Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui palju aega hiljem võib parkimisnõuete rikkumist menetleda?24.11.2011

KOV-i väärteomenetleja kutsus mind vastuvõtule, seoses parkimisnõuete rikkumisega, eesmärgiga vormistada väärteo protokoll ja otsus. Väidetav rikkumine oli leidnud aset 4 kuud varem, menetleja väitis, et ta võib menetleda millal tahab. Samas ei esitanud ta asjaolusid, mis takistasid KOV-il vahetult minuga ühendust võtta, tõtt öelda ei mäleta ma, millal ma mainitud kohas parkisin, kuidas on minu kaitseõigus selliselt tagatud? Kui küsisin menetluse aluseks olnud paikvaatlusprotokolli näha, ei näidanud menetleja seda (näitas vaid pilti parkivast autost). Protokoll, mida algul püüti esitada, ei kajastanud minu sõidukit, kuid nimetatud protokoll oli vormindatud minu väidetava rikkumise kuupäevaga ja sisaldas erinevate autode loetelu, kes samal kuupäeval väidetavalt rikkusid samal ajal parkimiskorda. Menetleja ei suutnud ka pärast 45-minutilist otsimist arvutist leida, olemasolevad protokollid ei olnud koostatud ükski samal päeval (oli kas 2 päeva varem või poolteist nädalat hiljem). Andsin ütlused vaid selle kohta, et mul ei võimaldatud menetlustoimingu protokolliga tutvuda, seoses sellega palusin VTM-i lõpetada. Kui tegin ettepaneku suulise hoiatuse kohaldamiseks, ütles ta korduvalt, et ei, sest soovib mulle trahvi teha (isegi pärast menetlustoimingu protokolli mitteleidmist), põhimõtteliselt samas viidates, et KOV taunib sellist menetleja käitumist (räige vastuolu VTMS sätestatud menetleja sõltumatuse põhimõttega!). Samuti sidus ta LS § 241 lg 1 ja lg 2 sõltuvusse sellest, kas olen valmis puhtsüdamliku ülestunnistuse tegem (tegemist on väga erinevate kvalifikatsioonidega!).
Minu küsimused on:
1) Mitu korda ma pean sõitma menetleja juurde, et "ta saaks mulle trahvi teha"?
2) Kui kaua aega hiljem võib menetlustoimingu protokolli koostada?
3) Kas ülalkirjeldatud väärteomenetlus on seaduslik ja lubatud? Elan ise teises KOV-is, väga tülikas ettevõtmine (vastuvõtt toimub tööajal, sh minu tööajal). Hetkel siis olen alla kirjutanud õigustele ja kohustustele, ja andnud ütlused selle kohta, et menetleja keeldus esitamast menetlustoimingu protokolli.
Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärtegu saab menetleda ja selle eest karistust määrata kuni väärteo aegumiseni. Väärtegu aegub 2 aasta möödumisel selle toimepanemisest.
Menetlustoimingu protokoll koostatakse siiski menetlustoimingu tegemisel, kuivõrd selle eesmärgiks on toimingu tingimuste ja olustiku talletamine. Kui peate silmas aga väärteoprotokolli, siis see koostatakse üldjuhul siis, kui menetleja on kogunud väärteosüüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid. Põhimõtteliselt saab väärteoprotokolli koostada samuti väärteo aegumistähtaja e. 2 aasta jooksul.
Menetleja kutse peale ilmumine on kohustuslik. Kui väljakutsumiste arv on ebamõistlikult suur või menetleja juurde ilmumine raskendatud, võib taotleda, et menetleja tuleks ise menetlustoimingu tegemiseks kohale või kasutaks menetlusabi kohaliku menetleja näol.
Formaalselt on Teie poolt kirjeldatud menetlus lubatav. Küsimus taandub süüteo tõendatusele ja sellele antakse hinnang menetluse käigus.
 

Küsimus: Kas 5 kuud hiljem saab "haljasalal" parkimise eest trahvida?21.11.2011

Tere,

Mulle helistas vallavalitsusest isik, kes teatas, et olen 9. juunil parkinud haljasalal. Haljasalaks nimetatakse mullast ja liivast koosnevat teeperve, kuhu parkisin, et mitte takistada liiklust. Ühtegi liiklusmärki parkimise keeluga antud piirkonnas ei ole.
Kuidas on võimalik teavitada mind valesti parkimise eest 5 kuud hiljem? Kas teeperv on haljasala? Auto küljes ühtegi paberit ei olnud ja ühtgi varasemat teavitust samuti mitte.

