Lepinguõigus
Küsimus: Mis aja jooksul peab üürileandja tagastama tagatisdeposiidi?23.11.2011
Äripinna üürileping lõppes üle kahe kuu tagasi. Kui kaua võib üürileandja deposiiti makstud raha kinni hoida, ehk millal ta on hiljemalt kohustatud selle üürnikule tagastama?
Samas on üürnik üürileandja kohtusse kaevanud. Nõue on rahaline, kas see muudab deposiidis oleva raha kasutamise osas midagi?
Samas on üürnik üürileandja kohtusse kaevanud. Nõue on rahaline, kas see muudab deposiidis oleva raha kasutamise osas midagi?
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kas laenusumma muutmine läheks lepingutingimuste muutmise alla?22.11.2011
Sai võetud laenu projekti finantseerimiseks. Ära on kasutatud kogu omafinantseering, kuid laen pole täies ulatuses välja võetud. Kas on olemas ka muud võimalused peale uue laenulepingu sõlmimise? Kas laenusumma muutust kahepoolsel kokkuleppel saab käsitleda laenulepingu tingimuste muutmisena? Sel juhul piisaks ju ka lepingu muutmisest. Laenulepingu tingimustes ei ole toodud, milliseid tingimusi on silmas peetud. Küll aga on seal kirjas, et on võimalik muuta lepingu tingimusi, vormistades need lepingu lisadena.
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kuidas nõuda kaaslaenajalt poole summa tasumist?22.11.2011
Tere.
Pangas sõlmitud laenulepingu kohaselt on laenusaajad kohustatud igakuiselt tasuma pangale laenu- ja intressimaksed vastavalt graafikule.
Laenusaajad olid abielus lepingu sõlmimise ajal, kuid nüüdseks lahutatud.
Vastavalt tol ajal sõlmitud kokkuleppele debiteeritakse kogu kuumakse minu, ehk laenusaaja nr 1 arveldusarvelt.
Võlaõigusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades ning eeltoodust tulenevalt on laenusaajad suuliselt kokku leppinud, et laenusaaja nr 2 kannab igakuiselt enne maksetähtaja saabumist laenusaaja nr 1 arvelduskontole ½ laenulepingu järgi tasumisele kuuluvast kuumaksest.
Paar kuud ei ole laenusaaja nr 2 oma kohustusi täitnud ning laenusaaja nr 1 on 100% kuumaksed tasunud üksinda ning lootus, et see maksesumma minuni vabatahtlikult jõuaks - ei ole.
Laenusaaja nr 2 väidab, et laenusaaja nr 1 on kohustatud maksma, kuna laen on tema nimel.
Kuidas saaksin laenusaajalt nr 2 välja nõuda võlgu oleva 1/2 kokkulepitud laenusummast? Kas peaksin pöörduma täituri poole? Kuidas toimida?
Pangas sõlmitud laenulepingu kohaselt on laenusaajad kohustatud igakuiselt tasuma pangale laenu- ja intressimaksed vastavalt graafikule.
Laenusaajad olid abielus lepingu sõlmimise ajal, kuid nüüdseks lahutatud.
Vastavalt tol ajal sõlmitud kokkuleppele debiteeritakse kogu kuumakse minu, ehk laenusaaja nr 1 arveldusarvelt.
Võlaõigusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades ning eeltoodust tulenevalt on laenusaajad suuliselt kokku leppinud, et laenusaaja nr 2 kannab igakuiselt enne maksetähtaja saabumist laenusaaja nr 1 arvelduskontole ½ laenulepingu järgi tasumisele kuuluvast kuumaksest.
Paar kuud ei ole laenusaaja nr 2 oma kohustusi täitnud ning laenusaaja nr 1 on 100% kuumaksed tasunud üksinda ning lootus, et see maksesumma minuni vabatahtlikult jõuaks - ei ole.
Laenusaaja nr 2 väidab, et laenusaaja nr 1 on kohustatud maksma, kuna laen on tema nimel.
