Liiklusõigus
Küsimus: Millal on inimene kohustatud narkotesti sooritama ja mis puhul on tal õigus keelduda?22.08.2012
Oskate Te öelda, millal on õigus politseinikul sundida inimest narkotesti tegema? Endastmõistetavalt peab sellisel nõudel olema alus. Sooviks teada millal on isik kohustatud narkotesti sooritama ja mis puhul on tal õigus keelduda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas parkimise alustamiseks sms-i saatmisega on teine lepingupool parkimise puhul tuvastatud?22.08.2012
Tervist!
Parkisin auto Europark parklasse ning jalutasin tööle, kus ka mobiiltelefon asus ning saatsin parkimise eest tasumiseks vastava SMS-i umbes 10 minutit pärast parkimise alustamist. Vahepeal aga oldi mulle jõutud 30 euro suuurune leppetrahv määrata.
Olen aru saanud, et leppetrahvi sisse nõudmiseks peab Europark tuvastama lepingupoole teise isiku ehk juhi, kes auto sinna parkis. Kas minu pärast leppetrahvi määramist saadetud SMS-st piisab Europarkile, et mind tuvastada kui juhti? Või siiski antud sõnum ei ole neile piisav tõendusmaterjal? Kokkuvõttes huvitaks, et kas mul tasuks trahv ära maksta või mitte? Ehk kas neil on võimalik tõendada, et just mina parkisin selle auto sinna ainult selle SMS-i põhjal?
Üldiselt maksan parkimise eest ning mulle ei meeldi, et kohe nurga tagant hüpatakse välja ja 2 minutit pärast parkimise algust trahv tehakse.
Ette tänades,
M.
Parkisin auto Europark parklasse ning jalutasin tööle, kus ka mobiiltelefon asus ning saatsin parkimise eest tasumiseks vastava SMS-i umbes 10 minutit pärast parkimise alustamist. Vahepeal aga oldi mulle jõutud 30 euro suuurune leppetrahv määrata.
Olen aru saanud, et leppetrahvi sisse nõudmiseks peab Europark tuvastama lepingupoole teise isiku ehk juhi, kes auto sinna parkis. Kas minu pärast leppetrahvi määramist saadetud SMS-st piisab Europarkile, et mind tuvastada kui juhti? Või siiski antud sõnum ei ole neile piisav tõendusmaterjal? Kokkuvõttes huvitaks, et kas mul tasuks trahv ära maksta või mitte? Ehk kas neil on võimalik tõendada, et just mina parkisin selle auto sinna ainult selle SMS-i põhjal?
Üldiselt maksan parkimise eest ning mulle ei meeldi, et kohe nurga tagant hüpatakse välja ja 2 minutit pärast parkimise algust trahv tehakse.
Ette tänades,
M.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kes võiks teha foto kui tõendi ekspertiisi pidurdusjälgede tuvastamiseks?17.08.2012
Kuhu ja kelle poole on võimalik pöörduda, et saaks teha foto kui asitõendi erapooletu ekspertiisi pidurdusjälgede tuvastamiseks.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ma võin hoovis olevas parklas parkida märgistatud parkimiskohal rohkem kui üht sõidukit eeldusel, et ma ei sega sellega teisi liiklejaid?14.08.2012
Meie maja hoovis on tasulised parkimiskohad, mida kasutatakse põhimõttel "kes ees see mees". Meie maksame ühe parkimiskoha eest. Kuna hoovis on üks parkimiskoht natuke laiem, kuid selle ette ulatub ka äärekivi, siis oleme parkinud oma kaks autot sellele kohale viisil, et üks auto on teise nö kinni parkinud. Et tagada selle parkimiskoha kasutamine igal ajal, oleme ka oma mootorratta sinna parkinud, nii, et see jääb autode taha. Oleme kõikide masinatega joonte sees ja üldist liiklust parkimisalal seega mitte kuidagi ei sega. Valmistame sellega ebamugavusi vaid endale, kui soovime näiteks tsiklit kasutada ja peame siis eelnevalt oma auto(d) eest ära ajama jne. Kõigepealt küsimus, et kui mul on õigus kasutada ühte parkimiskohta, siis kas ma võin seal parkida rohkem kui üht sõidukit korraga, eeldusel, et ma ei sega sellega teisi liiklejaid? Teiseks on küsimus selle kohta, kas minu naabril on õigus parkida kohale, kuhu on juba pargitud minu tsikkel? Oleme korduvalt avastanud, et üks konkreetne kaubik on nimetatud parkimiskohale pargitud ning meie peame parkima (kesklinnas) tänaval või mõnel teisel kohal hoovis, hõivates seega rohkem kui ühe parkimiskoha. Oleme ka korduvalt naabrite ukse taga käinud, et asja lahendada kuid kahjuks ei ava nad meile ust. Kas mul on üldse õigus nõuda, et nad ei pargiks oma kaubikut kohale, kus meie tsikkel seisab? On juhtunud ka seda, et nad on sama kaubiku parkinud kõrvalasuva parkimiskoha joone peale ja kuna nende kaubik on pikem, kui mahajoonitud parkimiskohad ja meie tavapärane parkimiskoht jääb äärekivi taha, siis ei mahu meie auto(d) kaubiku ja äärekivi vahelt läbi. Lisaks on meie hoovis olemas kaks parkimiskohta, mis on pikemad kui teised ja seal parkides ei jääks ka nemad mitte kellelegi ette. Kas mul on üldse võimalik midagi sellises situatsioonis ette võtta?