Liiklusõigus
Küsimus: Kui juhiload on kadunud, kas isikut tõendavast dokumendist ei piisa juhtimisõiguse kindlakstegemiseks?01.10.2012
Tere,
Paar kuud tagasi varastati mu rahakott koos juhiloa ja ID-kaardiga. Tegin politseisse selle kohta avalduse ja mulle öeldi seal, et võin passi alusel edasi sõita. Mõne päeva pärast läksin ARK'i aga sinna polnud andmed minu lubade varguse kohta veel jõudnud. Asjaajamine jäi natuke unarusse, sest arvasin, et võin passi alusel edasi sõita.
Üleeile pidas politsei mind kinni, mul ei olnud esitada dokumenti. Peale isiku tuvastamist tehti mulle väärteoprotokoll LS § 201 lg 1 ja LS § 242 alusel. Rikkusin protokolli järgi liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1; LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1.
§ 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt
(2) Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama kontrollija nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
§ 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
(1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.
§ 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
(1) Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
Järgmisel päeval käisin ARK'is ja võtsin endale ajutise juhiloa. Minu arust on mul juhtimisõigus, kui mulle maanteametist selline dokument väljastatkse. Samuti ei ole mul juhtimisõigus peatunud või peatatud Maanteeameti leheküljel http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/17 märgitud korras. Juhtimisõigus on mul olnud üle seitsme aasta ja see oleks esimene rikkumine. Samal päeval käisin ka politseis, kus tegin avalduse oma seisukohast ja jätsin koopia oma passist ja ajutisest juhiloast.
Kas Te oskate palun öelda, millised on mu väljavaated § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest mitte karistada saada. Või peaksin küsima politseilt raha tagasi takso eest, millega sõber mu autole järgi tuli.
Tänan tähelepanu eest
Paar kuud tagasi varastati mu rahakott koos juhiloa ja ID-kaardiga. Tegin politseisse selle kohta avalduse ja mulle öeldi seal, et võin passi alusel edasi sõita. Mõne päeva pärast läksin ARK'i aga sinna polnud andmed minu lubade varguse kohta veel jõudnud. Asjaajamine jäi natuke unarusse, sest arvasin, et võin passi alusel edasi sõita.
Üleeile pidas politsei mind kinni, mul ei olnud esitada dokumenti. Peale isiku tuvastamist tehti mulle väärteoprotokoll LS § 201 lg 1 ja LS § 242 alusel. Rikkusin protokolli järgi liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1; LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1.
§ 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt
(2) Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama kontrollija nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
§ 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
(1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.
§ 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
(1) Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
Järgmisel päeval käisin ARK'is ja võtsin endale ajutise juhiloa. Minu arust on mul juhtimisõigus, kui mulle maanteametist selline dokument väljastatkse. Samuti ei ole mul juhtimisõigus peatunud või peatatud Maanteeameti leheküljel http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/17 märgitud korras. Juhtimisõigus on mul olnud üle seitsme aasta ja see oleks esimene rikkumine. Samal päeval käisin ka politseis, kus tegin avalduse oma seisukohast ja jätsin koopia oma passist ja ajutisest juhiloast.
Kas Te oskate palun öelda, millised on mu väljavaated § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest mitte karistada saada. Või peaksin küsima politseilt raha tagasi takso eest, millega sõber mu autole järgi tuli.
Tänan tähelepanu eest
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas olen kohustatud minema politseiautosse?25.09.2012
Tere.
Mul tekkinud kaks küsimust.
Kas auto tohib seista Eesti Vabariigi territooriumil ilma numbrimärkideta? Sealhulgas kohtades, kus päevasel ajal kehtib parkmistasu (nt. KESKLINNA parkimistsoonis) ning sama küsimus ka kohtades, kus ei ole parkimistasu nt. Lasnamäel?
Kas liiklusrikkumise tõttu peatatud autost pean väljuma ja suunduma politsei autosse protokolli kirjutamisel osalema või võin paluda neil protokolli valmis kirjutada ja allkirjastada see nende silmade all oma autos?
Olen tänulik, kui viitate kindlatele paragrahvidele. Tänan ja loodan, et mu küsimused on Teile arusaadavad.
Mul tekkinud kaks küsimust.
Kas auto tohib seista Eesti Vabariigi territooriumil ilma numbrimärkideta? Sealhulgas kohtades, kus päevasel ajal kehtib parkmistasu (nt. KESKLINNA parkimistsoonis) ning sama küsimus ka kohtades, kus ei ole parkimistasu nt. Lasnamäel?
