Liiklusõigus


Küsimus: Kas telefoniga parkimise korral saab parklaoperaator "kokku viia" telefoni kasutaja, autojuhi ja auto andmed?29.01.2013

Tere kõigepealt!
Taust: sain täna leppetrahvi nõude (35.- EUR) Mustamäe Lastehaigla ees parkimise eest. Kuna eile vastavaid märke selles kohas, kus ma viimased kaks nädalat olen parkinud (et oma naist ja vastusündinud last näha) polnud, siis parkisingi harjumusest samasse kohta. Tegemist oli õhtuse ajaga (peale tööd) ning märke ma kahjuks ei näinud. Seega hoolimatus. Samas leian aga, et tegemist ei olnud ka päris õiglase otsusega, sest nüüd ei ole selles piirkonnas enam mitte ühtegi kohta, kus saaks oma auto tasuta jätta. Ma ei poolda ka seda, et pean nädalate kaupa eraparklaid nuumama lastehaigla ees. Seetõttu ei ole ma põhimõtteliselt huvitatud selle leppetrahvi tasumisest.

Minu küsimus Teile: kuna tean, et vähemalt nädal pean veel selle maja ees parkima, kas on siis lähitulevikus targem selle maja ees telefoniga mitte parkida, kuna nii võidakse viia kokku telefoni kasutaja ja autojuht?
Kui asi peaks jõudma kohtusse, kas siis võidakse automaatselt ilma tõendusmaterjalita eeldada, et samas tsoonis ja piirkonnas nädalaid parkinud inimene on auto omaniku (vt P.S.) ja auto omaniku lapse lähedane st suure tõenäosusega abikaasa? Või on vaja Citypark'il kohtus väga selgelt tõendada fotomaterjali abil, et tegemist oli minu kui autojuhiga? Kas Citypark võib kutsuda tunnistajaks PERH'i? :)

P.S: auto omanik on neile tõenäoliselt teada, sest ca 1 kuu tagasi sai mu abikaasa leppetrahvi, mille me vaidlustasime. Citypark tunnistas oma süüd ning tühistas leppetrahvi. Samas võime eeldada, et meie mõlema andmed on neil olemas (mina kirjutasin neile vastulause ning lisasin alla ka oma kontaktandmed). Kas see võib tulevikus saada meie tänase case puhul takistuseks/probleemiks?

Tänud Teile ette vastuste eest!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt kehtib eraparklate osas eelnevatele samasisulistele küsimustele antud vastus e. selleks, et eraparkla saaks leppetrahvi sisse nõuda, peab ta vastava nõudega pöörduma kohtusse. Leppetrahvi parkijalt välja mõistva kohtuotsuse saamiseks peab eraparkla aga tõendama, kes oli parkimislepingu teine pool. Varasemad kirjavahetused jms andmed ei tõenda konkreetse lepingu sõlmimist.

Samas tuleb silmas pidada, et viimasel ajal on eraparklad hakanud kasutama sõidukite puhul, mille eest parkimistasu on maksmata (eriti juhtudel, kui tasu on jäänud maksmata korduvalt), teisaldamist või/ja ratta lukustamist. Sellise tegevuse õiguspärasus on sageli küll vaieldav, kuid teisalt on sõiduki kasutaja pandud olukorda, kus ta ei saa sõidukit kasutada enne võlgnevuste tasumist. Kohtumenetlus sõiduki teisaldamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks või sõiduki väljanõudes või kahju hüvitamise nõudes on pikk ning tihtipeale majanduslikult ebamõistlik arvestades kohtumenetluse maksumuse ja kestusega.