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Vastuseks Teie küsimusele, kas ühele parkimiskohale on lubatud parkida mitut sõidukit, kui need sinna mahuvad, vastan selliselt, et liiklusnormistik (liiklusseadus jt liiklusalased õigusaktid) ei sätesta sõnaselgelt, mitu sõidukit tohib ühele parkimiskohale parkida. Leian, et kui parkimiskoht on piisav mitme sõiduki parkimiseks, siis on lubatud sinna ka mitu sõidukit parkida (näiteks mootorrattaid on võimalik ühele standardsele parkimiskohale parkida vähemalt 2 tükki). Sealjuures tuleb aga arvestada sellega, et parkivad sõidukid ei segaks ühe või teise samale parkimiskohale pargitud sõiduki kasutamist ega häiriks sellega liiklust. Vastasel juhul on võimalik rääkida sõiduki teisaldamise aluste esinemisest (LS § 92 lg 2).
Küsimus: Maja juures seisnud autol avastasin küljel kriimud, milles kahtlustan kõrval parkivat autot, mida peaksin ette võtma, et kahjude hüvitamist nõuda?14.08.2012
Avastasin maja juures tänaval parkides, et auto külg on kriibitud. Ei tea täpselt, millal ja kes kriipis. See võis juhtuda ka kaubanduskeskuse parklas, ent väga tõenäoliselt on mul põhjust kahtlustada selles tavaliselt kõrval parkivat sõidukit, kuivõrd tolle sõiduki esiotsas on ka kriimud ja see sõiduk seisis minu oma kõrval nendel päevadel, kui see asi juhtus. Mida peaksin tegema, et saada kahjude hüvitamist? Kas teha avaldus politseile ja esitada oma kahtlustus ka neile? Minu autol kaskot pole.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas politsei võib kiirust mõõta põõsasse peidetud autost ja kas politseinik ei peaks kandma helkurvesti?10.08.2012
Tere!
Nimelt jäin kiiruse ületamisega vahele. Radarisse +39 +-3km/h (89km/h). Jah tunnistan ja sellele vastu ei vaidlegi, kuna jutuhoos ei pannud "linnamärki" tähele.
Jäi aga vaevama minu arust politsei poolt tehtud apsakad. Mida ette võtta. Kas minna kohtusse ja teha politseile selgeks, et ka nemad ei või seadust rikkuda. Või lasta asjal vaid olla...
1: Nii politseinikud kui ka politseivärvides auto olid kiiruse mõõtmise hetkel põõsas peidus.
Kas mitte avalikku liiklusjärelvalvet tegev politseiametnik ei pea olema mulle nähtav ja ma peaksin olema ju teadlik tema olemasolust?
Seejuures peale arupärimist "miks te põõsas peidus olete" sõideti autoga võsavahelt välja ja hõõruti nina alla ainult minu kiiruseületamist.
2: Politseinik andis käega "lehvitades" peatumis-märguande. Aga kas mitte seadus ei ütle, et peatumismärguanne tuleb anda sauaga, helkurkettaga või punase märgutulega?
3: Kas politseiametnik polegi kohustatud kandma helkurit/helkurvesti.
Tõsi, ühel ametnikest oli küll vest seljas, aga teele "hääletama" jooksid mõlemad.
Öösel ilma hekurita/helkurvestita tumedas vormiriietuses on politseiametlikule küllaltki ohtlik teele tulla?
4: Samuti üks ohtlik tegu politsei poolt.
Nimelt kästi auto parkida teeserva.
Teeservaks osutus väikelinna väliskurv, mis on pimedas päris ohtlik ?
Sama loen ma välja ka paragrahvist 200, mis ütleb:
(7) Sõidukit ei tohi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, peatada:
1) piiratud nähtavusega teelõigul;
2) kurvis;
Sai ka igaks juhuks tehtud mõned pildid kogu sellest kemplemisest.
Ei tea kui palju neist muidugi kasu on, aga siiski...
Tänud vastamast
Nimelt jäin kiiruse ületamisega vahele. Radarisse +39 +-3km/h (89km/h). Jah tunnistan ja sellele vastu ei vaidlegi, kuna jutuhoos ei pannud "linnamärki" tähele.
