Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes võiks teha foto kui tõendi ekspertiisi pidurdusjälgede tuvastamiseks?17.08.2012

Kuhu ja kelle poole on võimalik pöörduda, et saaks teha foto kui asitõendi erapooletu ekspertiisi pidurdusjälgede tuvastamiseks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Foto, kui sellise, võib ka ise teha ja esitada tõendina. Kui soovida tuvastada, kas teekattel olevad pidurdusjäljed kuuluvad ka konkreetsele sündmuses osalenud sõidukile või on vajadus pidurdusjälje alusel tuletada sõidukte liikumiskiiruseid või teha muid tehnilisi järeldusi, siis on mõistlik kasutada kas menetleja või eksperdi abi. Menetleja tellib liiklustehnilised ekspertiisid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist (EKEI). Eraisik sellest asutusest ekspertiise otse tellida ei saa (võimalik vaid läbi menetlejale esitatud vastavasisulise taotluse, kui juhtum on menetleja juures menetluses). Eraettevõtjaid taoliste ekspertiiside läbiviimiseks on Eestis üksikuid. Riiklikult tunnustatud ekspertidena on liiklustrassoloogia ja -tehnika vallas endast teada andnud OÜ Lettore eksperdid.
 

Küsimus: Kas ma võin hoovis olevas parklas parkida märgistatud parkimiskohal rohkem kui üht sõidukit eeldusel, et ma ei sega sellega teisi liiklejaid?14.08.2012

Meie maja hoovis on tasulised parkimiskohad, mida kasutatakse põhimõttel "kes ees see mees". Meie maksame ühe parkimiskoha eest. Kuna hoovis on üks parkimiskoht natuke laiem, kuid selle ette ulatub ka äärekivi, siis oleme parkinud oma kaks autot sellele kohale viisil, et üks auto on teise nö kinni parkinud. Et tagada selle parkimiskoha kasutamine igal ajal, oleme ka oma mootorratta sinna parkinud, nii, et see jääb autode taha. Oleme kõikide masinatega joonte sees ja üldist liiklust parkimisalal seega mitte kuidagi ei sega. Valmistame sellega ebamugavusi vaid endale, kui soovime näiteks tsiklit kasutada ja peame siis eelnevalt oma auto(d) eest ära ajama jne. Kõigepealt küsimus, et kui mul on õigus kasutada ühte parkimiskohta, siis kas ma võin seal parkida rohkem kui üht sõidukit korraga, eeldusel, et ma ei sega sellega teisi liiklejaid? Teiseks on küsimus selle kohta, kas minu naabril on õigus parkida kohale, kuhu on juba pargitud minu tsikkel? Oleme korduvalt avastanud, et üks konkreetne kaubik on nimetatud parkimiskohale pargitud ning meie peame parkima (kesklinnas) tänaval või mõnel teisel kohal hoovis, hõivates seega rohkem kui ühe parkimiskoha. Oleme ka korduvalt naabrite ukse taga käinud, et asja lahendada kuid kahjuks ei ava nad meile ust. Kas mul on üldse õigus nõuda, et nad ei pargiks oma kaubikut kohale, kus meie tsikkel seisab? On juhtunud ka seda, et nad on sama kaubiku parkinud kõrvalasuva parkimiskoha joone peale ja kuna nende kaubik on pikem, kui mahajoonitud parkimiskohad ja meie tavapärane parkimiskoht jääb äärekivi taha, siis ei mahu meie auto(d) kaubiku ja äärekivi vahelt läbi. Lisaks on meie hoovis olemas kaks parkimiskohta, mis on pikemad kui teised ja seal parkides ei jääks ka nemad mitte kellelegi ette. Kas mul on üldse võimalik midagi sellises situatsioonis ette võtta?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teie küsimusest nähtuvalt ei ole parkimiskohad nimelised. Seega ei ole põhimõtteliselt võimalik tagada ka ühe ja sama parkimiskoha garanteeritust Teile. Ilmselt on parkimiskohad korteriomanike kaasomandis. Kaasomandit teostatakse (kasutatakse) kaasomanike ühisel kokkuleppel. Seega tuleks selleks, et saada õigus Teile enim sobivale parkimiskohale, sõlmida korteriomanike vahel vastavasisuline kokkulepe.

