Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pean sõidumeerikut kasutama?07.12.2011

Tere,
lõpetasin c kategooria kursuse (mitte veoauto kutsekursuse) ja äia firmas on veoauto N3. Vaja oleks sellega viia inimestele oma küttepuid. Auto liikumisraadius ei ületa 50km kodulinnast. Ise ma äia firmas tööl ei ole ja palka selle eest ei saa. Kas ma pean hakkama kettaid alles hoidma ja puhkeaja kettaid kirjutama, et oleks kontrollijale näidata või seadus ei laiene ikkagi mulle? Nüüd, kui tahan kord kuus näiteks raadiusest välja sõita, kas siis lihtsalt panen ketta sisse ja pean tööaegadest kinni?

Olen väga tänulik kui selgitate algajale, kuna ei tahaks mingeid pahandusi seadusega.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

N3 veoauto on veoauto täismassiga üle 12 tonni. Juhi kohustusi töö- ja puhkeaja järgimisel käsitleb EMÜ määrus 561/2006. Selle art 3 alapunkt h kohaselt ei kohaldata määruse sätteid kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonide suhtes, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni. Seega N3 veduk erandi alla ei mahu. Samuti kerkib küsimus tõendamise seisukohast e. kuidas tõendada ettevõtte sõidukiga mitteärilise veo teostamist + maksuküsimused (erisoodustus jms).
 

Küsimus: Kumb aegumine on õige, kas üks aasta või neli aastat?05.12.2011

Tere
Sain 2010. aastal trahvi juhilubadeta sõidu eest, mis on üle antud kohtutäiturile. Samuti samal aastal hiljem vahtraleheta sõidu eest. Tegemist peaks olema väärtegudega.
Karistusseadustik § 82 lõige 3 ütleb, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.
Seega, kas antud asi on aegunud?
Samas ütleb ka karistusseadustik: (4) Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Antud seadus ütleb jälle, et 4 aastat. Kumb seadus õige on ja miks Karistusseadustik § 82 lõige 3 ütleb, et 1 aasta?
Kumb siis õige?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KarS § 82 lg 1 p 3 sätestab täitmisele pööramise aegumistähtaja. See tähendab, et kui jõustunud otsust ei ole ühe aasta jooksul täitmisele pööratud (loe: antud täitmiseks kohtutäiturile), siis ei saa seda hiljem enam teha.

KarS § 82 lg 4 sätestab aegumistähtaja aga juba täitmisele pööratud otsusele e. otsusele, milline on juba kohtutäiturile täitmiseks edasi antud. Selle sätte kohaselt peab kohtutäitur olema põhimõtteliselt suuteline otsuse täitma 4 aasta jooksul ja kui mitte, siis hiljem seda enam teha ei saa. Eeldusel, et ei esine samas sättes nimetatud aegumise peatumise aluseid.
 

Küsimus: Kui autol on käsutuskeeld, kas siis täitur võib selle mingil hetkel maha müüa?02.12.2011

Küsimus siis selline, et kui kohtutäitur on mu liikurile käsutuskeelu pannud, kas on võimalik, et ta võib selle mingi hetk lihtsalt sundmüüki panna, nii et ma jään oma autost lihtsalt ilma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui käsutuskeeld on rakendatud seoses reaalse nõudega sõidukiomaniku vastu (eeldades, et selleks olete Teie ise), siis lihtsustatult öeldes võib Teie kartus olla põhjendatud ning selline stsenaarium ka lõppkokkuvõttes realiseeruda.

Tegelikkuses aga toimub tsiviiltäitemenetlus seaduses ettenähtud menetlusreeglite järgi, mis tähendab lühidalt seda, et enne sõiduki nn sundmüüki panemist, eelneb sellele rida menetlustoiminguid, millest Teid teavitatakse ning Teil on võimalik Teie vastu esitatud nõude täitmisega vältida ka sõiduki tahtevastast võõrandamist. Soovin öelda, et Teie teadmata sõidukit maha ei müüda, kuid kui sissenõude rahuldamiseks muid vahendeid ja võimalusi ei ole, siis on lõppkokkuvõttes sõiduki võõrandamine enampakkumisel üks võimalikest viisidest, kuidas sissenõudja nõuet rahuldada.
 