Jäi aga vaevama minu arust politsei poolt tehtud apsakad. Mida ette võtta. Kas minna kohtusse ja teha politseile selgeks, et ka nemad ei või seadust rikkuda. Või lasta asjal vaid olla...
1: Nii politseinikud kui ka politseivärvides auto olid kiiruse mõõtmise hetkel põõsas peidus.
Kas mitte avalikku liiklusjärelvalvet tegev politseiametnik ei pea olema mulle nähtav ja ma peaksin olema ju teadlik tema olemasolust?
Seejuures peale arupärimist "miks te põõsas peidus olete" sõideti autoga võsavahelt välja ja hõõruti nina alla ainult minu kiiruseületamist.
2: Politseinik andis käega "lehvitades" peatumis-märguande. Aga kas mitte seadus ei ütle, et peatumismärguanne tuleb anda sauaga, helkurkettaga või punase märgutulega?
3: Kas politseiametnik polegi kohustatud kandma helkurit/helkurvesti.
Tõsi, ühel ametnikest oli küll vest seljas, aga teele "hääletama" jooksid mõlemad.
Öösel ilma hekurita/helkurvestita tumedas vormiriietuses on politseiametlikule küllaltki ohtlik teele tulla?
4: Samuti üks ohtlik tegu politsei poolt.
Nimelt kästi auto parkida teeserva.
Teeservaks osutus väikelinna väliskurv, mis on pimedas päris ohtlik ?
Sama loen ma välja ka paragrahvist 200, mis ütleb:
(7) Sõidukit ei tohi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, peatada:
1) piiratud nähtavusega teelõigul;
2) kurvis;
Sai ka igaks juhuks tehtud mõned pildid kogu sellest kemplemisest.
Ei tea kui palju neist muidugi kasu on, aga siiski...
Tänud vastamast
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Jätan kommenteerimata politseisõiduki "põõsas" olemise, kuivõrd mul puudub info tegelike asjaolude kohta. Samas ei keela kehtiv seadus teostada liiklusjärelevalvet varjatult. Liiklusjärelevalve teostaja peab liiklejale olema hästi nähtav (va varjatud liiklusjärelevalve korral). Samas asjaolu, et üks ametnikest ei olnud hästi nähtav, ei too kaasa Teile esitatud väärteosüüdistuse tühisust. LS § 200 lg 1 p 1 kohaselt võidakse peatumismärguanne anda ka käega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb sõiduk peatada liiklusjärelevalve teostaja poolt osutatud kohta ning kui kohta ei ole osutatud, siis paremale teepeenrale või sõidutee äärde arvestades lg-tes 5-7 sätestatud piiranguid. Teadmata, milline oli Teie sõiduki täpne peatamise koht, ei saa ma paraku anda hinnangut sellele, kas politseiametnikud peatasid teie sõiduki õiges kohas või mitte. Samas ei too sõiduki keelatud kohta peatamine kaasa Teile määratud väärteokaristuse tühistamist.
Kohus Teie väärteoasja raames nendele küsimustele tõenäoliselt tähelepanu ei pööra, kuna kohtus arutatakse, kas Teie olete väärteo toime pannud. Kui näete politsei tegevuses puudujääke, võite esitada sellekohase märgukirja prefektuurile politseinike tähelepanu juhtimiseks ja meetmete võtmiseks.
Küsimus: Laps jooksis autole ette ja auto sai viga, kas peame autole tekitatud kahju remondiarve kinni maksma?23.07.2012
Tere,
Toimus varalise kahjuga liiklusõnnetus - meie alaealine laps jooksis autole ette ning sai ka tervisekahjustusi. Sõiduauto sai varalist kahju. Politsei käis kohapeal ning fikseeris toimunud õnnetuse. Sõiduauto juht ei pöördunud kindlustusse, vaid lasi kohe oma auto esinduses ära parandada. Nüüd saadeti meile kui lapsevanematele kiri, milles on ära toodud autoremondi eest tasutud arve, kus autojuht nõuab meilt kogu arve ulatuses raha. Kuidas edasi käituda, kuhu pöörduda edasiste probleemide vältimiseks? Leian, et ei ole kohustatud seda remondiarvet auto omanikule ära maksma - on see õige meiepoolne käitumine? PS. Lisaks - politsei otsuses on ka kirjas, et kuna laps oli tol hetkel alaealine, siis ei olnud ta oma ea tõttu süüvõimeline ja väärteomenetlus tema suhtes tuleb lõpetada.
