Liiklusõigus

Võidu korral, st kui menetlus lõpetatakse väärteokoosseisu puudumise tõttu, on võimalik kantud mõistlikud õigusabikulud riigi käest tagasi küsida. Õigusabikulude mõistlikkuse üle otsustab kohus, kes otsustab nende kulude hüvitamise määrusega. Küsimusele, kas Teil on mõtet kohtusse minna, on raske vastata teadmata väärteotoimikus olevate tõendite sisu. Vastuse andmiseks tuleb tõenditega tutvuda. Märgin, et üsna sageli laheneb sõna-sõna vastu situatsioon siiski politsei kasuks.

Sündmuskohalt lahkumine õnnetusest politseile teatamise nõudeid rikkudes, kui selline teatamine oli kohustuslik, on küll karistatav, kuid ei tähenda, et lahkuja oleks liiklusõnnetuses süüdi. Lahkumine võib aset leida ka seetõttu, et juht ei tajunud liiklusõnnetuse toimumist ning sellisel juhul ei pruugi karistust järgneda. Asjaolu, kes on liiklusõnnetuses süüdi, tuleb kindlaks teha olemasolevate tõendite pinnalt. Kui politsei alustas väärteomenetlust, siis peaks süüdlane välja selgitatama väärteomenetluse käigus. Küsimusele, kas politsei hinnang segasüüle on õige või mitte, ei ole võimalik tõenditest ülevaadet omamata vastata. Väärteomenetluses on Teie õigus peale väärteoprotokollist koopia saamist tutvuda väärteotoimikuga ja selles sisalduvate tõenditega ning esitada 15 päeva jooksul omapoolsed vastuväited süüdistusele. Peale väärteoasjas otsuse tegemist, kui see on Teile ebasoodne, on Teil soovi korral õigus vaidlustada otsus kohtus 15 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli Teile kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Milline võiks olla vaidlustamise perspektiiv, sõltub olemasolevatest ja kogutavatest tõenditest. Teadmata toimiku sisu, ei ole sellele küsimusele võimalik hetkel vastata.

Sõiduki teisaldamise õiguslikud alused on nimetatud liiklusseaduse §s 20'2 - sõiduki kinnipidamine. Sõiduki võib paigutada lähimasse valvega hoiukohta juhul kui:
1) sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) sõiduk on pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala;
3) sõiduk on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale.

Seega ainuüksi asjaolu, et sõidukit ei liigutata mitu kuud, teisaldamise alust ei loo. Kui parkiv sõiduk takistab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid, võib teisaldamise alus olemas olla. Kui tegemist on korteriühistule kuuluva territooriumiga, siis on parkivate sõidukite probleemi lahendamiseks lihtsaim viis kehtestada limiteeritud parkimine ehk lubada see vaid ühistu liikmetele ja/või vastavat luba omavatele isikutele. Parkimisluba mitteomavate isikute distsiplineerimiseks sobib teisaldamishoiatus ehk teisaldamist tähistav tahvel, mis võimaldaks keeldu rikkuvad sõidukid siis ka reaalselt teisaldada.

Kiirmenetluse otsusega määratud karistuse saab/võib jätta maksmata juhul, kui otsus vaidlustatakse ettenähtud korras kohtus. Trahvi niisama maksmata jätmine, ilma otsust vaidlustamata, toob kaasa otsuse sundtäitmise ning täitemenetluse raames otsuse sisu vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik. Kas kiirmenetluse otsusele kantud sõiduki ebaõige registreerimisnumber tingib väärteomenetluse lõpetamise, on raske üheselt vastata. Üldjuhul ei too sellist laadi vead kaasa menetluse lõpetamist. Kaebuse arutamisel on võimalik tuvastada sõiduki õige number ja ilmselge vormivea saab kohtumenetluse käigus parandada. On ette tulnud ka teistsuguseid lahendeid, kuid pigem jäävad need erandite hulka.

1. Ammendavat vastust on üsna raske anda. Lõpplahendus sõltub sellest, kas õigussuhe kvalifitseerub müügitehingu või renditehinguna. Eeldades, et omandireservatsiooniga müügitehing on tõendatav, võib kõne alla tulla lepingust taganemine, andes eelnevalt ostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Samas ei ole taganemine lubatud, kui seda ei tehta mõistliku aja jooksul peale lepingurikkumisest teada saamist või täiendava tähtaja möödumist. 3 aastat ületab ilmselgelt mõistliku tähtaja. Kui lepingust taganemine ei ole enam võimalik, puudub müüjal õigus omandireservatsiooniga müüdud asja väljanõudeks ostjalt. Nõuda saab kokkulepitud ostuhinna tasumist + viivised ja lepingu rikkumisest tulenev võimalik kahju.

