Liiklusõigus

Tere,
Sain SMS´i Citypargilt, et olen saanud leppetrahvi ja pean selle tasuma nende arveldusarvele. Leppetrahvi kviitungit ma saanud ei ole ja ei tea kus kohas võisin üldse valesti parkida. SMS´is ka täpsustusi ei olnud.

Kas mul on kohustus maksta leppetrahvi, kui mul ei ole piisavalt andmeid, mis põhjustel ja kus kohas ma olen leppetrahvi saanud?

Ette tänades!

Tere! Asetati leppetrahvi nõue 30 eurot eraparklas autoklaasile nõuetevastase parkimise eest. Pean seda ebamõistlikult suureks. Varasemalt oli selles piirkonnas tasuta parkimine ja ei jõudnud jälgida teatetahvlilt tiheda liikluse tõttu, et selles piirkonnas on nüüd leppetrahv 30 eurot. Seega jäi kohustuslik parkimiskell asetamata ja parkisin 2-tunnisel tasuta viibimise alal 60 minutit. Teada on, et peab tuvastama lepingu sõlmija, kuid kas eraparklas võib leppetrahvi koostaja mind autoga või mind autos viibides fotografeerida ja saab seda fotomaterjali kasutada kohtumenetluses minu vastu ja juhul, kui tõendatakse lepingu sõlmija, kas on mõtet kohtumenetluses vaidlustada summa suurust, sest see on minu hinnangul ebamõistlikult suur?

Tere.!
Mul on tekkinud paar küsimust ja oleksin väga tänulik kui saaksin vastused.
Minu sõiduk teisaldati 18.12.2011 Sakust Paljassaare tee 3 parklasse, seda politsei taotlusel, kuigi oleks olnud ka muid võimalusi. Jätta auto kohale, kus ta oli või lasta mul helistada sõbrale tuttavale, kes oleks auto koju toimetanud. Põhjuseks 0,37 joove.
20.12.2011 autole järele minnes pidin maksma 148 eurot kohapeal. Millest selline summa, mulle ei seletatud ja mingit arvet või muud sellist mulle ei antud.
Kas see teisaldamine oli juriidiliselt õige ja kas selle eest küsitav tasu on kuidagi riigi poolt paika pandud?
Leidsin internetist sellise info: Teisaldatud sõiduki lunastamise kulud on sõiduauto parklasse toimetamise eest 26 eurot ja parklas hoidmise tasu 1,28 eurot tunnis, kuid mitte üle 2,56 euro ööpäeva eest.
See puudutab konkreetset parklat.
Minu lugupidamine ja tänud Teile.
M.P

Lugupeetud Maano Saareväli

Tänan Teid vastuse eest.
Teie vastasite minu eelmisele kirja ühele küsimusele nii:
Autokaamera salvestis võib liiklusõnnetuse asjas olla tõendiks, kui see sisaldab liiklusõnnetuse lahendamise seisukohast vajalikku infot. Sõltuvalt liiklusõnnetuse suhtes läbi viidavast menetlusest, tuleb järgida tõendi vormistamise ja esitamise korda. Mingit keeldu salvestise esitamiseks tõendina põhimõtteliselt ei ole.

Mulle jääb ikkagi arusaamatuks salvestise esitamise kord, juhul kui on toimunud liiklusõnnetus. Lugedes määrust, Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord ja selle määruse § 8. Liiklusõnnetuse akt, siis selgub, et seal ei ole sellist võimalust ette nähtud, et üks osapool/osapooled saaksid sellise videosalvestise tõendina esitada. Menetleja saab tugineda ainult tunnistajate ütlustele, kui neid on.
Uurides väärteomenetluse seadustiku sätteid, selgub, et videosalvestist ei saa esitada ka hiljem, st kui on tehtud minu kahjuks otsus ja ma kavatsen esitada vastulause, kuna saan tõendina esitada ainult dokumente kas vahetult või elektrooniliselt, st digitaalselt. Kuna dokumendi mõiste ei ole samane digitaalse andmekandjaga (pean silmas videosalvestist) siis puudub ka selle esitamise võimalus.