Toimus varalise kahjuga liiklusõnnetus - meie alaealine laps jooksis autole ette ning sai ka tervisekahjustusi. Sõiduauto sai varalist kahju. Politsei käis kohapeal ning fikseeris toimunud õnnetuse. Sõiduauto juht ei pöördunud kindlustusse, vaid lasi kohe oma auto esinduses ära parandada. Nüüd saadeti meile kui lapsevanematele kiri, milles on ära toodud autoremondi eest tasutud arve, kus autojuht nõuab meilt kogu arve ulatuses raha. Kuidas edasi käituda, kuhu pöörduda edasiste probleemide vältimiseks? Leian, et ei ole kohustatud seda remondiarvet auto omanikule ära maksma - on see õige meiepoolne käitumine? PS. Lisaks - politsei otsuses on ka kirjas, et kuna laps oli tol hetkel alaealine, siis ei olnud ta oma ea tõttu süüvõimeline ja väärteomenetlus tema suhtes tuleb lõpetada.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas on sõidukijuht, kui suurema ohu allika valdaja, vastutav suurema ohu allika (mootorsõiduki) poolt tekitatud kahju eest. Kui Teie laps sai tervisekahjustusi, on tal põhimõtteliselt tekkinud kahju hüvitamise õigus, sh mittevaralise kahju hüvitamise õigus, kahju põhjustanud sõiduki valdaja vastu (arvestada tuleb VÕS § 139 nimetatud piirangutega). Praktikas on tihtipeale selliseid vastastikuseid nõudeid tasaarvestatud.
P.S. Kindlustusse pöördumine ei ole selle õnnetuse puhul määrav, kuivõrd liikluskindlustus sõidukit taolisel juhul ei remondi ning kui sõiduki suhtes puudus ka vabatahtlik kindlustus (kasko), siis polnud omanikul võimalik nõuda kahju hüvitamist kindlustusseltsilt. Küll hüvitatakse liikluskindlustuse seaduse alusel Teie lapse ravikulud.
Küsimus: Mida peaks tegema Rootsi kodanik, kui load Eestis kaduma läinud ja nüüd jäi veel rikkumisega vahele?18.07.2012
Isik on Rootsi kodanik ja seal väljastatud ja B-kat juhiload. Isik asus Eestisse elama ja siin varastati või läksid kaduma (ei ole teada, kumb variant) juhiload. Algatas menetluse, et juhiload Rootsis taastada, kuid menetluse käigus selgus, et kui on Eestisse alaliselt elama asunud, siis Rootsi enam ei väljasta lube. Suure tõenäosusega tuleb Eestis need load taodelda, kuid mis dokument on aluseks, mis tõendaks juhtimisõiguse olemasolu? Suurem probleem aga selles, et isik sõitis autoga ja jäi politseile vahele. Juhilube ette ei olnud näidata - seega LS §201 juhtum + sõit punase tule ajal üle ristmiku. Millised on võimalikud sanktsioonid ja kas asja aitab lahendada Rootsi ametkonna tõend, et isikul on juhtimisõigus + load tema valdusest väljas ja ta on sellest teavitanud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Juhiloa puudumine iseenesest ei tähenda juhtimisõiguse puudumist. Kui isikul on võimalik tõendada Rootsis antud juhtimisõiguse olemasolu, siis langeb LS § 201 kohane süüdistus ära ja isik vastutab selle eest, et tal ei olnud kontrollijale kehtivat juhiluba esitada LS § 242 alusel.
Küsimus: Kuidas võin käituda, kui minu parkimiskohale korrusmaja ees on parkinud võõras sõiduk?11.07.2012
Tere,
Korrusmaja hoovis on parkimiskohad jagatud korterite vahel, on väljastatud ka vastav luba konkreetsele parkimiskohale.
Kuidas ma võin käituda, kui keegi teine/võõras on parkinud oma sõiduki minu parkimiskohale? Kas on võimalik, et politsei võtab antud sõiduki omanikuga ühendust, et paluda selle mujale parkida? Kas võin ise kutsuda puksiiri ja lasta selle ära vedada nii, et kulud jäävad võõra sõiduki juhi kanda?
Korrusmaja hoovis on parkimiskohad jagatud korterite vahel, on väljastatud ka vastav luba konkreetsele parkimiskohale.
Kuidas ma võin käituda, kui keegi teine/võõras on parkinud oma sõiduki minu parkimiskohale? Kas on võimalik, et politsei võtab antud sõiduki omanikuga ühendust, et paluda selle mujale parkida? Kas võin ise kutsuda puksiiri ja lasta selle ära vedada nii, et kulud jäävad võõra sõiduki juhi kanda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Sõitsime sõbraga rolleriga, sõber laskis jalga, kas pean tunnistama minema?10.07.2012
Sõber jäi mul rolleri juhtimisega vahele, ise istusin taga aga sõber pani minema. Mina ise sain trahvi sõidukiivri mittekandmise eest. Kas pean minema tunnistama sõbra vastu või ei pea?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee