Liiklusõigus

Viidatud Riigikohtu lahendis tõepoolest sellisele võimalusele viidati. Siiski ei tulene RK lahendist, et lihtsalt minema kõndimine tähendab lepingu sõlmimata jätmist - kohtuotsuses on viidatud mitmetele asjaoludele, mida kohtuasja arutav kohtukoosseis pidi asja uuel arutamisel kontrollima, sh parkimistingimuste loetavus, tasukokkulepe ning oferdi ja aktsepti küsimused. Asja uuel arutamisel lõppes kohtumenetlus poolte kompromissiga, seega pole ka teada, kuidas ringkonnakohus vaidlusküsimuse lahendas.

Samas peab parkimistasu nõudev parklaomanik olema suuteline tõendama, kes on parkimislepingu teiseks pooleks e. sõiduki parkinud isikuks. Teie poolt viidatud kohtuasjas oli isik teada ning vaidlust väidetavast lepingupoolest ei tekkinud. Samas Teie poolt viidatud näitlikus olukorras peaks parklaomanik olema suuteline tõendama, et lepingu sõlmisite just Teie ja mitte keegi teine isik, kes Teie sõidukit kasutas. Kui parkijat e. potentsiaalset lepingupoolt tuvastada ei õnnestu, puudub põhjus rääkida ka parkimislepingust.

Sõidukiiruse mõõtmise osas tuleb järgida asjakohast metoodikat. Patrullsõiduki spidomeetri järgi kiiruse mõõtmine ei ole metoodikas reguleeritud ega lubatud. Minule teadaolevalt ei praktiseeri politsei patrullsõiduki spidomeetri järgi kiiruse mõõtmist. Küll aga võimaldavad mitmed kiirusemõõteseadmed ka patrullsõiduki kiiruse fikseerimist. Peaksite tutvuma Teile koostatud väärteomaterjalidega ja välja selgitama, millega ja kuidas Teie liikumiskiiruse mõõtmine toimus.

Kas kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud trahviotsust, millel ei ole märgitud trahvisummat, saab pidada kirjalikuks hoiatamiseks vastavalt VTMS § 54'1 lg-le 5, sõltub otsuse sisust ja menetluse käigus välja selgitatavatest asjaoludest. Välistatud selline lähenemine ei ole. Samas sõltumata sellest, kas seda pidada kirjalikuks hoiatamiseks või menetleja veaks trahviotsuse vormistamisel, on teiskordse trahviotsuse tegemine sama teo eest vastuolus VTMS § 29 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui isiku suhtes on tehtud samas teos väärteomenetluse lõpetamise lahend. VTMS § 54'1 lg 6 kohaselt lõpetab kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine väärteomenetluse. Seda sõltumata sellest, kas tegemist on menetleja veaga trahviotsuse vormistamisel või võib märkimata trahvisummat pidada hoiatusega piirdumiseks. Seega uut trahviotsust sama teo eest enam määrata ei saa, kuna esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud.