Tihti on liikluses sellised olukorrad, kus vaieldakse kas fooris põles lubav tuli või mitte.
Tooksin ühe näite oletatava liiklusavarii puhul:
Sõidan foori lubava tulega ristmikule ja keelava tulega sõidab ristmikule samal ajal teine sõiduk, põhjustades avarii. Minul on autos kaamera, mis on küll fikseerinud antud olukorra, aga süüdlase kasuks ilmuvad välja tunnistajad, kes kõik kui ühest suust kinnitavad olukorra vastupidisust. Politseiametnik teeb otsuse tuginevalt tunnistajate ütlustele minu kahjuks ja ei võta arvesse videosalvestist, kuna selline kohustus tal puudub, tulenevalt kehtivast seadusandlusest.

Sellist tõendite hindamist (olulised on menetleja jaoks tunnistajate ütlused) kinnitas ka mulle üks politseiametnik, kes küll tunnistab, et saab asjast aru, aga ta ei saavat ka sinna midagi parata – seadusandlus on selline.

Eelneva kirjutise selgituseks lisaksin, et vaatasin ühte Venemaal tehtud videot ja selles videost nähtub, et Venemaal tehtavas protokollis on olemas lausa selline koht, kuhu märgitakse videosalvestaja tüüp ja number ning eraldi lisatakse salvestise andmekandja protokolli juurde kui asitõend. Enne seda peab võimaldama teha sellest koopia kas salvestaja sisemällu või mõnele teisele salvestusfunktsiooni omavale seadmele.
Selle tegevuse tulemusena saab viia miinimumini riski-salvestise hilisem töötlemine, kuna mõlemal osapoolel on esialgne variant. Ja alati saab kahtluse korral, kas salvestist on töödeldud, tugineda eksperdi arvamusele.

Kuidas kommenteerite ja kuidas siis ikkagi käituda? Kunas ma ikkagi saan esitada/kasutada seda videosalvestist tõendina enda kaitseks esmase menetleja suhtes? Samas võib hiljem ka kohtunik seda mitte arvestada (tema otsustada).

Küsimused on esitatud peaasjalikult järgmistel eesmärkidel:
1. saada selgust, kas Eesti Vabariigis saab loota videosalvestiste abile tõendina enda kaitseks - liiklusavariide korral süüdlase väljaselgitamisel, sõidukite kahjustamine parklas, jne.
2. kas julgustada sõidukijuhte ka meil Eestis rohkem kasutama neid nn auto videosalvestajaid, eeldades, et reaalajas tehtud salvestis on üheks kaalukamaks tõendiks situatsiooni hindamisel, nii nagu on see paljudes arenenud riikides, kaasarvatud Venemaa.

Kui peaks selguma, et autokaamerate poolt tehtud salvestised ei ole tõendite hindamisel olulise tähtsusega (kuna seda võib/võivad otsustada menetlejad ja ka hiljem kohtunik ja nende hulgas ei ole välistatud korrupeerunud isikud) – siis küsiksin, et miks alati arvestatakse näiteks liiklus- või turvakaamerate poolt tehtud salvestisi tõendite hindamisel kaaluka argumendina?

Lugupidamisega ja ette tänades

TK

Kindlustusandja on hüvitanud liiklusõnnetusega tekitatud kahju (surmaga lõppenud liiklusõnnetus) - millal, pole teada, sest kindlustusandja ei ole täitnud LKindlS § 46 lõikest 1 tulenevat kohustust saata kindlustusvõtjale otsust. Kindlustusandaja regressinõude aluseks on LKindlS § 48 lõige 2 punkt 4 (regressinõude alus pidi olema kindlustusandjal teada koheselt).