Kas liiklusrikkumise tõttu peatatud autost pean väljuma ja suunduma politsei autosse protokolli kirjutamisel osalema või võin paluda neil protokolli valmis kirjutada ja allkirjastada see nende silmade all oma autos?
Olen tänulik, kui viitate kindlatele paragrahvidele. Tänan ja loodan, et mu küsimused on Teile arusaadavad.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
LS § 38 lg 3 kohaselt võivad juht ja sõitja sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. Üldjuhul on politsei seaduslik korraldus täitmiseks kohustuslik ja selle täitmata jätmise korral on lubatud kasutada ka vahetut sundi (füüsilist jõudu). Samas ei pruugi mitte igakordne korraldus tulla politsei sõidukisse, olla seaduslik ja põhjendatud. Õigusaktid ei sätesta, et võimalik õiguserikkuja peab viibima politseisõidukis väärteomenetluse dokumentide koostamise ajal. Kohustust tulla dokumentide vormistamiseks politseisõidukisse, saab sisustada läbi konkreetse vajaduse (turvalisuse tagamise vajadus näiteks, isikusamasuse tuvastamise vajadus jms). Seda vajadust peaks ametnik suutma kohapeal selgitada. Kui vajadus on põhjendatud, siis on ka politsei korraldus põhjendatud ja seda tuleb täita.
Küsimus: Kuidas toimub kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruseületamisest teavitamine?20.09.2012
Sel aastal juulikuus sain kohtutäiturilt kirja väidetava kiiruseületamise eest kiiruskaamera piirkonnas 2011 aasta augustis. Ise ma ei olnud sellest enne teadlik. Ühtegi tähitud kirja (teadet) ma saanud ei ole. Ei osanud ju maksta õigeaegselt. Kas olen ikka kohustatud maksma nüüd ka kohtutäituri kulud? Kuidas toimub teavitamine kiiruseületamise korral kaamera piirkonnas?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusseaduse § 54'3
(1)Füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt.
(2) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(3) Trahviteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse mootorsõiduki eest vastutava isiku andmetest tema ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg. Trahviteade avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vaheajaga. Trahviteade loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval.
(4) Juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule saadetakse trahviteade registrisse kantud aadressil lihtkirjaga või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. Trahviteate elektroonilisel saatmisel ei ole nõutav teate kaitsmine kolmandate isikute eest ning trahviteate kättesaamise kinnitamine. Juriidilise isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku registrisse kantud aadressil või registris avaldatud elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud kolmkümmend päeva selle saatmisest.
(5) Trahviteade saadetakse viie tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest arvates.
Juhul, kui Teile ei ole ülalmärgitud viisil trahviteade kätte toimetatud, esitage täitekulude osas pretensioon sissenõudjale (politseiprefektuur) ja kohtutäiturile.
Küsimus: Mille alusel on politseil õigus määrata sama rikkumise eest erinev karistus?18.09.2012
Eelmine nädal toimunud turvavöökampaania raames sain karistada, rikkudes liiklusseadust, mis kohustab kinnitama turvavöö. Tunnistasin viga ning olin teadlik, et tehtule järgneb karistus, kuid ei olnud valmis, et trahv niivõrd karm on, nimelt 144 eurot. Varasemaid karistusi polnud, samuti puudusid nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud, veel märkisin, et olen töötu.
Sel päeval ei olnud mina ainuke, kes turvavööta sõidu eest karistada sai, neid oli ka teisi, teised olid ka trahvisummad. Nimelt jäi tol päeval pärast karistuse kättesaamist kodus olles silma artikkel Postimehes, kus mainiti, kuidas kaubikujuht Tallinnas sai 40 eurot trahvi täpselt sama rikkumise eest nagu mina. Ma ei oska öelda, millised olid tema eelnevad liiklusrikkumised, kuid ma võin trahvisummat vaadates oletada, et tal puudusid need, nagu ka mul.
Olen olukorras, kus kaks identset rikkumist sama taustaga inimeste poolt, kuid lõpptulemus karistuste nöol kordades erinev. Siit ka küsimus, et mille alusel langetab politseinik trahvi suuruse üheselt mõistetavate karistuste puhul? Kui sa ületad kiirust, siis määratakse trahv vastavalt ületatud kiirusele etteantud vahemikus, kuid turvavöö puhul see ei kehti, on kas lahti või kinni.