Küsimus: Mis on mootorsõidukijuhilt nõutav isikut tõendav dokument Eestis?02.12.2011

Tere
Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt välja antud, pildiga ja sünniajaga või isikukoodiga dokument.
Kas autoga sõites kõlbab 1999.a. seaduse nr. 536 järgi isikuttõendava dokumendina ka pensionitunnistus 1992.a., kehtib eluaeg, ostukaart, voennõi pilet 1961.a. (venemaa kodanikel pidi kehtima), purjejahtkapteni tunnistus (vahemerel kehtib).
Küsimuse mõte: autos laekasse panen pensionitunnistuse, vajadusel näitan ja kui kaob, on lihtne ja odav taastada.
Liikluspolitsei ei osanud väliolukorras vastata, pensionitunnistust ja ostukaarti nende arvates vist ei tohi isiku tõendamiseks kasutada, kuigi andmeid kasutasid ja edasi lubasid sõita (olin unustanud juhiloa koju, pensionitunnistus oli kaasas, Tallinna piletikontroll ju nõuab ainult seda).
Aitähh
V., autojuht

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastust küsimusele, milline dokument on käsitletav isikut tõendava dokumendina, tuleb otsida isikut tõendavate dokumentide seadusest. Osundatud seaduse kohaselt on isikut tõendavateks dokumentideks eelkõige isikutunnistus; digitaalne isikutunnistus; elamisloakaart; Eesti kodaniku pass; diplomaatiline pass; meremehe teenistusraamat; välismaalase pass; ajutine reisidokument; pagulase reisidokument;
meresõidutunnistus; tagasipöördumistunnistus; tagasipöördumise luba, kuid isikut võib tõendada ka muu eelpool nimetamata kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood tingimusel, et see dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

Seega sobivad isiku tõendamiseks kõik dokumendid, mis vastavad ülalesitatud tingimustele. Pensionitunnistuse vorm on kehtestatud Sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 163, milline on antud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ning peaks seeläbi sobima ka isikusamasuse tuvastamiseks.
 

Küsimus: Kas ikka võin Eestis sõita, kui Soomes on juhtimisõigus peatatud?29.11.2011

Te vastasite mu eelnevale küsimusele nii.
Soomes Eesti kodaniku suhtes tehtud otsus kehtib Soomes. Eestisse keeld ei laiene.
Uurisin ka Eesti ARK-st, siis nemad vastasid mulle nii.
Tere,

Edastan väljavõtte liiklusseadusest:

Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.

Seega juhul kui Teie juhtimisõigus on Euroopa Liidu riigis äravõetud, siis ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida.

Mida ma peaksin siis tõepähe võtma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Põhiseaduse kohaselt teostatakse riigivõimu (sh karistusvõimu) üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3). Viini Teeliikluse Konventsiooni art 42 p 1 kohaselt võib osalisriik võtta juhilt õiguse kasutada tema territooriumil siseriiklikku või rahvusvahelist juhiluba, kui juht rikub tema territooriumil eeskirja, mille eest siseriiklikud õigusaktid näevad ette juhtimisõiguse äravõtmise. Selleks võib osalisriik võtta isikult juhiloa ära ja hoida seda enda käes kuni loa äravõtmise tähtaja lõpuni või loaomaniku lahkumiseni tema territooriumilt, sõltuvalt sellest, kumb leiab aset varem. Sama sätte alapunkt b kohaselt teatatakse juhtimisõiguse äravõtmisest asutusele, kes on loa väljastanud. Seega konventsioon sätestab juhiloa väljastanud riigile vaid info saamise õiguse ning sätestab, et riik, kus rikkumine toime pannakse, võib keelata juhiloa kasutamise omal territooriumil (mitte mujal). Teisalt on juhtimisõiguse äravõtmine karistus, mille rakendamiseks tuleb üldjuhul läbida vastav karistuse täitmiseks lubatavuse menetlus. Lisakaristuse osas sellist menetlust Eestis kehtestatud ei ole ning liiklusregistrite vaheline infovahetus ei ole kindlasti vaadeldav sellise asjakohase menetlusena. Seega olen jätkuvalt seda meelt, et välisriigis rakendatud juthimisõiguse äravõtmine kehtib vaid selles riigis, kus keeld kehtestati ega ulatu väljapoole riigipiire (territoriaalsuspõhimõte). Eestis Eesti kodanikule määratud keeld kehtib aga isikupõhimõttest tulenevalt kõikjal (iseküsimus on, kas vastav info kõikjale jõuab).
Võimalik, et LS § 125 lg-t 2 võib tõlgendada ka selliselt, nagu liiklusregistrist Teile teatati, kuid minu arvates ei ole säärane tõlgendus kooskõlas karistusõiguse üldpõhimõtete ega ka põhiseadusega. Tänaseks ei ole nimetatud sätte pinnalt tekkinud ühtegi konkreetset kohtukaasust, seega kohtute antava tõlgenduse osas infot ei ole.
 