Kuidas saaksin laenusaajalt nr 2 välja nõuda võlgu oleva 1/2 kokkulepitud laenusummast? Kas peaksin pöörduma täituri poole? Kuidas toimida?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Kui ülaltoodud küsimusi ei kerki, siis üldprintsiibina on tõesti nii, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagastusnõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Seega juhul, kui olete solidaarvõlgnikuna täitnud kohustuse ka teise võlgniku eest ning ta vabatahtlikult oma kohustust ei täida, siis olete sunnitud esitama tema vastu hagi vastavas rahalises nõudes kohtusse, et saada jõustunud kohtulahendi näol täitedokument, millega pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.
Küsimus: Tasuta seadmega kaheaastane tähtajaline leping, kuid teenust ei saa siiani, kuidas peaksin lepingu lõpetama?21.11.2011
2010. aasta mais sõlmisin sidefirmaga internetiteenuste lepingu ja soetasin andmeside modemi. Modem oli tasuta ja sellega kaasnes 2-aastane tähtajaline leping. Lepingu sõlmimise juures väideti, et minu asukohas on levi olemas. Tegelikult koju tulles selgus, et levi puudus sootuks. Võtsin koheselt ühenduse klienditeenindusega. Seal hakati kohe vabandama, et tõepoolest, kuid töö pidevalt käib, et varsti peaks levi olema. Kuna lähim esindus on päris kaugel, internet vajalik, otsustasin, et jätan modemi alles. Sellega läks üle ka nn. "7-päevane prooviaeg", millele nüüd sidefirma eranditult tugineb. Aeg jooksis, kuid levi ei tulnud, vahetevahel helistasin ja uurisin, mis perspektiivid on, ikka lubati. Kõik kuumaksed sai tasutud. 2011. aasta kevadel sain aru, et lubadus jääbki lubaduseks. Esitasin sidefirmale kirjaliku palve lepingu lõpetamiseks ja modemi tagastamiseks seoses ühe lepingupoole kohustuste mittetäitmisega. Kahjuks sidefirma ei näinud oma süüd, nüüd hakkasid väitma, et minu asukohas on suurepärane levi. Palusin siis, et firma esindaja tuleks kohale ja tõestaks levi olemasolu, seda palvet ignoreeriti. Pakuti ka modemi väljaostmist "sõbrahinnaga", et seda olla võimalik kasutada ka teiste operaatorite võrgus! 2011. aasta juunis tagastasin modemi (kirjalik akt olemas) ja lõpetasin ühepoolselt lepingu. Sellepeale sidefirma on korduvalt saatnud üsna segase sisu ja suurte summadega arveid. Minu kirjalikele päringutele ei vastata.
Küsiks, kas mul oli sellises olukorras õigus leping ühepoolselt lõpetada ja kas sidefirmal on õigus esitada osutamata teenuste eest suuri arveid? Ja kuidas peaksin käituma edasi? Kõik omapoolsed maksed kuni lepingu lõpetamiseni olen korralikult tasunud.
Küsiks, kas mul oli sellises olukorras õigus leping ühepoolselt lõpetada ja kas sidefirmal on õigus esitada osutamata teenuste eest suuri arveid? Ja kuidas peaksin käituma edasi? Kõik omapoolsed maksed kuni lepingu lõpetamiseni olen korralikult tasunud.