Kirjalikus hoiatamismenetluses saadetud trahviteadete vaidlustamisel tuleb aluseks võtta VTMS §s 54'5 sätestatud vaidlustamise kord. Kaebuse sisulistele argumentidele seadus piiranguid ei loo. Teadmata täpsemaid asjaolusid ei saa ma siinkohal nõu anda kaebuse detailsema sisu osas.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 69 lg 3 kohaselt on väärteoprotokollis võimalik muuta väärteokvalifikatsiooni (numbrilist viidet rikutud või väärteovastutust ettenägevale õigusnormile). Samas on väärteoprotokoll menetlusdokument, mis võtab kokku menetlusalusele isikule esitatava süüdistuse sisu ning võib juhtuda, et enne otsuse koostamist võib tekkida vajadus väärteoprotokolli muutmiseks või täiendamiseks. Selleks täiendatakse vana väärteoprotokolli või koostatakse uus. Tingimuseks on, et täiendatud või muudetud protokolli tutvustatakse uuesti menetlusalusele isikule ning antakse võimalus esitada vastulause. See on vajalik menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks.
Väärteoprotkolli muutmine on võimalik vaid enne asjas otsuse tegemist. Samas ei ole vajalik menetlusaluse isiku nõusolek väärteoprotokolli täiendamiseks või muutmiseks. Oma vastuväited muudetud protokollile saab menetlusalune isik esitada menetlejale kirjalikult vastulause vormis.
Kui muudetud väärteoprotokoll jäi tutvustamata, siis on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. Siiski ei tähenda see automaatselt menetluse lõpetamiseks võimaluse tekkimist.
Üldjuhul, kui isik keeldub muudetud või täiendatud väärteoprotokollist koopiat vastu võtmast või protokolliga tutvumast, kinnitavad menetleja ametnikud sellist asjaolu protokollil oma allkirjaga, märkides keeldumise kuupäeva. Sellisel juhul loetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteantuks selle vastuvõtmisest keeldumise kuupäeval (VTMS § 70 lg 2).

Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse auto ja mootorratta juhtimisõigus ning väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel ei ole karistatust muuhulgas LS §s 201 sätestatud väärteo eest. Karistatus on isikul olemas juhul, kui isiku karistusandmed LS § 201 kohase väärteo eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Karistusandmed kustutatakse karistusregistrist, kui isik ei ole peale väärteo eest määratud karistuse ärakandmist (näiteks trahvi tasumist) 1 aasta jooksul pannud toime uut väär- või kuritegu.

Seega, kui Teile LS § 201 alusel määratud karistusest ei ole veel möödunud 1 aasta pikkust aega (12 kuud), siis on Teie karistusandmed jätkuvalt karistusregistris ja Teil on olemas karistatus LS § 201 kohase väärteo eest.

Iseküsimus on, kas LS § 106 lg 1 p 3 regulatsioon on täies mahus põhjendatud ja kooskõlas üldiste õiguspõhimõtetega ning kas selline piirang on vajalik ning proportsionaalne, kuid hetkel on norm selline ning Maanteeamet peab seda täitma. Normi vaidlustamiseks on võimalik algatada normi põhiseaduspärasuse kontroll.

LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt peab juht tagurdades andma teed kõigile liiklejatele. LS § 40 lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajadusel tuleb kasutada teise isiku abi. Seega on tagurdamisel ohutuse tagamise kohustus eelkõige tagurdajal. Teie küsimusest ei selgu, kust ja kuidas teine sõiduk Teie sõiduki taha tekkis, kuid juhul, kui Te seda ka ise ei tea, siis on alust arvata, et Te ei omanud piisavat ülevaadet enda sõiduki taga toimuvast. See omakorda tähendab, et Te ei olnud tagurdamisel piisavalt tähelepanelik ega veendunud selle ohutuses.

Kuivõrd Teie vastusest ei selgu teise sõiduki liikumise asjaolud, siis ei saa ma siinkohal hinnata selle sõidukijuhi tegevuse võimalikku õigusvastasust.

Põhimõtteliselt ei pruugi eraparklas rattaluku kasutamine olla õigusvastane - selle kasutamise legitiimsus sõltub sellest, kuidas parklaomanik on eratee kasutamise tingimused (nö lepingutingimused) autojuhile teatavaks teinud. Kui asjaolude pinnalt saab asuda seisukohale, et parkimisleping on juhi ja teeomaniku vahel sõlmitud, siis on kõik muu (sh luku eemaldamise tingimused, operaatori õigused jms) lepingutingimuste küsimus. Iseküsimus on, kuidas puudutab juhi ja teeomaniku vahel sõlmitud leping näiteks sõiduki omaniku õigusi, kui sõiduki omanik ei olnud sõidukit parkinud juht. Põhimõtteliselt ei saa sõiduki parkija (parklateenuse kasutaja) panna tsiviilõiguslikku kohustust kolmandale isikule, näiteks sõiduki omanikule, kes ei olnud juht ega ole seetõttu parkimislepingu pooleks. Näen, et sõiduki omanikul, kui ta ei ole parkimislepingu pooleks, on õigus nõuda rattaluku tasuta eemaldamist ja oma vara kasutamise takistuste kõrvaldamist. Parkimislepingust tulenevaid mis iganes sanktsioone (leppetrahvid, rattalukud jms vahendid) saab kasutada vaid konkreetse lepingupoole suhtes. Selleks peab parklaomanik tuvastama temaga lepingu sõlminud isiku. Omandiõiguste piiramiseks peab esinema aga seaduslik alus.

1) Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Seega, kui ei ole tegemist sõitjate peale- ega mahaminekuga, on tegemist parkimisega ning seda vaatamata asjaolule, kas sõidukis viibib juht või on tegemist sõitjate ootamisega. Samas ei loeta peatumiseks sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel.
2) Küsimuses 2 kirjeldatud juhtumi puhul on samuti tegemist parkimisega ning ka sellisel juhul tuleb täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid parkimisaja teatavaks tegemiseks. Samas ei ole ma puutunud kokku olukorraga, kus parkimiskontrolörid oleksid sellisele sõidukile viivistasu otsuse välja kirjutanud - tavaliselt minnakse juhiga sõidukist miskipärast mööda.
3) Parkimise keelumärk keelab parkimise mitte peatumise e. parkimist keelava liiklusmärgi all on peatumine nii või teisiti võimalik. Samas ei muuda parkimist peatumiseks asjaolu, et juht viibib autos. Kui ei ole täidetud peatumise eeldused (sõitjate peale- või mahaminek või veose laadimine), siis on tegemist parkimisega ja parkimise keelumärgi mõjupiirkonnas seista ei tohi.
4) Siin peate vahet tegema erinevatel sanktsioonidel, mida ebaõige parkimise eest kohaldatakse. Sõiduki tuuleklaasile jäetud dokumendi puhul võib tegemist olla kas viivistasu otsusega, leppetrahvi nõudega või hoiatustrahviga. Erinevatel nõuetel on erinev menetluskord ja samuti erinevad kaitsevõimalused. Soovitan selles osas tähelepanelikult läbi lugeda minu varasemad vastused, mis puudutavad parkimissanktsioone ja minu soovitusi nendega seoses. Ka neljanda küsimuse teisele poolele ei saa ma siinkohal üheselt vastata, kuivõrd küsimusest ei selgu, millist "trahvi" küsija silmas peab. Nagu varasemalt märkisin, saab trahvidena käsitleda nii tsiviilõiguslikku leppetrahvi, haldusõiguslikku viivistasu otsust ja karistusõiguslikku hoiatustrahvi. Kõiki neid rakendatakse erinevates menetlustes ning kõigil neil on erinevad tagajärjed ja erinevad vaidlustamisvõimalused.

Väljapool majandustegevust looma (näiteks lemmiklooma) transportimisele autos eraldi nõudeid kehtestatud ei ole. Kuivõrd loom ei ole vaadeldav sõitjana LS § 2 p 79 tähenduses, ei laiene talle ka LS II peatüki 3. jao reeglid. Seega saab lähtuda vaid üldistest veoseveo kohta sätestatud normidest (LS § 34 lg 1 ja 6), mille kohaselt ei tohi veos takistada sõiduki juhtimist, ohustada inimesi ega tekitada kahju. Loomade puhul tuleb arvestada, et ei rikutaks loomakaitset reguleerivate õigusaktide nõudeid. Kui on olemas spetsiaalsed turvarihmad vm turvavahendid loomade sõidukis kinnitamiseks, siis usun, et nende kasutamine on piisav, et tagada looma ja iseenda ohutus ja seega veose vastavus kehtestatud normidele.