Kipun arvama, et ametnik langetas otsuse liigselt emotsioonidele toetude, mitte aga arvudest või eelnevatest rikkumistest lähtudes. Seda nimelt, kuna kinnipidamise hetkel tekkis väikene intsident, mis häälestas mõlema osapoole järgnevateks minutiteks ning mille tulemusena võis mõlemale jääda üksteisest petlik arusaam, kuid milles mina ilmselgelt kaotajaks jäin. Kas on lubatud, et politseinik võtab arvesse karistuse määramisel rikkumisse mittepuutuvaid detaile nagu näiteks potentsiaalse karistatava käitumine politseinike suhtes?
Sel päeval ei olnud mina ainuke, kes turvavööta sõidu eest karistada sai, neid oli ka teisi, teised olid ka trahvisummad. Nimelt jäi tol päeval pärast karistuse kättesaamist kodus olles silma artikkel Postimehes, kus mainiti, kuidas kaubikujuht Tallinnas sai 40 eurot trahvi täpselt sama rikkumise eest nagu mina. Ma ei oska öelda, millised olid tema eelnevad liiklusrikkumised, kuid ma võin trahvisummat vaadates oletada, et tal puudusid need, nagu ka mul.
Olen olukorras, kus kaks identset rikkumist sama taustaga inimeste poolt, kuid lõpptulemus karistuste nöol kordades erinev. Siit ka küsimus, et mille alusel langetab politseinik trahvi suuruse üheselt mõistetavate karistuste puhul? Kui sa ületad kiirust, siis määratakse trahv vastavalt ületatud kiirusele etteantud vahemikus, kuid turvavöö puhul see ei kehti, on kas lahti või kinni.
Kipun arvama, et ametnik langetas otsuse liigselt emotsioonidele toetude, mitte aga arvudest või eelnevatest rikkumistest lähtudes. Seda nimelt, kuna kinnipidamise hetkel tekkis väikene intsident, mis häälestas mõlema osapoole järgnevateks minutiteks ning mille tulemusena võis mõlemale jääda üksteisest petlik arusaam, kuid milles mina ilmselgelt kaotajaks jäin. Kas on lubatud, et politseinik võtab arvesse karistuse määramisel rikkumisse mittepuutuvaid detaile nagu näiteks potentsiaalse karistatava käitumine politseinike suhtes?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas on juhul, kui isik leiab, et temale määratud karistus ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele (sh proportsionaalsuspõhimõttele), on võimalik kohtuvälise menetleja määratud karistus vaidlustada kohtus. Seega on põhimõtteliselt kõik politsei otsused allutatud kohtulikule kontrollile, kuid seda siiski karistatud isiku avalduse e. kaebuse alusel. Kohtukaebemenetluse käigus hindab siis kohus karistuse vastavust toime pandud teole ja isiku süü suurusele ning kui ta leiab, et karistus ei ole põhjendatud, siis kohus kergendab seda või tühistab karistusotsuse täielikult.
Küsimus: Kas eessõitja äkkpidurdus ei loe ja alati arvatakse pikkivahele viidates tagantsõitja süüdlaseks?10.09.2012
Tere! Ei ole rahul kindlustuse otsusega, mis määras kahjuhüvitise viga saanud sõidukile, kuid esitanud nüüd teisele poolele tagasinõude (puudusid vastava kat. juhiload mõlemal juhil). Küsimus selles, et kas on alust algatada vaidlus liiklusõnnetuse tegeliku põhjustaja selgitamiseks. Juhtum oli siis selline, et üks roller riivas pidurdades eessõitva rolleri summutit, roller kukkus külili ja sai vigastusi. Kindlustuse seisukoht on, et tagumine sõitja ei hoidnud piisavat pikivahet ning asjaolu, et eessõitja tegi äkkpidurduse ja asus suunda näitamata pööret sooritama, ei oma mingit tähtsust. Kas on alust asi vaidlustada ja taotleda süü (sh. kahjude) poolitamist?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas Munitsipaalpolitsei tohib trahvida õuealal ja eramaal parkimise eest?03.09.2012
Tere!