Küsimus: Ostetud auto on aresti all, kas võin sellega üldse sõita?28.11.2011

Tere,
Ostsin endale auto sularahas ostumüügi lepinguga. Liiklusregistrisse minnes sain teada, et auto on olnud aresti all juba 2010. aastast saadik. Üllatus oli muidugi suur, kuigi olin küsinud eelmiselt omanikult, kas on ostu-müügi piiranguid peal või mitte. Nüüd küsimus selline, juhul kui ma ei saa autot eelmisele omanikule tagasi anda ja auto eest makstud raha tagasi ei saa, kas ma tohin sellega üldse sõita ja kas ma saan seda üldse kindlustada edaspidi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõita tohib ehk arest tähendab sisuliselt käsutuskeeldu, mitte kasutuskeeldu. Kindlustada saab ka. Siiski soovitan välja selgitada, millega seoses käsutuskeeld on seatud ja kas selle seadmise alus on jätkuvalt kehtiv. Kui jah, siis soovitan ostulepingust taganeda. Kui arestimise alus on ära langenud, siis tuleb astuda samme, et keeld saaks ka registrist kustutatud.
 

Küsimus: Kui Soomes peatatakse juhtimisõigus, kas siis ka Eestis ei tohi sõita?28.11.2011

Tervist.
Juhtus selline kahetsusväärne juhus, et inimene jäi teist korda joobes peaga Soomes autoroolis vahele. Tal võeti load ära ja pidi kohtu otsust ootama jääma. Kui kohtuotsuses tuleb välja, et inimesel peatatakse juhtimisõigus mingiks ajaks, kas siis peatub automaatselt tal juhtimisõigus ka Eestis?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soomes Eesti kodaniku suhtes tehtud otsus kehtib Soomes. Eestisse keeld ei laiene.
 

Küsimus: Kas saab müüa autot, millel on käsutuskeeld?24.11.2011

Tervist!
Autol, mida ostsin, on peal käsutuskeeld. Kas sel juhul on seda üldse võimalik võõrandada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Käsutuskeeluga sõiduki võõrandamine ei ole üldjuhul lubatav. Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine (TsÜS § 88 lg 1).
 

Küsimus: Kui palju aega hiljem võib parkimisnõuete rikkumist menetleda?24.11.2011