Vastuseks Teie küsimusele, kas ühele parkimiskohale on lubatud parkida mitut sõidukit, kui need sinna mahuvad, vastan selliselt, et liiklusnormistik (liiklusseadus jt liiklusalased õigusaktid) ei sätesta sõnaselgelt, mitu sõidukit tohib ühele parkimiskohale parkida. Leian, et kui parkimiskoht on piisav mitme sõiduki parkimiseks, siis on lubatud sinna ka mitu sõidukit parkida (näiteks mootorrattaid on võimalik ühele standardsele parkimiskohale parkida vähemalt 2 tükki). Sealjuures tuleb aga arvestada sellega, et parkivad sõidukid ei segaks ühe või teise samale parkimiskohale pargitud sõiduki kasutamist ega häiriks sellega liiklust. Vastasel juhul on võimalik rääkida sõiduki teisaldamise aluste esinemisest (LS § 92 lg 2).
 

Küsimus: Maja juures seisnud autol avastasin küljel kriimud, milles kahtlustan kõrval parkivat autot, mida peaksin ette võtma, et kahjude hüvitamist nõuda?14.08.2012

Avastasin maja juures tänaval parkides, et auto külg on kriibitud. Ei tea täpselt, millal ja kes kriipis. See võis juhtuda ka kaubanduskeskuse parklas, ent väga tõenäoliselt on mul põhjust kahtlustada selles tavaliselt kõrval parkivat sõidukit, kuivõrd tolle sõiduki esiotsas on ka kriimud ja see sõiduk seisis minu oma kõrval nendel päevadel, kui see asi juhtus. Mida peaksin tegema, et saada kahjude hüvitamist? Kas teha avaldus politseile ja esitada oma kahtlustus ka neile? Minu autol kaskot pole.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Avalduse tegemine politseile tundub olevat kõige mõistlikum viis vigastuste tekkimise suhtes uurimise alustamiseks. Loomulikult saate enne avalduse esitamist kontakteeruda ka kõrval parkinud sõiduki valdajaga, et välja selgitada tema seisukoht võimaliku sõidukite kokkupuute osas, kuid kui sel viisil asjale lahendust ei saabu, siis alustab politsei Teie avalduse alusel väärteomenetlust, mille käigus võidakse kahtlusaluse sõidukiga kokkupõrkefakti kontrollimiseks teostada ka ekspertiis. Siiski ei pruugi eksperdi arvamus määrata kokkupõrke fakti kindlaks kategooriliselt - pigem on tavapäraselt tegemist tõenäolises vormis antud arvamusega, mis tähendab, et lisatõendite puudumisel (näiteks tunnistajad) ei pruugi ka väärteomenetlus viia tõsikindla järelduseni vigastuste tekke asjaolude suhtes.
 

Küsimus: Kas politsei võib kiirust mõõta põõsasse peidetud autost ja kas politseinik ei peaks kandma helkurvesti?10.08.2012

Tere!
Nimelt jäin kiiruse ületamisega vahele. Radarisse +39 +-3km/h (89km/h). Jah tunnistan ja sellele vastu ei vaidlegi, kuna jutuhoos ei pannud "linnamärki" tähele.

Jäi aga vaevama minu arust politsei poolt tehtud apsakad. Mida ette võtta. Kas minna kohtusse ja teha politseile selgeks, et ka nemad ei või seadust rikkuda. Või lasta asjal vaid olla...

1: Nii politseinikud kui ka politseivärvides auto olid kiiruse mõõtmise hetkel põõsas peidus.
Kas mitte avalikku liiklusjärelvalvet tegev politseiametnik ei pea olema mulle nähtav ja ma peaksin olema ju teadlik tema olemasolust?
Seejuures peale arupärimist "miks te põõsas peidus olete" sõideti autoga võsavahelt välja ja hõõruti nina alla ainult minu kiiruseületamist.