Minul on kaks küsimust. Esmalt - kas õuealal kõnniteele pargitud auto trahvimine oli ikka õigustatud? LS § 64 lg 5 kohaselt tohib õuealal parkida, kui parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Antud õuealal puuduvad ka parkimist korraldavad liiklusmärgid või teekattemärgistused. Auto oli tõesti pargitud kõnniteele nii, et see ei takistanud ei teisi sõidukeid ega ka jalakäijaid. Lisaks on antud kõnnitee ka välja arendamata, st kõnnitee ei vii mitte kuhugi, sest arendaja läks pankrotti. Ehk jalakäijad seda kõnniteed ei kasuta. Kuna kortermajal on liialt vähe parkimiskohti (kortereid 46, parkimiskohti 27), siis korteriühistute koosolekutel ongi lubatud, et kõnniteele parkida tohib, kuna kõnnitee on välja arendamata ning parkida kuhugi ei ole. Kas need 3 faktorit - õuealal kõnniteele parkimine, kõnnitee välja arendamata ning parkimiskohtade ülim nappus - annavad õigustuse kõnniteele parkida (ilma teisi liiklejaid segamata) või on need õigustühised ning mind on õigus trahvida?
Teiseks on küsimus parkimise kohta eramaal ehk korteriühistule kuuluval maal. Auto oli pargitud eramaale ehk korteriühistule kuuluvale maale, akende alla (seal puudub haljasala, tegemist on asfalteeritud pinnasega). Puudusid parkimist korraldavad liiklusmärgid ja teekattemärgistused ning auto ei seganud teisi sõidukeid ega jalakäijaid. Kas Munitsipaalpolitsei tohib trahvida eramaal? Kas Munitsipaalpolitsei tehtud trahv (väitega, et auto asus osaliselt kõnniteel) oli õigustatud?
Tänan tähelepanu eest!
Parimate soovidega,
Minul on kaks küsimust. Esmalt - kas õuealal kõnniteele pargitud auto trahvimine oli ikka õigustatud? LS § 64 lg 5 kohaselt tohib õuealal parkida, kui parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Antud õuealal puuduvad ka parkimist korraldavad liiklusmärgid või teekattemärgistused. Auto oli tõesti pargitud kõnniteele nii, et see ei takistanud ei teisi sõidukeid ega ka jalakäijaid. Lisaks on antud kõnnitee ka välja arendamata, st kõnnitee ei vii mitte kuhugi, sest arendaja läks pankrotti. Ehk jalakäijad seda kõnniteed ei kasuta. Kuna kortermajal on liialt vähe parkimiskohti (kortereid 46, parkimiskohti 27), siis korteriühistute koosolekutel ongi lubatud, et kõnniteele parkida tohib, kuna kõnnitee on välja arendamata ning parkida kuhugi ei ole. Kas need 3 faktorit - õuealal kõnniteele parkimine, kõnnitee välja arendamata ning parkimiskohtade ülim nappus - annavad õigustuse kõnniteele parkida (ilma teisi liiklejaid segamata) või on need õigustühised ning mind on õigus trahvida?
Teiseks on küsimus parkimise kohta eramaal ehk korteriühistule kuuluval maal. Auto oli pargitud eramaale ehk korteriühistule kuuluvale maale, akende alla (seal puudub haljasala, tegemist on asfalteeritud pinnasega). Puudusid parkimist korraldavad liiklusmärgid ja teekattemärgistused ning auto ei seganud teisi sõidukeid ega jalakäijaid. Kas Munitsipaalpolitsei tohib trahvida eramaal? Kas Munitsipaalpolitsei tehtud trahv (väitega, et auto asus osaliselt kõnniteel) oli õigustatud?
Tänan tähelepanu eest!
Parimate soovidega,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Munitsipaalpolitsei Amet teostab vastavalt oma põhimäärusele järelevalvet Tallinna linna haldusterritooriumil avaliku korra eeskirja ja nõuete täitmise üle. Teed ja tänavad (sh erateed) moodustavad ühtse linnaruumi, mis piiravate tõkete puudumisel on üldjuhul avalikuks kasutamiseks. Seega leian, et sellistel juhtudel on MUPO'l õigus teostada parkimisnõuete kontrolli ka eratee sellel osal, mis on avalikkusele kasutamiseks avatud. Soovides oma sõidukit eelkirjeldatud viisil parkida, tuleks teelõik tähistada vastavate liikluskorraldusvahenditega või piirata lubatavuse korral avalikkuse liiklus muul viisil (näiteks piirdeaiaga).
Küsimus: Kas § 50 lg 2 on mitmeti mõistetav, kuidas sellest aru saada?24.08.2012
§ 50. Sõidukiiruse valimine
(2) Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
Kuidas piirab antud lõige esmase juhiloa omanikku sõitma kiiremini kui 90km/h leian, et seda saab mitut moodi tõlgendada. Nimelt on õppesõidu aluseks dokument, selleks saab olla kas olemasolev juhiluba või autokooli poolt väljastatud õpingukaart. Ning siin on mustvalgelt kirjas, et õppesõidu ajal JA esmase või piiratud juhtimisõigusega...
