Liiklusõigus

Liiklusseaduse § 53 lg 2 kohaselt võib liikumispuudega juht tema kasutuses olevat sõidukit puudega inimese sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Seega kehtib parkimistasu vabastus avalikes parklates ja mitte eraparklates. Eraparklates kehtestab parkimistingimused parkla või tee omanik. Minule teadaolevalt ei võimalda Citypark puudega inimestele tasuta parkimist. Seega, kui rikkusite parkimistingimusi, oli leppetrahvi nõue põhjendatud. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et leppetrahv on tsiviilõiguslik (lepinguõigus) nõue, mis eeldab lepingupoolte vastavat kokkulepet e. leppetrahvi nõude saab esitada isikule, kes on sõlminud parklaomanikuga või -operaatoriga vastava lepingu. Parkimistingimuste kohaselt sõlmitakse selline leping parklasse sisenemisega (teoga) ning lepingu üheks pooleks on sõidukijuht. Seega peab parklaoperaator leppetrahvi nõude esitamisel igakordselt välja selgitama sõiduki juhi e. lepingu poole. Siin esineb oluline erinevus kohaliku omavalitsuse poolt määratava viivistasu otsusega, mille puhul määratakse viivistasu sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale ning konkreetse juhi väljaselgitamise kohustust ei ole. Seega kui leppetrahvi nõue on esitatud sõiduki omanikule või kasutajale, kes ei olnud sõiduki juht parklasse sissesõidul, on nõue esitatud ebaõige isiku vastu ja sellist nõuet ei pea täitma.

Tere,
Teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt vastutab tee kasutuskõlbmatusest tingitud kahju eest tee omanik, kes on kohustatud tekitatud kahju hüvitama. Tegemist on üldise põhimõttega, mille rakendamisvõimalus sõltub mitmetest asjaoludest, mille kohta Teie küsimuses hetkel andmeid ei ole. Samas vastates esitatud küsimusele, soovitan esitada korduv nõue koos kohtuhoiatusega juhuks, kui teeomanik jätab nõudele tähtaegselt vastamata. Kui siis ikkagi jääb vastureaktsioon tulemata, on oma nõude maksmapanekuks ainus võimalus esitada see hagina kohtule. Enne nõude kohtusse esitamist tasub veelkord üle vaadata ja hinnata olemasolevad tõendid ja nõude perspektiivsus.

Tere,
Teadmata kahju tekkimise, samuti kahju tekitamisega puutuvate võimalike osaliste vaheliste õigussuhete täpseid asjaolusid, ei saa ma ammendavat ja kõiki asjaolusid arvesse võtvat soovitust anda. Samas märgin, et VÕS §de 1043 ja 1054 koosmõjust tulenevalt on tegemist igal juhul solidaarvastutusega. Kahju otsene tekitaja - katusepuhastustöid teostav ettevõtja - vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 1043 alusel (kui esineb kahju tekitamise õigusvastasus ja süü). Samade kohustuslike elementide esinemisel on võimalik solidaarvastutus asetada ka majahaldusteenust osutavale ettevõtjale VÕS § 1054 lg 2 alusel või ka lg 3 alusel, kui haldajal esines kontrollivõimalus puhastaja tööde ja tegemiste üle (viimane asjaolu võib selguda näiteks töövõtulepingust). Seega on Teil valida, kas esitate nõude otsese kahjutekitaja (katusepuhastusettevõtja) vastu või ühiselt nii katusepuhastusettevõtja kui ka haldusettevõtja vastu. Kuna vastutuse alus on mõlema isiku osas sarnane (esinema peab kahju tekitamise õigusvastasus ja süü, samuti põhjuslik seos), siis selles osas tulemuslikkuse seisukohalt erinevust ei ole - nõude argumendid on põhimõtteliselt sarnased.

Tere
Liiklusregistri (ARK) andmetel on informatiivne, mitte õiguslik tähendus. Teie küsimuse valguses tähendab eelöeldu seda, et kui abielu kestel soetatud vara on näiteks kohtuotsusega jagatud, siis liiklusregistri kanne ei muuda kohtuotsusega määratud omandisuhet.
Registreerimistunnistusel olev märge kasutaja kohta ei tekita sõiduki müümisel probleeme. Sõiduki võõrandamisel peate tõendama, et sõiduk on Teie omandis.