2: Politseinik andis käega "lehvitades" peatumis-märguande. Aga kas mitte seadus ei ütle, et peatumismärguanne tuleb anda sauaga, helkurkettaga või punase märgutulega?

3: Kas politseiametnik polegi kohustatud kandma helkurit/helkurvesti.
Tõsi, ühel ametnikest oli küll vest seljas, aga teele "hääletama" jooksid mõlemad.
Öösel ilma hekurita/helkurvestita tumedas vormiriietuses on politseiametlikule küllaltki ohtlik teele tulla?

4: Samuti üks ohtlik tegu politsei poolt.
Nimelt kästi auto parkida teeserva.
Teeservaks osutus väikelinna väliskurv, mis on pimedas päris ohtlik ?
Sama loen ma välja ka paragrahvist 200, mis ütleb:
(7) Sõidukit ei tohi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, peatada:
1) piiratud nähtavusega teelõigul;
2) kurvis;

Sai ka igaks juhuks tehtud mõned pildid kogu sellest kemplemisest.
Ei tea kui palju neist muidugi kasu on, aga siiski...


Tänud vastamast

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Usun, et Teie poolt esile tõstetud momendid ei aita Teie trahvi vähendamisele/tühistamisele kaasa. Tegemist ei ole selliste menetlusõiguslike vigadega, mis võiksid kaasa tuua väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise.

Jätan kommenteerimata politseisõiduki "põõsas" olemise, kuivõrd mul puudub info tegelike asjaolude kohta. Samas ei keela kehtiv seadus teostada liiklusjärelevalvet varjatult. Liiklusjärelevalve teostaja peab liiklejale olema hästi nähtav (va varjatud liiklusjärelevalve korral). Samas asjaolu, et üks ametnikest ei olnud hästi nähtav, ei too kaasa Teile esitatud väärteosüüdistuse tühisust. LS § 200 lg 1 p 1 kohaselt võidakse peatumismärguanne anda ka käega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb sõiduk peatada liiklusjärelevalve teostaja poolt osutatud kohta ning kui kohta ei ole osutatud, siis paremale teepeenrale või sõidutee äärde arvestades lg-tes 5-7 sätestatud piiranguid. Teadmata, milline oli Teie sõiduki täpne peatamise koht, ei saa ma paraku anda hinnangut sellele, kas politseiametnikud peatasid teie sõiduki õiges kohas või mitte. Samas ei too sõiduki keelatud kohta peatamine kaasa Teile määratud väärteokaristuse tühistamist.

Kohus Teie väärteoasja raames nendele küsimustele tõenäoliselt tähelepanu ei pööra, kuna kohtus arutatakse, kas Teie olete väärteo toime pannud. Kui näete politsei tegevuses puudujääke, võite esitada sellekohase märgukirja prefektuurile politseinike tähelepanu juhtimiseks ja meetmete võtmiseks.
 

Küsimus: Laps jooksis autole ette ja auto sai viga, kas peame autole tekitatud kahju remondiarve kinni maksma?23.07.2012

Tere,

Toimus varalise kahjuga liiklusõnnetus - meie alaealine laps jooksis autole ette ning sai ka tervisekahjustusi. Sõiduauto sai varalist kahju. Politsei käis kohapeal ning fikseeris toimunud õnnetuse. Sõiduauto juht ei pöördunud kindlustusse, vaid lasi kohe oma auto esinduses ära parandada. Nüüd saadeti meile kui lapsevanematele kiri, milles on ära toodud autoremondi eest tasutud arve, kus autojuht nõuab meilt kogu arve ulatuses raha. Kuidas edasi käituda, kuhu pöörduda edasiste probleemide vältimiseks? Leian, et ei ole kohustatud seda remondiarvet auto omanikule ära maksma - on see õige meiepoolne käitumine? PS. Lisaks - politsei otsuses on ka kirjas, et kuna laps oli tol hetkel alaealine, siis ei olnud ta oma ea tõttu süüvõimeline ja väärteomenetlus tema suhtes tuleb lõpetada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