2. Enne 01.01.2010.a täitmisele pööratud rahatrahvi aegumisele tuleb kohaldada enne 01.01.2010.a kehtinud seadust. Enne 01.01.2010.a kehtinud regulatsiooni järgi aegus väärteoasjas määratud rahatrahvi täitmine, kui seda ei ole sisse nõutud 1,5 aasta jooksul. Seega peaks olema võimalik 2 aasta vanuse täitmata trahvi suhtes taotleda täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohtutäituri tasu selle tähtajaga ei aegu ja selles osas kulgeb täitemenetlus edasi.

Eesti kodaniku suhtes välisriigis kohaldatud juhtimisõiguse keeld kehtib selles riigis, kus keeld kohaldati. Samas Eesti kodaniku suhtes Eestis kohaldatud juhtimisõiguse keeld kehtib kõikjal, kus isik viibib e. sellisel juhul "käib keeld temaga kaasas". Iseküsimus on, kuidas välisriigis on keelu olemasolu võimalik kontrollida.

Vastates eeldan, et küsimus puudutab liiklusalase väärteo eest määratud trahvi. Samuti saan küsimusest aru, et trahv on antud juba sundtäitmiseks kohtutäiturile. Täitmisele pööratud (kohtutäiturile täitmiseks üle antud) rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Seega, kui trahviotsuse jõustumisest alates 4 aasta jooksul ei ole kohtutäitur trahvisummat sisse nõudnud, aegub täitemenetlus. Üldjuhul tuleb täitemenetluse aegumist ka ise jälgida ja tähtaja saabumisel seda kohtutäiturile meelde tuletada. Pangakonto aresti alt vabastamine sõltub sellest, kas kohtutäitur on täitekulud kätte saanud või mitte. Täitekulud (sh kohtutäituri tasu) ei aegu koos trahvi aegumisega ning need tuleb maksta sõltumata sellest, kas trahv aegus ning kas ja kui palju kohtutäituril õnnestus võlgnetavat summat sisse nõuda.

Teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt on teeomanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutuskõlbmatuse või tee ohtlikust seisundist tuleneva ohu tõttu tekitatud kahju. Teeseaduse § 10 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda. TS § 25 lg 4 kohaselt korraldab eratee omanik tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Ülaltoodu tähendab põhimõtteliselt seda, et kui ohtlikus seisundis eratee on liikumiseks avatud ka kolmandatele isikutele, siis nende ohtude eest tuleb liiklejat hoiatada (liikluskorraldusvahenditega) või siis eratee sulgeda. Vastasel juhul ei ole sõiduki kahjustumise korral äravajunud teetruubis välistatud kahju saaja nõue teeomaniku vastu. Usun, et vastutuse välistamiseks peaks piisama ka eratee tähistamisest erateena, kuna erateed võib kasutada vaid teeomaniku loal. Loata kasutamisel kannab oma sõiduki kahjustamise riski tee ebaseaduslik kasutaja ise. Kui tee kasutaja on omanikult loa saanud ja kahjustab oma sõidukit tähistamata teeaugus, siis vastutab sellise kahju eest teeomanik.

Küsimusele vastamiseks peaksite täpsustama, millisest nn parkimistrahvist käib jutt? Parkimise eest kohaldatakse sanktsioone nii väärteomenetluse raames (karistus liikluskorraldusvahendi nõude rikkumise eest), haldusmenetluse raames (viivistasu otsus) kui ka tsiviilmenetluse raames (leppetrahvid eraparklates). Kõigil neil on erinevad aegumistähtajad ning ka kohtutäituri kätte jõudmise tee on erinev.

Võimalus ja õigus asja hoidjalt asja hävimise või kadumise eest hüvitist nõuda sõltub sellest, kas asja hoiule andnud isiku ja hoidja vahel oli sõlmitud hoiuleping. Kui asja hoidmine toimus nö sõbrasuhte raames, siis puudub õigus asja kahjustumise või kadumise eest hoidjalt kahjutasu nõuda. Kui aga ATV hoidmine ja selle säilimise tagamine oli asja hoiule jätmise tingimuseks, võib eeldada, et tegemist oli hoiulepinguga ja sellisel juhul vastutab asja hoidja üldjuhul asja kahjustumise või kaotsimineku eest. Siin tuleb aga silmas pidada, et kui selline hoid oli tasuta (hoidja asja hoidmise eest tasu ei saanud), siis ei vastuta hoidja asja kaotsimineku või kahjustumise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.