Liiklusõigus

Teadmata Teie küsimuses kirjeldatud veo üksikasju, saan anda vaid üldise vastuse ja viite asjakohasele regulatsioonile.

Autoveoseaduse § 81 kohaselt peab oma kulul sõitjate- või veoseveo korraldamiseks vedaja täitma järgmisi nõudeid:
1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus;
2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on sõiduki kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel;
3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise.

Oma kulul veoseveo korraldamiseks peab vedaja lisaks ülalnimetatud nõuetele täitma ka järgmisi nõudeid:
1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud, rendile võtnud või tootnud või on seda töödelnud või parandanud;
2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks.

Autoveoseaduse § 9 kohaselt ei pea oma kulul korraldatavaks riigisiseseks autoveoks vedajal olema tegevusluba ega sõidukikaarti.

Mina saan ülalesitatud regulatsioonist aru selliselt, et kui ehitusettevõtja veab temale kuuluva või rendilepingu alusel tema kasutuses oleva veokiga, mida juhib ehitusettevõtja töötaja, ehitusobjektile ehitusmaterjali (mis tavapäraselt kuni ehitatava asja müümiseni on ehitusettevõtja omandis), siis on tegemist oma kulul veoga, mille puhul ei ole sõidukikaart ja tegevusluba nõutavad. Eelöeldu kehtib eeldusel, et ettevõtja põhitegevuseks on siiski ehitustegevus ja vedu on vaid abistava iseloomuga kõrvaltegevuseks.

Väärteomenetluse seadustiku § 209 lg 2 - Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva.

Minule teadaolevalt ei anna menetleja pikendust rohkem, kui 6 kuud kuni 1 aasta. Täpsema info saamiseks tuleb pöörduda lahendi teinud kohtuvälise menetleja poole.

Kui trahv jääb nõutud ajaks tasumata, pöörab menetleja selle täitmisele kohtutäituri vahendusel. Sellisel juhul lisanduvad trahvile ka kohtutäituri tasu ja täitekulud.

Alustada võiks sellest, et nõuda kahju põhjustanud kaubikujuhilt kirjalikku kinnitust kahju põhjustamise kohta koos vastutava isiku ja sõiduki andmetega. Seda juhul, kui sellist dokumenti vahetult sündmuse järgselt veel koostatud ei ole. Seejärel pöörduge kahju tekitanud sõiduki kindlustusandja poole kahju hüvitamise nõudega. Kahjuteate ja -nõude esitamisega seotud täpsema info leiate kas liikluskindlustuse seadusest või küsite juba otse kindlustusandjalt.

Liiklusõnnetuses osalejate käitumisnõuded liiklusõnnetuse sündmuskohal on lahti kirjutatud liiklusseaduse §s 169 (formaalselt kehtib küll juhtide suhtes, kuid praktilist infot annab ka muudele isikutele, kes võivad osutuda näiteks kannatanuks).

Kui kahju põhjustanud juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, siis tuleb juhtunust teavitada politseid.

Liiklusregistrisse kantud andmed peegeldavad sõiduki omaniku tahet lubada sõidukit kasutada kasutajana märgitud isikul. Kui omaniku tahe kasutaja osas muutub, siis on loomulik, et omanik kustutab vastava kande registris. Samas omavad liiklusregistri andmed üksnes informatiivset tähendust, mistõttu võib registrisse kantud isikul olla sõiduki kasutamine keelatud vaatamata sellele, et tema õiguse kohta registrisse tehtud kanne on kehtiv. Registrikande ja faktilise olukorra vastuolu segab aga tegeliku tõe väljaselgitamist, mistõttu soovitataksegi ebaselguste vältimiseks kustutada tegelikkusele mittevastavad kanded registrist.
Politsei sekkub sõiduki ebaseaduslikku valdust puudutavasse küsimusse juhul, kui sõiduki ebaseaduslikus kasutamises esineb süüteokoosseis (näiteks KarS § 215 nimetatud kuriteo koosseis - asja omavoliline kasutamine). Kui menetleja leiab, et kuriteo alus ja ajend on olemas, peaks ta asuma süüteo menetlemisele, sh astuma samme süüteo lõpetamiseks. Loogiliselt peaks menetleja selline tegevus viima sõiduki tagastamiseni selle seaduslikule omanikule/valdajale. Menetleja selline sekkumine eeldab siiski, et asja faktiline valdaja teab või vähemalt möönab asja kasutamise keelatust.

LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt antakse auto ja mootorratta juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust karistusseadustiku 23.peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. Sellesse peatükki kuulub ka KarS § 424.
Karistatus on olemas, kui isikule määratud karistuse kohta karistusregistrisse kantud andmeid ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Karistusandmed II astme kuriteo eest mõistetud karistuse kohta kustutatakse karistusregistrist, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Katseaeg oli Teil 2 aastat. Seega ei saa tõepoolest karistusandmeid kustutada enne 5 aasta möödumist. Seda tingimusel, et enne karistusandmete kustutamise tähtaja saabumist ei pane Te toime uut väär- või kuritegu. Uue väärteo või kuriteo toimepanemisel hakkab karistusandmete kustutamise tähtaeg kulgema uue väärteo või kuriteo eest määratud karistuse ärakandmisest.
LS § 106 lg 1 p 4 piirangu vajalikkust seaduse eelnõu seletuskirjas sisuliselt põhjendatud ei ole. Sätte taga võib näha seaduseandja soovi tagada, et esmast juhtimisõigust taotlev juht on õiguskuulekas ning tema isikust tulenev liiklusrisk ei oleks suur. Liiklusturvalisuse tagamise ja suurendamise soovi ja vajadust silmas pidades on seaduseandja mõttekäik mõistetav.
Samas ei saa välistada LS § 106 lg 1 lg-s 4 sätestatud piirangu vastuolu põhiseaduses nimetatud võrdsusõiguse printsiibi ja proportsionaalsusprintsiibiga. Vastuse, kas LS § 106 lg 1 p 4 sisaldab ka lubamatut põhiõiguste riivet, annaks liiklusseaduse kõnealuse sätte põhiseaduslikkuse kontroll.