VÕS § 1053 lg 1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase lapse poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, lapse vanemad või hooldajad. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui kahjustati omandiõigust või valdust või nendega sarnast õigust. Sõiduki kahjustamisega rikuti sõiduki omaniku õigust temale kuuluva asja terviklikkusele. Seega oli kahju tekitamine õigusvastane. VÕS § 1043 alusel on sõiduki omanikul õigus nõuda kahju hüvitamist ning kuigi alaealine alla 14-aastane laps ei vastuta ise kahju tekitamise eest, vastutavad VÕS § 1053 lg 1 alusel tema vanemad või hooldajad.

Samas on sõidukijuht, kui suurema ohu allika valdaja, vastutav suurema ohu allika (mootorsõiduki) poolt tekitatud kahju eest. Kui Teie laps sai tervisekahjustusi, on tal põhimõtteliselt tekkinud kahju hüvitamise õigus, sh mittevaralise kahju hüvitamise õigus, kahju põhjustanud sõiduki valdaja vastu (arvestada tuleb VÕS § 139 nimetatud piirangutega). Praktikas on tihtipeale selliseid vastastikuseid nõudeid tasaarvestatud.

P.S. Kindlustusse pöördumine ei ole selle õnnetuse puhul määrav, kuivõrd liikluskindlustus sõidukit taolisel juhul ei remondi ning kui sõiduki suhtes puudus ka vabatahtlik kindlustus (kasko), siis polnud omanikul võimalik nõuda kahju hüvitamist kindlustusseltsilt. Küll hüvitatakse liikluskindlustuse seaduse alusel Teie lapse ravikulud.
 

Küsimus: Mida peaks tegema Rootsi kodanik, kui load Eestis kaduma läinud ja nüüd jäi veel rikkumisega vahele?18.07.2012

Isik on Rootsi kodanik ja seal väljastatud ja B-kat juhiload. Isik asus Eestisse elama ja siin varastati või läksid kaduma (ei ole teada, kumb variant) juhiload. Algatas menetluse, et juhiload Rootsis taastada, kuid menetluse käigus selgus, et kui on Eestisse alaliselt elama asunud, siis Rootsi enam ei väljasta lube. Suure tõenäosusega tuleb Eestis need load taodelda, kuid mis dokument on aluseks, mis tõendaks juhtimisõiguse olemasolu? Suurem probleem aga selles, et isik sõitis autoga ja jäi politseile vahele. Juhilube ette ei olnud näidata - seega LS §201 juhtum + sõit punase tule ajal üle ristmiku. Millised on võimalikud sanktsioonid ja kas asja aitab lahendada Rootsi ametkonna tõend, et isikul on juhtimisõigus + load tema valdusest väljas ja ta on sellest teavitanud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ilmselt tuleb tal Rootsist nõuda välja dokumentatsioon, mille alusel talle seal juhiluba väljastati. Lisaks võiks kasuks tulla ka Rootsi ametkonna teatis/õiend selle kohta, et isikule on Rootsis juhiluba väljastatud. Need dokumendid on aluseks ka juhiloa vahetamisele Eestis. Soovitan Maanteeametiga kooskõlastada, milliseid dokumente nad täpselt aktsepteerivad, et tagada kiireim ja lihtsaim viis uue juhiloa saamiseks.

Juhiloa puudumine iseenesest ei tähenda juhtimisõiguse puudumist. Kui isikul on võimalik tõendada Rootsis antud juhtimisõiguse olemasolu, siis langeb LS § 201 kohane süüdistus ära ja isik vastutab selle eest, et tal ei olnud kontrollijale kehtivat juhiluba esitada LS § 242 alusel.
 