KOV-i väärteomenetleja kutsus mind vastuvõtule, seoses parkimisnõuete rikkumisega, eesmärgiga vormistada väärteo protokoll ja otsus. Väidetav rikkumine oli leidnud aset 4 kuud varem, menetleja väitis, et ta võib menetleda millal tahab. Samas ei esitanud ta asjaolusid, mis takistasid KOV-il vahetult minuga ühendust võtta, tõtt öelda ei mäleta ma, millal ma mainitud kohas parkisin, kuidas on minu kaitseõigus selliselt tagatud? Kui küsisin menetluse aluseks olnud paikvaatlusprotokolli näha, ei näidanud menetleja seda (näitas vaid pilti parkivast autost). Protokoll, mida algul püüti esitada, ei kajastanud minu sõidukit, kuid nimetatud protokoll oli vormindatud minu väidetava rikkumise kuupäevaga ja sisaldas erinevate autode loetelu, kes samal kuupäeval väidetavalt rikkusid samal ajal parkimiskorda. Menetleja ei suutnud ka pärast 45-minutilist otsimist arvutist leida, olemasolevad protokollid ei olnud koostatud ükski samal päeval (oli kas 2 päeva varem või poolteist nädalat hiljem). Andsin ütlused vaid selle kohta, et mul ei võimaldatud menetlustoimingu protokolliga tutvuda, seoses sellega palusin VTM-i lõpetada. Kui tegin ettepaneku suulise hoiatuse kohaldamiseks, ütles ta korduvalt, et ei, sest soovib mulle trahvi teha (isegi pärast menetlustoimingu protokolli mitteleidmist), põhimõtteliselt samas viidates, et KOV taunib sellist menetleja käitumist (räige vastuolu VTMS sätestatud menetleja sõltumatuse põhimõttega!). Samuti sidus ta LS § 241 lg 1 ja lg 2 sõltuvusse sellest, kas olen valmis puhtsüdamliku ülestunnistuse tegem (tegemist on väga erinevate kvalifikatsioonidega!).
Minu küsimused on:
1) Mitu korda ma pean sõitma menetleja juurde, et "ta saaks mulle trahvi teha"?
2) Kui kaua aega hiljem võib menetlustoimingu protokolli koostada?
3) Kas ülalkirjeldatud väärteomenetlus on seaduslik ja lubatud? Elan ise teises KOV-is, väga tülikas ettevõtmine (vastuvõtt toimub tööajal, sh minu tööajal). Hetkel siis olen alla kirjutanud õigustele ja kohustustele, ja andnud ütlused selle kohta, et menetleja keeldus esitamast menetlustoimingu protokolli.
Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärtegu saab menetleda ja selle eest karistust määrata kuni väärteo aegumiseni. Väärtegu aegub 2 aasta möödumisel selle toimepanemisest.
Menetlustoimingu protokoll koostatakse siiski menetlustoimingu tegemisel, kuivõrd selle eesmärgiks on toimingu tingimuste ja olustiku talletamine. Kui peate silmas aga väärteoprotokolli, siis see koostatakse üldjuhul siis, kui menetleja on kogunud väärteosüüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid. Põhimõtteliselt saab väärteoprotokolli koostada samuti väärteo aegumistähtaja e. 2 aasta jooksul.
Menetleja kutse peale ilmumine on kohustuslik. Kui väljakutsumiste arv on ebamõistlikult suur või menetleja juurde ilmumine raskendatud, võib taotleda, et menetleja tuleks ise menetlustoimingu tegemiseks kohale või kasutaks menetlusabi kohaliku menetleja näol.
Formaalselt on Teie poolt kirjeldatud menetlus lubatav. Küsimus taandub süüteo tõendatusele ja sellele antakse hinnang menetluse käigus.
 

Küsimus: Kas 5 kuud hiljem saab "haljasalal" parkimise eest trahvida?21.11.2011

Tere,

Mulle helistas vallavalitsusest isik, kes teatas, et olen 9. juunil parkinud haljasalal. Haljasalaks nimetatakse mullast ja liivast koosnevat teeperve, kuhu parkisin, et mitte takistada liiklust. Ühtegi liiklusmärki parkimise keeluga antud piirkonnas ei ole.
Kuidas on võimalik teavitada mind valesti parkimise eest 5 kuud hiljem? Kas teeperv on haljasala? Auto küljes ühtegi paberit ei olnud ja ühtgi varasemat teavitust samuti mitte.

Tänud,

K.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest võib väärteoasja menetleda väärteomenetluse aegumise tähtaja jooksul, milleks on 2 aastat. Seega on 5 kuu vanust väärtegu ka täna võimalik menetleda. Ajaline faktor võib omada tähtsust tõendite leidmisel ja hindamisel. Varasemate teavituste puudumine ei muuda väärteosüüdistuse esitamist iseenesest õigusvastaseks.

Teeperve, kui tee-ehituslikku elementi, ei eksisteeri. Teepeenral parkimine ei ole vaadeldav haljasalal parkimisena. Väärteokoosseisu olemasolu või puudumise tuvastamiseks tuleb määratleda, millise tee-elemendiga oli sündmuskohal tegemist. Kui sõiduki parkimise koht on käsitletav teepeenrana, siis puudub teie teos väärteokoosseis.