Liiklusõigus

Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, siis ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (LS § 88 lg 2). Kui aga ka isikut tõendavat dokumenti samuti ei ole kaasas, siis võib järgneda karistus LS § 242 alusel e. rahatrahv kuni 50 trahviühikut e. kuni 200 eurot.

Karistusseadustiku §de 48' ja 50 kohaselt ei tohi juhtimisõigust ära võtat isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega, kui Teie puue on liikumispuue, siis juhtimisõigust Teilt ära võtta ei saa. Muu, kui liikumispuude korral eelviidatud keeld ei kehti, kuid samas ei saa välistada, et korraliku vastulause korral ei pruugi kohtuväline menetleja lisakaristust ka muu puude puhul kohaldada.

Sõiduki teisaldamise alused on sätestatud liiklusseaduse §s 92. Kui nimetatud paragrahvi 2.lõikes kirjeldatud aluseid ei esine, siis sõidukit teisaldada ei tohi. Liiklusmärgi nõuete rikkumine võib aga põhimõtteliselt kaasa tuua karistuse või hoiatustrahvi, sest liiklusmärgid kehtivad ja liiklusjärelevalvet võib teostada nii avalikel teedel kui ka erateedel.

Valdaja luba peab vaidluse korral olema tõendatav. See tähendab, et luba ei pea tingimata olema kirjalik, kuid kirjaliku loa puhul on loa olemasolu lihtsam tõendada.

Samas näiteks korteriühistu puhul teostab seaduslikku valdust iga ühistu liige, kes on mõttelise osa kaasomanik. Siinjuures tuleb kaasomandi kasutamisel lähtuda heast usust ja arvestada teiste kaasomanike huvidega. Üürniku õigused kaasomandile peaksid põhimõtteliselt tulema üürilepingust. Üürnik teostab üürieseme suhtes küll talle üürilepingu alusel antud valdust, kuid siin tuleb jälgida, kas üürileping hõlmab vaid eluruumi reaalosa või ka kaasomandi mõttelised osad.

Oskan siinkohal öelda vaid, et ühistranspordis (buss, tramm, troll, rong) piletita sõidu eest kohaldatav trahv võib küündida kuni 40 euroni. See on maksimaalmäär. Samas esmakordse eksimuse puhul tavaliselt karistust kohe maksimaalmääras ei kohaldata. Millise trahvi otsustab menetleja konkreetsel juhul määrata, sõltub menetlusaluse isiku süüst, tema paranemisväljavaadetest ning vastutust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest.

Karistusõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt ei tohi isiku enda kaebuse põhjal tema olukorda raskendada. Seega kui oled esitanud karistusotsusele kaebuse kohtusse, siis ei saa kohus kaebust lahendades määrata Sulle raskemat karistust, kui kohtuväline menetleja juba määranud on.

Otsuse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema mitte otsusest teadasaamise kuupäevast, vaid kuupäevast, mil otsus oli Sulle kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadavaks tehtud. Otsusel on üldjuhul tegelikult ka kirjas kaebuse esitamise viimane päev.

Karistuse kergendamise perspektiivsuse kohta on praegu kõiki väärteo ja Sinu endaga seotud asjaolusid teadmata raske vastata. Kohus on analoogilises olukorras isikutel karistust ka kergendanud. Kuid mitte alati.

Advokaadi e. kaitsja palkamine ei ole kohustuslik. Kaebuse võib esitada menetlusalune isik kas ise või kaitsja vahendusel. Kaitsja osavõtt on soovitav juhul, kui menetlusalune isik tunneb, et tal puuduvad endal piisavad oskused ja teadmised oma õiguste kohtus kaitsmiseks.

Samas, kui Teie elukaaslase suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetatakse, siis tekib tal võimalus küsida riigilt tagasi ka tehtud kulutused kaitsjale (advokaadile).

"Jääknähtusid" Eesti õiguskord ei tunne. Alkoholi tarvitamisest tulenev seisund on jagatud kehtivas õiguses laias plaanis kahte rühma: 1) alkoholi lubatud piirmäära ületamine (väärteod); 2) joobeseisund (kuritegu). Esimene jaguneb veel kaheks, olenevalt organismis oleva alkoholikoguse suurusest. Seega teadmata, kui suur oli Teie organismi alkoholikogus, ei oska ma hetkel anda Teile ka vastust Teie karistuse maksimaalse võimaliku raskuse kohta. Samas leiate sanktsioonid väärtegude eest liiklusseaduse §st 224 ja kuriteo eest karistusseadustiku §dest 424 ja 424'.