Küsimus: Kuidas võin käituda, kui minu parkimiskohale korrusmaja ees on parkinud võõras sõiduk?11.07.2012

Tere,
Korrusmaja hoovis on parkimiskohad jagatud korterite vahel, on väljastatud ka vastav luba konkreetsele parkimiskohale.
Kuidas ma võin käituda, kui keegi teine/võõras on parkinud oma sõiduki minu parkimiskohale? Kas on võimalik, et politsei võtab antud sõiduki omanikuga ühendust, et paluda selle mujale parkida? Kas võin ise kutsuda puksiiri ja lasta selle ära vedada nii, et kulud jäävad võõra sõiduki juhi kanda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teisaldamise alused tulenevad liiklusseaduse § 92 lg-st 2. Teie poolt kirjeldatud juhtumi puhul tundub mulle, et ei esine ühtegi teisaldamise alust. Kui Te siiski soovite endale sellise võimaluse luua, siis tuleks alustada sellest, et ka teistele liiklejatele parkimiskoha just Teie korteri juurde kuulumine ja selle loata kasutamise keeld arusaadavaks teha. Sellist infot saab anda juhtidele liikluskorraldusvahenditega (näiteks parkimist keelav liiklusmärk 362 (võib ka lisada lisatahvli "välja arvatud omaniku loal") koos osutusmärgiga 579 või tuleb soovimatu parkimine muul moel tõkestada (parkimistõkked jms mehhaanilised esemed).
 

Küsimus: Sõitsime sõbraga rolleriga, sõber laskis jalga, kas pean tunnistama minema?10.07.2012

Sõber jäi mul rolleri juhtimisega vahele, ise istusin taga aga sõber pani minema. Mina ise sain trahvi sõidukiivri mittekandmise eest. Kas pean minema tunnistama sõbra vastu või ei pea?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ütluste andmisest aluseta keeldumise eest väärteomenetluses on ette nähtud kriminaalkaristus - rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus (karistusseadustiku § 318; valeütlus - § 320). Ütluste andmisest keeldumise alused on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku §s 71...73. Kui Sinu sõber ei liigitu eelnimetatud paragrahvides nimetatud asjaolude (isikute) alla, siis põhimõtteliselt ei saa Sa niisama ilma põhjendusteta ütluste andmisest keelduda.
 

Küsimus: Milline on karistus, kui juhiload ja isikut tõendav dokument ununesid koju?09.07.2012

Tahan autoga sõita - load olemas, kuid jäid koju (samuti isikut tõendav dokument). Milline on karistus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, siis ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (LS § 88 lg 2). Kui aga ka isikut tõendavat dokumenti samuti ei ole kaasas, siis võib järgneda karistus LS § 242 alusel e. rahatrahv kuni 50 trahviühikut e. kuni 200 eurot.
 

Küsimus: Kas raske puudega inimesel võib load ära võtta?04.07.2012

Tere,
Juhtus selline asi, et ületasin kiirust möödasõitu tehes, politsei mõõtis 90km/h alas mu kiiruseks vastassuunas 118+/-4km/h ehk siis kiiruse ületamine mitte vähem kui 24km/h, see on lõige 2 trahv kuni 400 eurot ja lisakaristusena kuni 6 kuud load hoiule. Kuna mul on veel ees üks kiiruse ületamine, mis ei ole aegunud 15km/h ehk lõige 1 ja üks kollane foorituli, ehk siis aasta jooksul kolmas rikkumine.
Küsimus on selline, et kuna ma ise olen raske puudega inimene ja load on väga olulised, siis mis tõenäousus on, et mul load alles jäävad? Vana liiklusseaduse järgi ei tohtinud rakse puudega inimese lubasid ära võtta, v.a. kui ta oli joobes, aga uues seaduses ei leia seda punkti. Kindlasti kirjutan vastulause, ma ei eita oma süüd, et ületasin kiirust aga load on mulle olulised, kuna see piirab mu liikumist, igapäevatoiminguid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusseadustiku §de 48' ja 50 kohaselt ei tohi juhtimisõigust ära võtat isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega, kui Teie puue on liikumispuue, siis juhtimisõigust Teilt ära võtta ei saa. Muu, kui liikumispuude korral eelviidatud keeld ei kehti, kuid samas ei saa välistada, et korraliku vastulause korral ei pruugi kohtuväline menetleja lisakaristust ka muu puude puhul kohaldada.