Tänud,

K.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest võib väärteoasja menetleda väärteomenetluse aegumise tähtaja jooksul, milleks on 2 aastat. Seega on 5 kuu vanust väärtegu ka täna võimalik menetleda. Ajaline faktor võib omada tähtsust tõendite leidmisel ja hindamisel. Varasemate teavituste puudumine ei muuda väärteosüüdistuse esitamist iseenesest õigusvastaseks.

Teeperve, kui tee-ehituslikku elementi, ei eksisteeri. Teepeenral parkimine ei ole vaadeldav haljasalal parkimisena. Väärteokoosseisu olemasolu või puudumise tuvastamiseks tuleb määratleda, millise tee-elemendiga oli sündmuskohal tegemist. Kui sõiduki parkimise koht on käsitletav teepeenrana, siis puudub teie teos väärteokoosseis.
 

Küsimus: Kust võiksin leida autorehvil olevate kirjete tähenduse?16.11.2011

Kas oskate aidata. Kust leian autorehvil olevate kirjete tähenduse (valmistamise aasta, lubatud kiirus jne)?
Aitäh
V

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Andmed leiad Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13.06.2011. a määruse nr 42 "„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”
lisa 1 grupp 5 (Rattad (rehvid ja veljed) (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf )
Allpool väljavõte osundatud määrusest:

Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
185/70 R 14 89 T Tubeless M+S
253
e või DOT.
Selgitus:
a) 185 – profiili laius mm;
b) 70 – profiili kõrgus on 70 % rehvi laiusest;
c) R – või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või sõnad «BIAS BELTED» – diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv);
d) 14 – velje läbimõõt tollides;
e) 89 – koormusindeks (vt tabel 5), mis vastab koormusele 580 kg;
f) T – kiiruskategooria tähis (vt tabel 4), mis vastab piirkiirusele 190 km/h;
g) TUBELESS – lohvita rehv;
h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
i) 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist. Esimesed kaks tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003) jooksval kümnendil. Vastavalt E-reegli nr 75 nõuetele on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
j) e või DOT-tüübikinnituse tähised;
 

Küsimus: Kas 3,5 aastat hiljem on eraparkla leppetrahvi nõue aegunud?16.11.2011

Eraparklas pargiti jaanuaris 2008 ja parkimistasu ei makstud - vastavalt esitas parkla omanik leppetrahvi nõude. Leppetrahvi ei tasutud ning alles nüüd, enam kui 3,5 aastat hiljem saatis inkasso vanale kodusele aadressile nõudekirja leppetrahvi tasumiseks koos hoiatusega pöörduda vastasel korral kohtusse. Kas antud leppetrahv on sissenõutav või on see nüüdseks aegunud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tsiviilnõuete üldine aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 2008.a jaanuaris, siis on tänaseks nõue aegunud. Ühtlasi on eraparklate leppetrahvi nõuete puhul oluline see, kas parklaomanik on tuvastanud parkimislepingu rikkunud isiku e. lepingu teise poole, kelle vastu leppetrahvi nõue esitada. Sõidukiomanik ei ole automaatselt parkimislepingu pooleks.
 

Küsimus: Kuidas luua autokooli?11.11.2011

Soovin teada, kuidas luua autokooli. Tean, kuidas firmat luua, aga kas autokooli loomiseks on vaja eraldi kvalifikatsiooni? Kuskohast seda taotleda saab või leidub internetis kusagil mingi info? Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 111 lg 1 kohaselt teostavad mootorsõidukijuhi koolitust eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba). Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt annab koolitusloa haridus- ja teadusminister kuni kolmeks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

Nõuded koolitajale ning koolitusloa taotlemise ja andmise kord on lahti kirjutatud LS §-des 112-114.
 