Kas kindlustusandjal oli õigus kohtusse pöörduda regressinõudega, kui ta pole kindlustusvõtjale saatnud otsust (LKindlS § 46 lõige 1) ning teinud ettepanekut vabatahtlikult hüvitada kahju kindlustusandjale (ka seadusest tulenev kohustus)?
* Kas kindlustusandja regressinõudele kindlustusvõtja vastu kohaldub VÕS § 475 või üldine kolme aastane aegumine?
Seega, kas kindlustusandja regressinõue kindlustusvõtja vastu aegub näiteks: liiklusõnnetus toimus mais 2008, regressinõue aegub 01. jaanuar 2012?
Kindlustusvõtja sai kindlustusandja poolt kahju hüvitamisest kannatanule teada maksekäsukiirmenetluse ettepaneku kättesaamisel.

Tere,

Lubage palun paar küsimust seoses nn autokaamerate poolt salvestiste aktsepteerimisest, eeldades, et on toimunud liiklusõnnetus.

Kas Eesti Vabariigis saab neid salvestisi kasutada tõendusmaterjali ühe osana – politseis, kindlustuses, kohtus, jne?
Kui esimesele küsimusele saan positiivse vastuse, siis küsiks järgmist - kas on tähtis, et salvestatud materjalid oleks salvestatud GPS funktsiooniga või võib ka esitada ilma selle funktsioonita?

Lugupidamisega ja ette tänades
TK

Tere kes aitaks lahendada liikusõnnetuse juhtumit Soomes? Mind on tunnistatud süüdi, aga reaalselt sõitis otsa vastaspool. Teine osapool on leidnud tunnistaja, kes on moonutanud liikluskorraldust ja Soome kindlustusselts on teinud selle alusel vale otsuse.

Olen Eesti kodanik, elan Soomes, auto on soome registris. Mis luba või volitus peab olema, kui annan auto teisele eesti kodanikule kasutada, üksi sõiduks nii Soomes kui Eestis. Kust riigist saada volitus, kellelt? Ja kui kaua võib soome auto eestis olla? Kindlustus on ka soome-poolne. Kui juhtub midagi näiteks avarii, kes vastutab?

Tere!
Olukord on selline, kus jäin 24.07.11 politseile vahele juhtimisõiguseta sõitmise eest. Sama päeva õhtul helistasin autokooli, kuhu olin tegelikult registreerinud juba varem, täitsa täpselt ei mäleta, kuid ilmselt oli see aprillis/mais. Päris täpselt neid asju ma ei tea, kuid sain aru, et autokoolidel oli enne 01.07.2011 registreeritud õpilasi võimalik õpetada vana õppekava järgi, seega tegin ka sõidueksami jne. Igatahes, lõpetasin autokooli 08.11.11. Kuna olen tihti Eestist ära, otsustasin registreeruda ARK-i eksamile "paberivabalt", kuid tulutult, dokumendid esitatud kuid eksamile registreeruda ei saa. Paar päeva tagasi sain aega, et büroosse kohale minna, seal vastati mulle, et asi on väga lihtne, seoses karistusega ei saa enne aasta möödumist eksameid sooritada.
Olin küll seadust lugenud selle kohta, kuid lootsin, et sain millestki valesti aru.

Küsimus on siis selline, et kas tõepoolest ongi asi nii lihtne ja mitte mingit võimalust eksameid enne järgmise suve lõppu teha ei ole?

Seadus iseenesest jätab loomulikult väga ühemõttelise mulje. Saan aru, et olen seadust rikkunud jne, kuid leian, et trahvile lisaks aastane blokeering on väga ülekohtune, kui võrrelda seda paljude muude karistustega mis jagatakse.

Ette tänades

Kohus saatis mulle hagiavalduse meili teel 18.11 ja palus kättesaamise kinnitust. Mina sain oma meilidele ligi alles 30.11. Vastamiseks anti aega 20 päeva. Kummast kuupäevast siis aeg tiksuma hakkas?