Ekspertiis ja eksperdi arvamus on eeldatavasti seda täpsem, mida rohkem on ekspertiisiks esitatud sõidukid ja/või sündmuskoht õnnetusejärgses seisukorras. Kui ühe õnnetuses osalenud sõiduki kahjustusi on muudetud, ei ole välistatud, et selline muutmine võib mõjutada ka eksperdi arvamuse õigsust. Samas ei ole selline mõjutamine iga kord vältimatu, kuna ekspert saab oma arvamuse andmisel ja sündmuse taastamisel kahjustuste hilisemat korrektuuri arvesse võtta.
Kui liiklusõnnetust menetleb politsei, tellitakse ekspertiis EKEI-st (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut).
Ekspertiisi maksumuse hüvitab üldjuhul menetlusalune isik ehk juhul, kui menetleja peab tõendeid piisavaks Teile väärteosüüdistuse esitamiseks ja hiljem ka karistuse määramiseks, siis jäävad ekspertiisikulud Teie kanda.

Tere

Liiklusseadus kehtib Eesti teedel. Tee on LS § 2 lg 81 tähenduses jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Sadama teitooriumi osa, mis on omaniku poolt muuhulgas ette nähtud ka sõidukite liiklemiseks, on vaadeldav vaatamata võimalikule piiri- või tollitsoonile siiski ka teena LS § 2 lg 81 tähenduses. Seega kehtivad liiklusseadusest tulenevad kohustused ka seal.

Samas võib Teie poolt kirjeldatud situatsioonis väärteokaristuse määramine olla põhjendamatu otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt. Oma sellekohased vastuväited saate esitada kohtuvälisele menetlejale esitatavas vastulauses. Vastulause esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates väärteoprotokollist koopia saamisest.

Tõendiks võivad olla kõik faktilised andmed, mille alusel on võimalik tuvastada Teie sõiduki parkimine TTA poolt viidatud kohas ja parkimistasu maksmata jätmine. Ning vastupidi - tõendiks on ka kõik need andmed, millega Teie saate tõendada, et sõiduk parkis sel ajal mujal. On üsna selge, et üks ja sama sõiduk ei saanud üheaegselt kahes erinevas kohas parkida, mistõttu kaldun arvama, et viivistasu otsuses on mingid andmed ekslikud või ebatäpsed (näit. kellaaeg, koht, auto nr vms). Kui viivistasu otsuses on vead, mille tõttu ei ole võimalik tuvastada parkimistasu maksmata jätmise aega, kohta ja sõidukit, ei ole sellise viivistasuotsuse alusel viivistasu sissenõudmine lubatav. Teie vaie tuleks rahuldada. Muidugi soovitan minna ja tutvuda ka võimalike TTA poolt kogutud tõenditega, sh fotodega, juhul, kui need on olemas.

Politsei otsuse vaidlustamiseks on aega 15 päeva arvates päevast, mil otsus oli Teile kohtuvälise menetleja e. politsei juures kättesaadavaks tehtud (see kuupäev on märgitud väärteoprotokolli). Kui otsus Teie karistamise kohta on veel tegemata, siis on Teil võimalus esitada väärteosüüdistusele vastulause 15 päeva jooksul arvates Teile väärteoprotokolli koopia kätteandmisest. Vastulauses saate taotleda ka täiendavate tõendite kogumist. Kui menetleja lahendas väärteoasja kiirmenetluses, siis on kiirmenetluses tehtud otsust võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul, arvates kiirmenetluse otsuse kättesaamisest.

Kui aga menetleja otsuse vaidlustamise tähtajad on tänaseks möödas, siis on Teil võimalik ka kindlustusele Teid õigustavaid tõendeid esitada. Küll peate sellisel juhul siiski arvestama võimalusega, et tsiviilvaidluses võidakse tuginede menetleja otsusele ja väärteomenetluses Teie enda poolt antud ütlustele.

Kiirmenetluse otsust on võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul arvates kiirmenetluse otsuse kättesaamisest, esitades kiirmenetluse otsusele kaebuse kohtule. Karistuse vähendamise tõenäosuse prognoose siinkohal teha ei saa, kuivõrd ei ole teo toimepanemise asjaolusid ega ka karistuse raskust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Püsiva sissetuleku puudumine võib karistuse kergendamise nõudes olla küll üheks argumendiks. Praegune karistus on tehtud LS § 227 lg 2 sanktsioonist 1/4 suuruses summas. Samas ulatuses on ületatud ka kiirust selle normi järgi. Seega pelgalt trahvi suuruse järgi ei saaks öelda, et karistus oleks ilmses mittevastavuses toimepandud teoga.