Samas sõltumata sellest, millise teoga, kas väär- või kuriteoga oli tegemist, siis juhul, kui esmase juhiloa omanikul on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, vahetatakse esmane juhiluba juhiloa vastu peale liiklusteooriaeksami edukat sooritamist.

Küsimusest jääb arusaamatuks, kas karistus on Teile juba määratud/mõistetud või mitte. Kuna väidate, et juhtimisõigus jäi alles, siis eeldan, et karistusotsus on juba tehtud. Seega on asjakohane vaadelda vaid karistuse asendamisega seonduvaid võimalusi, kuna kui karistus on määratud ja otsus on jõustunud, siis karistust üldjuhul enam muuta ei saa.

Väärteo eest määratud rahatrahvi asendamine aresti või üldkasuliku tööga on võimalik vastavalt väärteomenetluse seadustiku §s 211 sätestatule. Karistuse asendamiseks teeb kohtule sellekohase avalduse sissenõudja e. kohtuväline menetleja. Selline asendamine on siiski võimalik vaid juhul, kui süüdlasel puudub vara, millele sissenõuet pöörata.

Millised dokumendid ja millistel tingimustel peavad juhil kaasas olema, on sätestatud liiklusseaduse §s 88. Volitus (volikiri e. kehtiva seaduse tekstis "omaniku poolt välja antud mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek") on nõutav vaid juhul, kui soovitakse sõita Eestis registreeritud sõidukiga Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ning juhi nimi ei ole kasutajana märgitud registreerimistunnistusele. Siiski ei ole volikirja ka eelmärgitud juhul vaja, kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik on kaassõitja. Siseriiklikult ei ole sõiduki kasutamiseks volikiri nõutav.

Eelöeldust tulenevalt ei vasta tõele "rahva hulgas levinud arusaam", et tervisekahjust tulenevaid ravikulusid ei hüvitata juhile, kelle nimi ei ole kantud registreerimistunnistusele kasutajana. Juhi nime puudumine registreerimistunnistusel ei muuda juhi valdust mootorsõiduki üle ebaseaduslikuks. Samas Liikluskindlustuse seaduse § 5 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki valdaja kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Seega kuulub kannatanule tekitatud kahju hüvitamisele ka juhul, kui kahju põhjustanud sõidukijuhi valdus ei olnud seaduslik.

Kuna ükski küsimuses nimetatud seadus ei reguleeri eraõiguslike lepingute sõlmimise küsimust, siis on parklaoperaatori poolt esitatud viide "omaniku vastutuse eeldusele" parkimislepingute osas asjakohatu. Eraparkla omanik ei saa kehtivale seadusele tuginedes "eeldada", kes sõlmis temaga parkimislepingu. Lepingu sõlminud isik peab olema konkreetselt tuvastatav ja määratletud. "Omaniku vastutuse eeldus" kehtib juhtudel, mis on konkreetselt seadusega sätestatud (näiteks parkimine avalikul tasulisel parkimisalal, kirjalik hoiatamismenetlus).

Klassikalise amnestia võimalust ma Teie juhtumi puhul ei näe. Teoreetiliselt on võimalik kirjutada EV Presidendile armuandmispalve. Kuid selle rahuldamisse tuleb siiski suhtuda üsna kriitiliselt.

Karistuse kehtivus = karistatus. Need tähtajad tulenevad karistusregistri seadusest (vt paragrahvid 5 lg 1 ja 24 lg 1 p 6). Karistuse kustutamise tähtaja möödumisel kustutatakse karistusandmed karistusregistrist (eeldusel, et tähtaja kulgemise ajal ei ole isik toime pannud uusi väär- või kuritegusid) ning peale karistusandmete kustutamist loetakse, et isikut ei ole karistatud. Aegumise mõistet kasutatakse seoses karistuse määramise ja karistuse täitmisega, st seaduses sätestatud tähtaegade möödumisel ei saa enam karistust määrata või kohtu poolt mõista, samuti ei saa karistust täitmisele pöörata või täita. Teie juhtumi puhul ei ole ilmselt põhjust rääkida kummastki aegumise juhtumist.