Liiklusõigus


Küsimus: Kas majaesist parkimiskeeldu ja trepikojas olevat ohuhoiatussilti saab seostada?28.01.2013

Maja ees on parkimist korraldav märk, mis lubab parkimise maja elanikele. Sinna parkinud auto sai katuselt lume kukkumise järel kahjustusi. Parkinud isik alaliselt majas ei ela, vaid vahepeal ööbib. Kuigi parkimiskeeld ei ole seotud ohumärgistamisega ehk katuselt tihti kukkuva lume ja jääga, siis siiski keeldub korteriühistu kahjusid katmast, kuna tagantjärgi väidab, et neil oli olnud koridoris teadetetahvlil hoiatuskiri "lp elanikud, kuna tõrje ei toimi, siis oleme leppinud kokku, et elanikud pargivad auto maja ette omal vastutusel". Kas loodud seos parkimiskeelu ja hoiatuskirja vahel koridoris on seaduslik? Kas nii saab teha? Kas ei peaks olema konkreetsel alal ohuhoiatusmärk või sildid?
Teine küsimus on tõendusmaterjalide kohta - kas piisavad on 1) enda tehtud fotod 2) Munitsipaalpolitsei poolt koostatud protokoll (fotod) ning 3) minuga võrdväärne tunnistaja ehk kes tunnistab, et parkimise alustamisel oli auto klaas terve, mingi hetk oli jää ja lumi klaasile kukkunud, klaas katki ja ümberringi ka lund ja jääd? Nõude esitamisel lisasin MUPO tehtud fotod, korteriühistu väitel ei piisa nendest ja ei ole piisavaks tõendusmaterjaliks, et katuselt kukkunud lumi selle põhjustas.

Tänan vastamast!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Seadus ei mõtesta lahti "majaelaniku" mõistet. Üldiselt võib elanik olla alaline või ajutine. Ei ole välistatud, et isikut, kes majas ööbib, võib käsitleda selle maja ajutise elanikuna sel hetkel. Kui parkimise piirangu erand ei ole suunatud konkreetselt näiteks ühistu liikmetele või korteri omanikele, siis elanikuna kvalifitseerumiseks parkimiskeelu tähenduses võib piisata sellest, kui isik elab majas ajutiselt.

Printsiibis ei ole välistatud, et majaomanik võib sõlmida VÕS §s 1059 sätestatud vastutust välistava kokkuleppe. Siin on vaja siiski aga uurida, kas tegemist ikka oli majaelanike kokkuleppega või hoopis majaomaniku (ühistu) ühepoolse teatega infotahvlil. Viimasel juhul ei vabane majaomanik vastutusest. Kokkuleppe korral tuleb uurida, kas ja kuidas kokkulepe hõlmab ajutisi elanikke e. ühistu (kui majas on selline) mitteliikmeid, kes siiski kvalifitseeruvad selle maja elanikena.

Tõendusmaterjalideks sobivad misiganes andmed, mille pinnalt on võimalik tuvastada kõnealust sündmust. Nii on sobilikud MUPO poolt koostatud aktid ja fotod, samuti on sobilikud tunnistaja ütlused. Kuivõrd ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu, ei saa etteruttavalt asuda seisukohale, kui palju mingit asjaolu üks või teine tõend tõendab. See asjaolu selgub tõendite hindamise käigus.

Kahju tekitamise juhtumite puhul lähtutakse kahju tekitaja süü eeldusest e. kahju tekitaja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi või ei vastuta kahju eest vastavalt seadusele.

Kui leiab tõendamist, et majas oli tõepoolest kehtestatud vastastikusel kokkuleppel kord, et elanikud ei pargi teatud perioodil kahju tekkimise ohu tõttu maja lähedale ning kahju saaja pidi olema nimetatud korrast teadlik, pole välistatud VÕS § 139 kohaldamine e. kahjuhüvitise vähendamine kahju saajast endast tulenevate asjaolude tõttu.