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kas 2008. aastal tekkinud võlgnevus on aegunud?18.11.2011
Aastal 2008 jäi Elisale sideteenuste arve 2 kuud maksmata, palusin telefoni teel lepingu peatamist, väideti, et ei ole võimalik enne kui arve on tasutud. Elisa lõpetas lepingu ühepoolselt 28.10.2008, tasumata jäi ~225 eurot koos leppetrahviga. Täna ennelõunal helistas inkasso ja nõudis kella 15.00 makse teostamist summas 1107 eurot, millest ligi 700 eurot on viivised - kõigele lisaks oli noormees telefonis väga ebaviisakas. Ma ei mäleta, et oleksin enne inkassolt kirja võlgnevuse kohta saanud. Kuna inkasso lubas mittemaksmisel kohtusse minna, siis küsimus: kas on mõeldav kohtult võlgnevuse aegunuks tunnistamist paluda? Kas Elisa poolt lepingu lõpetamise päev on aluseks aegumisaja arvestuses?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Märgin, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Teie küsimusest ei nähtu, et millal leppetrahvinõudest teada anti ning seda nõuti, kuid kui kohustuse rikkumise avastamisest alates mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest teada ei antud, siis seda nõuda ei saa. Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, siis on kohustatud isikul õigus kohtu kaudu nõuda selle vähendamist. Kui leppetrahv on aga juba ära makstud, siis selle vähendamist nõuda ei saa. Sama põhimõte kehtib ka viivise kohta, et kohustatud isikul on õigus nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist. Põhinõudest suurema viivise nõude korral peab põhinõuet ületavas osas võlausaldaja tõendama ka kahju tekkimist.
Samuti ei saa võlausaldajad nõuda ebamõistlikke kulusid nõude sissenõudmise eest (sh inkassoteenuse kulusid). VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. See tähendab aga seda, et võlausaldaja peab ära tõendama, et vastavad kulud on kantud, arvestades kõiki asjaolusid mõistlikud ja need on põhjustatud võlgniku viivitusest.
Küsimus: Kas hagiavalduse esitamiseks peab olema magistrikraad?18.11.2011
Palun abi hagiavalduse avaldamisel. Esitasin kohtule avalduse võlgniku vastu, kuid selgus, et ettevõtte esindamiseks peaksin omama magistrikraadi. Tekib küsimus, kas sama nõue kehtib ka juhatusele või juhatus võib ettevõtet esindada ilma magistrikraadi omamata?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kuidas käendusest tekkinud kohustust ja samaaegset nõuet tasaarvestada?16.11.2011
Olen ühe osaühingu laenu käendaja. Oma juhatuse liikme staatuses olin ma sunnitud seda tegema. Nüüd tehti minu kohta avaldus kohtule, et võlga sisse nõuda. Osaühingule pole tulnud mingit meeldetuletust ega hoiatust. Olen püüdnud osaühingu nimel teha korduvalt ettepanekuid laenu tasumise võimalustest, sest laenufirmal on ka minule kohustusi ja tasaarvelduse tegemine oleks täiesti reaalne. Peale selle põhinõudele on lisandunud põhinõudest märksa suuremad intressid ja kõrvalkulud. Olen lugenud, et hea tava kohaselt ei peaks intressid jm kõrvalkulud ületama põhinõuet. Palun vastake, kas selle kohta on välja antud ka konkreetne seadus(§..) ja kuidas ma pean käituma laenufirmaga, kes pole huvitatud laenu likvideerimisest ja kas siin on tegemist käendustühisusega.
Kenat päeva! Aitäh ette!
Kenat päeva! Aitäh ette!
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Intress on tasu raha kasutamise eest ning intressi piirmäärad ei ole seadusega määratud (va kui intress on ebamõistlikult kõrge ehk vastuolus hea usu põhimõtetega). Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et põhivõlgnevusest suuremat viivisenõuet peab võlausaldaja aga põhjendama, st et reeglina kohtupraktikas ei mõisteta välja põhivõlgnevusest suuremat viivisevõlgnevust.
Laenuandja käitumine võib antud juhul olla vastuolus hea usu põhimõtetega. Kindlasti esitage ettepanekud kirjalikult ja fikseerige võlausaldaja vastused, et vajadusel saaks kohtus neid seisukohti põhistada.
Küsimus: Pidin käendatud laenu ise tagasi maksma, kas saan laenajalt nüüd selle välja nõuda?16.11.2011
Tere!
Olin sõbrannale laenu saamisel käendaja. Laenaja ei maksnud seda tagasi, nii nõudis pank minult selle raha välja. Tasusin laenu täies ulatuses ise ära.
Kas minul on õigus sõbranna käest nüüd see raha tagasi nõuda?
Käenduslepingus oli ka selline lause: käendusleping on sõlmitud tähtajaga 1.08.2011. Käenduslepingu tähtaja möödumisel vastutab käendaja edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest.
Ette tänades!
Olin sõbrannale laenu saamisel käendaja. Laenaja ei maksnud seda tagasi, nii nõudis pank minult selle raha välja. Tasusin laenu täies ulatuses ise ära.
Kas minul on õigus sõbranna käest nüüd see raha tagasi nõuda?
Käenduslepingus oli ka selline lause: käendusleping on sõlmitud tähtajaga 1.08.2011. Käenduslepingu tähtaja möödumisel vastutab käendaja edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest.
Ette tänades!
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kas ma olen oma kulutuste tagasinõudega hiljaks jäänud?15.11.2011
Kas olen oma nõuetega jäänud hiljaks ja kas mul ei ole õigust enam tagantjärgi pärandvarale tehtud kulutuste hüvitusele?
2005. aastal suri elukaaslane, kelle pärandvara haldajaks määrati mind kohtu poolt. Pärandvara aga võeti vastu alles 2007 aastal.
Selle aja jooksul tegin kulutusi üle 300 000.- krooni ehk üle 19 000.- euro.
Pärandvara võttis vastu mu kadunud elukaaslase ema. Sel ajal, kui see pärandvara astuvõtmise protsess käis, sain tema emaga hästi läbi, seni kuni võtsin majale (mis oli kadunud elukaaslane kaasomandis ja kaaslaenaja) 500 000.-krooni pangalaenu, et kadunu ema saaks kustutada oma korteri laenu, mille ta kadunud poeg oli firma tarbeks pangale laenu eest pantinud. Lubas see naine kopentseerida pärandvarale tehtud kulutused sellega, et juhul kui ma kohtusse ei esita pärandvarale tehtud kulutuste kokkuvõtet ja ei nõua temalt nende hüvituste kompentseerimist, et siis tulevikus jääb see korter minule, kui tema on siit lahkunud. Kuid kahjuks aasta hiljem katkes meie suhe tema poolt ja hüvituste tasumistest ei taha ta enam juttugi teha ja oma lubadustest ei ole ta ka kinni pidanud.
Kas mul on veel võimalus need kulud tagasi saada? Ning mida ma peaks tegema selleks? Sest sisuliselt ma olin ju võõras inimene.
Ette tänades
R
2005. aastal suri elukaaslane, kelle pärandvara haldajaks määrati mind kohtu poolt. Pärandvara aga võeti vastu alles 2007 aastal.
Selle aja jooksul tegin kulutusi üle 300 000.- krooni ehk üle 19 000.- euro.
Pärandvara võttis vastu mu kadunud elukaaslase ema. Sel ajal, kui see pärandvara astuvõtmise protsess käis, sain tema emaga hästi läbi, seni kuni võtsin majale (mis oli kadunud elukaaslane kaasomandis ja kaaslaenaja) 500 000.-krooni pangalaenu, et kadunu ema saaks kustutada oma korteri laenu, mille ta kadunud poeg oli firma tarbeks pangale laenu eest pantinud. Lubas see naine kopentseerida pärandvarale tehtud kulutused sellega, et juhul kui ma kohtusse ei esita pärandvarale tehtud kulutuste kokkuvõtet ja ei nõua temalt nende hüvituste kompentseerimist, et siis tulevikus jääb see korter minule, kui tema on siit lahkunud. Kuid kahjuks aasta hiljem katkes meie suhe tema poolt ja hüvituste tasumistest ei taha ta enam juttugi teha ja oma lubadustest ei ole ta ka kinni pidanud.
