Liiklusõigus

Soovitan enne menetluse algatamist saada võlgnikult siiski kirjalik võlatunnistus. SMS kaudu võlgnevuse tunnistamisele tuginemine hilisema võimaliku vaidluse käigus võib olal problemaatiline. Muidugi on võimalik võlgniku kohustuse olemasolu tõendada ka muude tõenditega - tõendid liiklusõnnetuse toimumise ja põhjustaja kohta. Siiski teeks konkreetne võlatunnistus hilisema menetluse tõendamisküsimuse osas lihtsamaks.

Menetlusliikidest võib esialgu proovida maksekäsu kiirmenetlust. See menetlusliik toimub ikkagi kohtu kaudu, kuid riigilõivumäär on madalam kui hagimenetluses ja menetlus võib olla mõnevõrra kiirem. Maksekäsu kiirmenetluse ebaõnnestumisel jääb võimalus minna üle hagimenetlusse.

Väärteomenetlus on vaadeldav riigivastutuse seaduse tähenduses õigusemõistmisena. Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sama kohaldatakse ka väärteomenetlusele.

Kuivõrd kahju tekkimise aluseks oli kellegi poolt Teie andmete esitamine, siis on kahju tekitanud isikuks eelkõige Teie andmeid esitanud isik. Kui valede andmetega väärteomaterjali koostamisel ja lahendamisel ei ole menetleja kuritegu toime pannud (näiteks teadvalt ebaõige otsuse tegemine), siis ei võimalda kehtiv õigus ebaõigest otsusest tulenevate nõuete esitamist riigi vastu.

Püstitatud küsimusest võib aru saada selliselt, et sõiduk on jätkuvalt liisingus. See tähendab, et juhul, kui liisingulepingu kohaselt on liisinguvõtjaks küsimuse esitaja ise, on liisingulepingust tulenevate maksete tegemine tema kohustuseks ehk liisingulepingu täitmise eest vastutab liisinguvõtja, mitte sõiduki faktiline kasutaja. Kuivõrd liisinguesemest sõiduki kasutajad on liiklusregistrisse üldjuhul kantud liisinguandja ja liisinguvõtja kokkuleppel, siis samasuguse kokkuleppe alusel saab liiklusregistrisse kantud kasutajad sealt ka kustutada (samas teadmata konkreetse liisingulepingu tingimusi, ei ole siinkohal võimalik välistada, et liisingulepingust võib tuleneda registriandmete muutmiseks mõni muu kokkuleppeline regulatsioon). Seega üldjuhul, kui liisinguvõtja soovib sõidukit kasutajalt tagasi saada, siis tuleb liiklusregistrisse omaniku või volitatud isiku poolt esitada avaldus registriandmete muutmiseks (kasutaja andmete kustutamiseks). Kui sõiduki kasutaja, kellel puudub õiguslik alus sõiduki valdamiseks, keeldub jätkuvalt sõiduki väljaandmisest, on liisinguvõtjal õigus esitada kohtusse hagi asja väljanõudmiseks teise isiku ebaseaduslikust valdusest. Välistada ei saa, et sõiduki liisinguvõtjale tagastamisega seoses võib tekkida iseseisev vaidlus liisinguvõtja ja sõiduki senise kasutaja vahel senise kasutaja poolt vahepealsel ajal tehtud liisingumaksetest tulenevate nõuete üle.

Teie küsimusest ei selgu, kas sõiduk on praegusel hetkel veel liisingus või mitte. Seetõttu ei ole võimalik määratleda ka omandisuhet ega Teie õiguste mahtu antud sõidukile. Kui liisinguleping on lõppenud ja sõiduki omand Teile üle läinud, siis on Teil õigus teha liiklusregistris muudatusi, sh muudatusi kasutajate osas ning nõuda sõiduk võõrast valdusest välja (vajadusel esitades vastavasisuline hagi kohtusse). Selle nõudega võib kaasneda vaidlus ka teie ekselukaaslase nõuete üle Teie vastu tema poolt tasutud liisingumaksete osas, sõltuvalt sellest, mis asjaoludel ta neid makseid tegi.
Kui sõiduk on veel liisingus, siis teostab sõiduki omaniku õigusi liisinguandja.

Paraku jään vastuse võlgu, kust City- ja Europark oma andmeid saavad. Maanteeamet praeguse seisuga selliseid andmeid ei väljasta. Ei saa välistada, et parklaoperaatorid omavad kokkuleppeid liisinguandjate, pankade, sideoperaatoritega teatud andmete saamiseks. Ma ei ole küll kontrollinud, kuid kas kõikvõimalikud liitumislepingud sideoperaatoritega ja pankadega ei sisalda klausleid, kus lepingupool annab nõusoleku oma isikuga seotud andmete töötlemiseks?

Riigi õigusabi osutava advokaadiga ei olegi lepingut. Riigi õigusabi määratakse Teile kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määrusega ja õigusabi osutab Eesti Advokatuuri poolt nimetatud advokaat. Samas peab riigi õigusabi osutav advokaat järgima kõiki advokaatidele ja õigusteenuse osutamisele esitatavaid nõudeid samamoodi, nagu ka lepinguline advokaat. Seega ei ole advokaadi kohustuste täitmise osas kliendi suhtes vahet, kas tegemist on lepingulise advokaadiga või riigi poolt määratud advokaadiga. Teenuse vahe on teenuse kasutaja jaoks teenuse hinnas - riigi õigusabi korral on teenuse saaja jaoks advokaadi abi oluliselt odavam.