Ühesõnaga:
Esmase juhiloa omanik õppesõitu tehes (max 90)
Piiratud juhiloa omanik (max 90)
Esmase juhloa omanik (max kiirusepiirang)
On minu järeldus õige?
(2) Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
Kuidas piirab antud lõige esmase juhiloa omanikku sõitma kiiremini kui 90km/h leian, et seda saab mitut moodi tõlgendada. Nimelt on õppesõidu aluseks dokument, selleks saab olla kas olemasolev juhiluba või autokooli poolt väljastatud õpingukaart. Ning siin on mustvalgelt kirjas, et õppesõidu ajal JA esmase või piiratud juhtimisõigusega...
Ühesõnaga:
Esmase juhiloa omanik õppesõitu tehes (max 90)
Piiratud juhiloa omanik (max 90)
Esmase juhloa omanik (max kiirusepiirang)
On minu järeldus õige?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas linnaliinibussis on lubatud jalgratast transportida?24.08.2012
Tere,
Kas linnaliini bussis on lubatud ka jalgratast transportida nagu seda tehakse lastekärude või muu suurema pagasiga, kui ma sellega kedagi ei häiri? Või on selleks taas hulk erinõudeid, millega praktikas ratta transpordivõimalus välistatakse.
Kas linnaliini bussis on lubatud ka jalgratast transportida nagu seda tehakse lastekärude või muu suurema pagasiga, kui ma sellega kedagi ei häiri? Või on selleks taas hulk erinõudeid, millega praktikas ratta transpordivõimalus välistatakse.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Millal on inimene kohustatud narkotesti sooritama ja mis puhul on tal õigus keelduda?22.08.2012
Oskate Te öelda, millal on õigus politseinikul sundida inimest narkotesti tegema? Endastmõistetavalt peab sellisel nõudel olema alus. Sooviks teada millal on isik kohustatud narkotesti sooritama ja mis puhul on tal õigus keelduda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas parkimise alustamiseks sms-i saatmisega on teine lepingupool parkimise puhul tuvastatud?22.08.2012
Tervist!
Parkisin auto Europark parklasse ning jalutasin tööle, kus ka mobiiltelefon asus ning saatsin parkimise eest tasumiseks vastava SMS-i umbes 10 minutit pärast parkimise alustamist. Vahepeal aga oldi mulle jõutud 30 euro suuurune leppetrahv määrata.
Olen aru saanud, et leppetrahvi sisse nõudmiseks peab Europark tuvastama lepingupoole teise isiku ehk juhi, kes auto sinna parkis. Kas minu pärast leppetrahvi määramist saadetud SMS-st piisab Europarkile, et mind tuvastada kui juhti? Või siiski antud sõnum ei ole neile piisav tõendusmaterjal? Kokkuvõttes huvitaks, et kas mul tasuks trahv ära maksta või mitte? Ehk kas neil on võimalik tõendada, et just mina parkisin selle auto sinna ainult selle SMS-i põhjal?
Üldiselt maksan parkimise eest ning mulle ei meeldi, et kohe nurga tagant hüpatakse välja ja 2 minutit pärast parkimise algust trahv tehakse.
Ette tänades,
M.
Parkisin auto Europark parklasse ning jalutasin tööle, kus ka mobiiltelefon asus ning saatsin parkimise eest tasumiseks vastava SMS-i umbes 10 minutit pärast parkimise alustamist. Vahepeal aga oldi mulle jõutud 30 euro suuurune leppetrahv määrata.
Olen aru saanud, et leppetrahvi sisse nõudmiseks peab Europark tuvastama lepingupoole teise isiku ehk juhi, kes auto sinna parkis. Kas minu pärast leppetrahvi määramist saadetud SMS-st piisab Europarkile, et mind tuvastada kui juhti? Või siiski antud sõnum ei ole neile piisav tõendusmaterjal? Kokkuvõttes huvitaks, et kas mul tasuks trahv ära maksta või mitte? Ehk kas neil on võimalik tõendada, et just mina parkisin selle auto sinna ainult selle SMS-i põhjal?
Üldiselt maksan parkimise eest ning mulle ei meeldi, et kohe nurga tagant hüpatakse välja ja 2 minutit pärast parkimise algust trahv tehakse.
Ette tänades,
M.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee