnistanud ja oma süüd kahetsenud ning seda ka kirjalikult kinnitanud?
3.Mis on karistusmäärad antud paragrahvide järgi?
4.Kuidas peaksin ennast politseile väljendama, kui sooviksin paluda ainult rahalist karistust ja kahes osas trahvi tasumist?
Kusjuures politseinik, kes koostas protokolli, muutis ühepoolselt rikkumise sisu. See tähendab: minule tehti 4 erinevat alkomeetrisse puhumise testi kohapeal ja iga kord tuli erinev näit. Politseinik kirjutas 3 päeva peale protokolli koostamist enda protokolli juurde suurima alkomeetri näidu mis oli 0,19 promilli. Minule tutvustati seda kahe politseiametniku juuresolekul, kuid mina keeldusin tagantjärgi protokolli muutmisega ja sellega nõustumast ja ei soovinud sellele alla kirjutada.
5.Kas politsei tohib tagantjärgi ühepoolselt väärteoprotokolli muuta ja võtta aluseks karistuse määramisel muudetud protokolli sisu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
1) Paragrahvide sisu ei tahaks siinkohal hakata ümber kirjutama. Liikluseeskiri ja liiklusseadus peaksid igal autojuhil endal olemas olemas ning seadusesätete sisu on vastavas sättes kirjas. Seega saate Teile süüks arvatud paragrahvide sisuga tutvuda ise seadust või eeskirja lugedes.
2) Täiendav seletuskiri (seaduse tekstis "vastulause") annab võimaluse menetlusalusel isikul peale väärteotoimikuga tutvumist esitada omapoolsed vastuväited, taotlused, selgitused või ettepanekud talle esitatud süüdistuse või määratava karistuse osas. Sealhulgas saab vaidlustada tõendeid, protokolli kantud kvalifikatsiooni, taotleda karistuse ositamist või teha ettepanekuid karistuse osas üldse, samuti esitada täiendavaid tõendeid, näiteks oma sissetulekute või muude karistuse suurust ja laadi mõjutavate asjaolude kohta. Paraku ei saa siinkohal anda Teile ammendavat nõu, millise sisuga vastulause peaksite menetlejale esitama.
3) Võimalikud karistusmäärad leiate samuti liiklusseaduse § 74'19 lg 1 sanktsiooni lugedes. Eeldan, et liikluses osalev sõidukijuht võiks omada ettekujutust teda õiguserikkumise toimepanemise korral ootavast karistusest, mis teinekord ehk ennetab rikkumise toimepanemist (karistuse üldpreventiivne mõju).
4) Kuidas ennast vastulauses konkreetselt väljendate, sõltub Teie oskustest. Üldjuhul tuleb oma taotlus esitada selgelt ja arusaadavalt, seda muuhulgas põhjendades ja võimalusel ka tõenditega kinnitades.
5) Väärteomenetluse seadustik loob kohtuvälisele menetlejale võimaluse piiratud ulatuses väärteoprotokolli muuta. Samas tuleb muudetud süüdistusakti menetlusalusele isikule tutvustada ning anda talle võimalus esitada muudetud protokollile omapoolsed vastuväited (vastulause). Kas konkreetsel juhul on muudatus selline, mis rikub Teie õigusi, ei oska menetlusdokumente nägemata ja uurimata öelda.
Küsimus: Väärteo aegumistähtajad29.04.2011
Olen kuulnud, et väärtegu aegub ühe aastaga ning trahvisumma kahe aastaga, kui seda ei ole sisse nõutud.
Erinevat infot liigub palju, seetõttu soovin teada, mis on reaalselt väärteo aegumise tähtajad?
Ette tänades
Erinevat infot liigub palju, seetõttu soovin teada, mis on reaalselt väärteo aegumise tähtajad?
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
1) otsust ei asuta täitma, kui selle jõustumisest on möödunud 1 aasta;
2) juba täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aga aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul otsuse jõustumisest.
Viimane tähendab seda, et kui otsuse tegija on rahatrahvi andnud täitmiseks kohtutäiturile ning kohtutäitur ei ole rahatrahvi 4 aasta jooksul sisse nõudnud, tuleb täitemenetlus lõpetada.
Oluline on teada ka aegumise peatumise aluseid. Need on kirjas koos aegumise regulatsiooniga karistusseadustiku §-des 81 ja 82.
Küsimus: Parkimine eraparklas26.04.2011
Tere,
Parkisin CityPark'i eraparklas sõiduki, kuid unustasin parkimiskella paigaldada. Saan aru, et see on minu viga ning leppetrahv õigustatud. Ühest Teie vastusest selgus, et eraparklal on kohustus tuvastada sõiduki juht, kes autoga parklasse sisenes. Kui mina ei ole sõiduki omanik, vaid olen kasutaja, kas minul on trahvi maksmise kotus, kui CityPark ei ole välja selgitanud sõiduki juhti?
Parkisin CityPark'i eraparklas sõiduki, kuid unustasin parkimiskella paigaldada. Saan aru, et see on minu viga ning leppetrahv õigustatud. Ühest Teie vastusest selgus, et eraparklal on kohustus tuvastada sõiduki juht, kes autoga parklasse sisenes. Kui mina ei ole sõiduki omanik, vaid olen kasutaja, kas minul on trahvi maksmise kotus, kui CityPark ei ole välja selgitanud sõiduki juhti?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Lumekoristuse tagajärjel aed rikutud18.04.2011
Sellel talvel teostatud lumekoristuste tagajärjel on meie maja ümber olev aed lõhutud. Aed on ehitatud teest eemale 3 meetri kaugusele. Lumekoristusauto on lükanud lumevallid aia peale, mille tulemusel on on aed kõveraks paindunud ja tuleb välja vahetada. Kas mul on õigus pöörduda maanteeameti poole, kes vastutab antud tee lumekoristuse eest ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kirjalik hoiatamismenetlus14.04.2011
Tere,
Mis VTMS § alusel võib trahviteadet vaidlustada?