Küsimus: Kas pean tegema mõlema kategooria eksamid, kui karistus näeb ette teooriaeksami uuesti sooritamist?09.11.2011

Tere.
Mure järgmine, et kui juhiluba on ära võetud 6 kuuks, siis tuleb teha uuesti teooriaeksam. Aga kui mul on 2 kategooriat? Palju ma neid eksameid siis tegema pean? Kas ühe või mõlema kategooria eksamid? Rikkumine sai korda saadetud b kategooria sõiduki roolis.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

 

Küsimus: Mis võib ees oodata, kui puhumisel näitas 0,32‰ väljahingatavas õhus?09.11.2011

Tere,
minu elukaaslane jäi hommikul tööle minnes vahele ja puhumisel näitas 0.32‰ väljahingatavas õhus. Sooviksin teada, mis võib teda ees oodata? Tal on juba mingi 11 aastat täiesti puhas leht ja pole mingit rikkumist olnud. Tal soovitati 15 päeva jooksul teha kahetsuskiri. Sooviksin väga teada, mis teda võib ees oodata.
Suurte tänudega,
K.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Selline tegu kvalifitseerub liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi, milline säte näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut e. kuni 1200 eurot või aresti (kuni 30 päeva) või sõiduki juthimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuud. Loetletud sanktsioonid on alternatiivsed - menetleja valib neist ühe. Arvestades väitega, et elukaaslase taust on puhas, siis tõenäoliselt valib menetleja rahatrahvilise põhikaristuse. Praegu politsei poolt taolise rikkumise eest määratavate trahvide suurus jääb vahemikku 700 - 900 eurot. Lisaks on tõenäoline, et politsei otsustab lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist (sanktsiooni kohaselt võimalik 3-9 kuud). Esmakordse rikkumise eest on tavapäraselt lisakaristuse suurus 4-6 kuud. Asjakohane vastulause võib lisakaristuse ära hoida või aidata kaasa kergema karistuse saamisele.
 

Küsimus: Kas on õige saada trahvi selle eest, et lugesin parklasse sissesõites infotahvleid?07.11.2011

Sain kõne inkassost, et mul on parkimistrahv, mis mind väga üllatas, kuna üldse linnas ei pargi. Asja uurimisel selgus, et aasta tagasi olen parkinud Swedbanki Liivalaia kontori ees. Sain ka pildi lumise esiklaasiga autost, kus ei näe kella olemasolu. Mäletan, et korraks tõesti sõitsin parklasse ja lugesin infotahvleid. Ühisteenustest järelepäring ütleb, et lahkus trahvi vormistamisel. Kas võib nii igatühte pildistada ja kohe vormistama hakata ilma inimest teavitamata? Selline ei saa ju ärimudel olla. Kus põõsas need inimesed küll istusid, kes trahve vormistavad.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teie küsiimusest ei selgu, millise parkimiskorra rikkumise eest kohaldatud sanktsiooniga Teie juhtumi puhul tegemist on - kas hoiatustrahv, leppetrahv või viivistasu otsus. Seetõttu on veidi raske ka Teie küsimusele vastata, kuna ei ole teada, kas tegemist oli tsiviil-, haldus- või hoopis väärteomenetluses kohaldatud sanktsiooniga. Üldjuhul ei sisalda ükski eelnimetatud sanktsioone ette nägev norm (olgu siis seadus või parkimisleping) parkimisoperaatorile kohustust enne sanktsiooni kohaldamist saada kontakti parkimiskorda rikkunud konkreetse isikuga. Sanktsiooni kohaldamiseks on piisav tuvastada parkimistingimuste rikkumine. Kella nähtavaks tegemine on üldjuhul sõidukit parkiva isiku kohustus. Küll võib olukorras, kus isik on veel sõiduki vahetus läheduses, isiku tähelapanu juhtimine parkimiskella varjatusele olla teatud juhtudel otstarbekas mõistlikkuse, usu või ka haldusmenetluses kohaldatavast uurimispõhimõttest tulenevalt. Kas antud juhul sellised võimalused või vajadused eksisteerisid, on teadmata juhtumi kõiki asjaolusid, raske kommenteerida.
 