Kliendi suhted võivad advokaadiga minna tihtipeale tuliseks, eriti kui kaitsja ja kaitsealuse nägemused parimast kaitsetaktikast lahknevad. Selles osas ei saa ma teie kirja kommenteerida. Selgitage advokaadile oma seisukohta ja kuulake tema oma. Loodan, et leiate üksmeele. Lõpuks on advokaat seotud kliendi soovidega.

Nagu iga teise leppetrahvi juhtumiga on Teilgi suures plaanis kaks teed:
1) jätate leppetrahvi nõudele reageerimata;
2) hakkate nõuet vaidlustama pretensioonide saatmisega jm viisil.
Esimesel juhul peab parklaoperaator leppetrahvi sissenõudmiseks tuvastama ja tõendama sõiduki parkinud isiku + lepingu rikkumise. Tõenäoliselt ei õnnestu neil sõidukit juhtinud isikut tõendada. Omanikuvastutus leppetrahvi puhul ei kehti.
Teisel juhul on Teil võimalik esitada vastuväide, et ajal, mil sõiduk pargiti, lepingutingimusi veel üles pandud ei olnud, seega polnud parkimisel tegemist lepingu sõlmimisega. Millised saaksid olema sellise vaidluse tulemused, on faktilisi asjaolusid teadmata praegu raske prognoosida.

Olete tegutsenud vastuolus LS §-s 169 sätestatuga ning sellise käitumisega kaasnevad ka oma riskid, sh risk, et võimalik süüdlane eitab üldse kontakti Teie sõidukiga. Kardan, et politsei ei pruugi võtta liiklusõnnetust menetlusse, kuid kui võtab, siis võib ka Teid ennast oodata väärteomenetlus LS § 236 järgi. Praeguses olukorras on ilmselt kõige mõistlikum teha teade kindlustusseltsile, kuid peate arvestama asjaoluga, et kahju tekkimist ja vastaspoole vastutust peate Te tõendama ise ehk koguma ja olema suuteline vaidluse korral esitama tõendeid selle kohta, et kahju tekkis Teile vastaspoole tegevuse tõttu või et vastaspool üldse liiklusõnnetuses osales. Kindlustusselts ei tegele üldjuhul mitte niivõrd tõendite kogumisega, kui nende tõlgendamisega ja kahjude käsitlemisega. Omal käel tõendite kogumine võib osutuda aga raskeks või isegi võimatuks. Näiteks puudub Teil õigus sundida vastaspool esitama tema sõidukit ülevaatuseks või ekspertiisiks. Seda saaks teha politsei, kuid see eeldab, et juhtum on võetud politsei menetlusse, mis omakorda tähendab, et ka Teid ennast võib võtta vastutusele liiklusõnnetusest teatamisnõuete eiramise eest. Ka ei garanteeri tagantjärele alustatud menetlus Teile soodsat menetlusotsustust ehk vaatamata politsei sekkumisele võib sündmus ja süüdlane jääda tuvastamata. Ka asja kohtusse andmise korral on tõendamispõhimõte sama - Te peate esitama tõendid, et Teie kahju saabus just konkreetse liiklusõnnetuse käigus ja selles osales ja kahju põhjustas teine osaleja. Praeguses olukorras on ehk kõige otatarbekam teha kahjuavaldus kindlustusele ning tegutseda sealt saadud juhtnööride järgi ning proovida esitada kõik võimalikud tõendid kahjusündmuse ja kahju tekitanud isiku kohta neile.

Kui Teil ei õnnestu tasu maksmist tõendada, siis suure tõenäosusega tuleb Teid vaadelda, kui parkimistingimuste rikkujat. Samas selleks, et Citypark saaks Teilt leppetrahvi sisse nõuda, peavad nemad tõendama, et sõiduki parkisite just Teie. Kui nad seda tõendada ei suuda, siis ei ole Teil kohustust leppetrahvi tasuda. Leppetrahv on tsiviilõiguslik kokkulepe kahe isiku - parklaoperaatori ja sõiduki parkija ehk juhi - vahel. Leppetrahvi nõuet ei saa esitada automaatselt omanikule või vastutavale kasutajale (selles seisneb leppetrahvi erisus viivistasu otsuse ja hoiatustrahvi otsusega). Ka ei saa leppetrahvi nõuet saata sundtäitmisele kohtutäiturile otse ilma leppetrahvi nõuet tunnustava kohtumenetluseta.

Kindlustuspoliisi kaasaskandmine ei ole kohustuslik. Seadus ei nõua ka ülevaatuse läbimist tõendava dokumendi kaasaskandmist, kuid keelab samas ülevaatuseta sõiduki kasutamise. Rootsi registris oleva sõiduki ülevaatuste kohta puuduvad Eesti liiklusregistris andmed. Seega peaks sõiduki kasutaja olema vajadusel võimeline tõendama, et tema kasutuses oleval sõidukil oli ülevaatus läbitud. Mujal riigis, kui Eestis, registreeritud mootorsõiduki puhul tuleb kaasas kanda ka sõiduki registreerimistunnistust. Kui Rootsi sõiduki registreerimistunnistusele on kantud info sõiduki ülevaatuse läbimise kohta, siis ongi ülevaatuse läbimist tõendavaks dokumendiks registreerimistunnistus.