Kas mul on veel võimalus need kulud tagasi saada? Ning mida ma peaks tegema selleks? Sest sisuliselt ma olin ju võõras inimene.
Ette tänades
R
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Pärandi avanemisel kehtinud pärimisseadus sätestas, et pärandi hoiu ja hooldamise kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Õige on teie kahtlus selles, et siin tõusetub koheselt nõude aegumise küsimus ning aegumist kohaldab kohus kohustatud isiku taotlusel. Juhul, kui saaksite temaga kokkuleppele kulutuste hüvitamiseks või ta kinnitaks vastava kohustuse olemasolu, siis oleks asja lahendus lihtsam.
Küsimus: Kas sellises segases olukorras sõlmitud leping on kehtiv?15.11.2011
Kas kaasomaniku volitatud esindaja ja juriidilise isiku vahel sõlmitud "ruumide tasuta avalikku kasutusse andmise leping" osutub õigustühiseks kui: volitatu saab hiljem teada, et tal puudus allkirjaõigus ja "allkirjasoovija" avaldas selleks eelnevalt survet omanikule, kes lahkus allkirja andmata ruumist; survet avaldati ka volitatule, keda aeti segadusse ning samuti pole juriidilisel isikul volitusest koopiat?
Kas selline leping on õigustühine ja kas volitaja(omanik) saab selle lõpetada?
(Lepingu pikkus 8a, juriidilisel isikul parenduste tegemise õigus, omanikul võõrandamisel või koormamisel piiratud asjaõigusega kohustus hüvitada parendused, pole õigust päraldistele,...).
Kas sellisel allkirjal on õiguslik jõud?
Juriidiline isik ei ole omanik, vastavasisuline allkirjastamine toimus ka teiste kaasomanikega, kes olid asjaga igati päri.
Milline võib olla sellise juriidilise protsessi tagajärg?
Kas tegutsev juriidiline isik saab "sellise" lepinguga omanikult hiljem kulutusi nõuda? Juriidiline isik(MTÜ) kasutab parendusteks riigilt saadud projektirahasid ja omanikule "paistab läbi" rohkem alusetu rikastumise soov.
Kuigi Asjaõigusseadusest lähtuvalt saab vist ainult kaasomanik nõuda asja säilimiseks ja parendamiseks tehtud kulutusi mõistlikkuse piires?
Ette tänades,
murelik küsija
Kas selline leping on õigustühine ja kas volitaja(omanik) saab selle lõpetada?
(Lepingu pikkus 8a, juriidilisel isikul parenduste tegemise õigus, omanikul võõrandamisel või koormamisel piiratud asjaõigusega kohustus hüvitada parendused, pole õigust päraldistele,...).
Kas sellisel allkirjal on õiguslik jõud?
Juriidiline isik ei ole omanik, vastavasisuline allkirjastamine toimus ka teiste kaasomanikega, kes olid asjaga igati päri.
Milline võib olla sellise juriidilise protsessi tagajärg?
Kas tegutsev juriidiline isik saab "sellise" lepinguga omanikult hiljem kulutusi nõuda? Juriidiline isik(MTÜ) kasutab parendusteks riigilt saadud projektirahasid ja omanikule "paistab läbi" rohkem alusetu rikastumise soov.
Kuigi Asjaõigusseadusest lähtuvalt saab vist ainult kaasomanik nõuda asja säilimiseks ja parendamiseks tehtud kulutusi mõistlikkuse piires?
Ette tänades,
murelik küsija
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse.
Eeltoodu puhul on tegemist üldpõhimõtetega, kuid täpsema vastuse andmiseks oleks vajalik tutvuda faktiliste asjaolude, sh. lepinguga. Küsimusest nähtub, et asi on kaasomandis, seega tõusetuvad seal küsimused ka kaasomandi õiguslikust regulatsioonist, sh. sellest, et kuivõrd on kaasomanike vahel kokku lepitud asja kasutamise kord ning kas tehinguga oleksid nõus kõik kaasomanikud jne.