Küsimus: Mida võtta mittevaralise kahju nõude arvestamise aluseks?01.11.2011

Tegemist oli tahtliku ettesõiduga 11.05.2008. Olin teatanud mõni päev varem suhte lõpetamisest. Avariijärgselt hakkasid tekkima stress, unehäired, paanikahäired...kuni 2010 olin sunnitud pöörduma eriarsti vastuvõtule. Töölkäimine muutus võimatuks (õpetaja), olen juba pikemat aega alaliselt töövõimetu - töövõime kaotus 80%. Tekkinud funktsioonihäireid on võimalik leevendada, kuid need ei taastu enam kunagi. Nüüd soovin taotleda kohtu kaudu mulle tekitatud mittemateriaalse kahju hüvitamist. Kas aluseks võtta töövõimetuse tuvastamise aeg? Kui poleks antud juhtumit olnud, käiksin tööl. Igakuiselt jääb saamata 250,00 eurot. Millega on oluliselt halvenenud minu heaolu, võimalused (pean rohtusid ja teatavaid abivahendeid kaasas kandma). Milline oleks see nn. mõistlik summa mida välja nõuda? Kas lähtuda oma saamatajäänud kuupalga osast 2 aasta jooksul või lähtudes oma haridustasemest (2 magistrikraadiga võrdse kvalifikatsiooni omamine)?
Juhile määrati trahv 4800.00 kr ja algatati väärteomenetlus. Tõendid liiklusõnnetuse ja kaasreisijana olemise kohta on olemas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega, kui aluseks võtta liiklusõnnetuse toimumise aeg ja väita, et kahju tekkis selle tagajärjel ja sel hetkel, siis on Teie nõue aegunud. Kui kahju tekkis hiljem e. kui te saite sellest teada hiljem ja see hilisem teadasaamine oli Teile vältimatu, algab kahjunõude aegumise tähtaja kulgemine sellest hetkest. Paraku on Teie küsimus liialt üldine, et pelgalt selle põhjal siinkohal määratleda Teie nõude aegumistähtaja kulgemise algust ja öelda, kas nõue on aegunud või mitte. Lisaks märgin, et nõuded, mis seonduvad töövõimetuse ja õnnetuse eelse ajaga võrreldes vähenenud sissetulekuga, on varalise kahju kategooriasse kuuluvad. Nende nõuete rahuldamine (juhul, kui aegumistähtaeg lubab ja põhjuslik seos liiklusõnnetusega on tõendatud), kuuluvad hüvitamisele ka liikluskindlustuse seaduse alusel.
 

Küsimus: Auto teisaldamine kaugel asuvasse parklasse, kas see on õigustatud?24.10.2011

Tere.
Mupo teisaldas auto Lasnamäe kaupluse territooriumilt Suurtüki parklasse, mis on 7 km kaugusel teisaldamiskohast. Samas on lähiümbruses (kuni 0,5 km) kaks valvega suurparklat. Mupo seletas, et nendel on leping vaid "kaug-parklaga", vormistas protokolli ja parkla küsis raha. Kõik toimus öösel jaanuaris 2011 ning autoomanik andis asja kohtusse protokolli tühistamise ja parklale makstud raha tagastamise nõudega. Kohus ei tühistanud protokolli, kuigi mõjualamärk nr.384 paiknes lumeolude tõttu või muul põhjusel sõidutee servast kaugusel 5m (norm on kuni 2m?) öösel valgustamata kohas, olles suunatud suure märgistamata keeluala suhtes niivõrd ebamääraselt, et ka hea nähtavuse korral ei ole autojuhtidele selge, mis osa territooriumist on parkimise keeluala. Riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebust kohtuniku otsuse peale menetlusse, sest Riigikohtu poole pöörduti vandeadvokaadi vahenduseta. Kas oleks võimalik kasvõi osaliselt lahendada asja nüüd, kui Riigikohus leidis oktoobris 2011, et raha küsimine auto teisaldamise eest on põhiseadusega mittekooskõlas? Kas autode teisaldamine Nõmmelt, Piritalt, Lasnamäelt jm ühte (mitte lähimasse) parklasse on õigustatud? Ette tänades vastuse eest!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jõustunud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine on võimalik teistmismenetluses. Teistmise aluseks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsuses nr 3-4-1-15-11 kinnitati LS § 20-2 lg 7 põhiseadusevastasust ja koos sellega ka sõiduki teisaldamise tasumäärasid kehtestava Vabariigi Valitsuse määruse põhiseadusevastasust. Seega, kui Teie kaebust lahendades tugines kohus Riigikohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud sättele (LS § 20-2 lg 7 või VV määrusele), siis on Teil õigus taotleda jõustunud kohtuotsuse teistmist. Kui kaebus lahendati muudel argumentidel, siis teismisõigust ei ole. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg on 2 kuud alates päevast, mil isik sai teada teismise aluse olemasolust.