Politsei kodulehel on info, et vaidlustamiseks on ainult 2 alust:
- sõiduk või selle numbrimärk on varastatud või hävinud ning sellest on enne trahviteates märgitud teo toimepanemise aega teatatud pädevale ametiasutusele;
- esines õigusvastasust välistav asjaolu ja see on dokumentaalselt tõendatav. Karistusseadustiku kohaselt on õigusvastasust välistav asjaolu - hädakaitse või hädaseisund.
Kui nüüd utreerida: kohtuväline menetleja kuritarvitab oma õigusi ja paneb trahviteate minu autole akna vahele, siis kuidas ma saan oma subjektiivseid õigusi kaitsta. Kohtus trahviteadet vaidlustada ei saa, kohtuväline menetleja ütleb, et tal ei ole alust väärteomenetluse uuendamiseks. Uuendada saab üksnes siis, kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate (VTMS § 54 ülamärge 6 lg 6).
Kui üldse puudub süüteokoosseis, mis peaks üldse olema aluseks trahvi kohaldamisel? Üks variant, et kohtuvälise menetleja juhile esitada kaebus, aga temal vist ei ole õigust trahviteate tühistamiseks.
Tänan vastuse eest!
Mis VTMS § alusel võib trahviteadet vaidlustada?
Politsei kodulehel on info, et vaidlustamiseks on ainult 2 alust:
- sõiduk või selle numbrimärk on varastatud või hävinud ning sellest on enne trahviteates märgitud teo toimepanemise aega teatatud pädevale ametiasutusele;
- esines õigusvastasust välistav asjaolu ja see on dokumentaalselt tõendatav. Karistusseadustiku kohaselt on õigusvastasust välistav asjaolu - hädakaitse või hädaseisund.
Kui nüüd utreerida: kohtuväline menetleja kuritarvitab oma õigusi ja paneb trahviteate minu autole akna vahele, siis kuidas ma saan oma subjektiivseid õigusi kaitsta. Kohtus trahviteadet vaidlustada ei saa, kohtuväline menetleja ütleb, et tal ei ole alust väärteomenetluse uuendamiseks. Uuendada saab üksnes siis, kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate (VTMS § 54 ülamärge 6 lg 6).
Kui üldse puudub süüteokoosseis, mis peaks üldse olema aluseks trahvi kohaldamisel? Üks variant, et kohtuvälise menetleja juhile esitada kaebus, aga temal vist ei ole õigust trahviteate tühistamiseks.
Tänan vastuse eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
VTMS § 54'5 lg 1 sätestab trahviteate saajale õiguse trahviteate vaidlustamiseks. Eriregulatsioon, millisel alusel või mis argumentidega seda teha võib, seaduses puudub.
VTMS § 54'5 lg 3 näeb ette käitumisjuhise juhuks, kui trahviteade vaidlustatakse põhjusel, et trahviteate saanud isik ei olnud sõiduki kasutaja. See säte ei välista muid vaidlustamise aluseid ning muudel alustel trahviteate vaidlustamine ei ole ka aluseks, millal menetleja võib kaebuse jätta käiguta või läbi vaatamata.
VTMS § 54'6 lg 6 sõnastus on tõepoolest eksitav ja mitmetimõistetav, kuid sellele vaatamata ei saa seda mõista nii, et muudel juhtudel väärteomenetlust ei uuendatagi.
Leian, et ka mootorsõiduki omanikul peab olema õigus vaidlustada trahviteade põhjusel, et tema omandis oleva sõidukiga ei ole toime pandud tegu, mis vastaks süüteokoosseisule. Konkreetne menetlusaalune isik tuleks siis välja selgitada väärteomenetluse käigus, kui on kindlaks tehtud, et sõiduki paiknemine või liikumine vastas väärteotunnustega teole.
Mul puudub info, kuidas kohtuvälised menetlejad käesoleval hetkel sellises olukorras faktiliselt käituvad, kuid VTMS § 54'6 lg-test 1 ja 2 tuleneb üheselt, et kaebust käiguta või läbi vaatamata jätta kohtuväline menetleja seetõttu, et selle on sisulises aspektis esitanud sõiduki omanik, ei saa. Järelikult peab menetleja kaebuse sisuliselt lahendama. Edasi utreerides - trahviteate vaidlustamine peatab trahviteate jõustumise. Kui menetleja väidab, et ta väärteomenetlust uuendada ei saa, kuid samas puuduvad alused kaebuse käiguta või läbi vaatamata jätmiseks, siis mis saab edasi? Mida menetleja teeks? Ühest vastust ei oska anda, kuid kuna trahviotsus ei ole jõustunud, ei pea seda maksma ega saa seda ka sundkorras sisse nõuda - seega ei saa menetleja trahvi sisse nõuda. Kui menetleja leiab, et väärteomenetlust ei saa ka uuendada, siis pole võimatu, et selliselt vaidlustatud trahviteade jääbki menetlusliku lahenduseta ja tagajärjeta. Minu arvates on tegemist seaduses ebapiisavalt reguleeritud olukorraga.