Lepinguõigus

Tere!
01.06.2001 aastal võtsin eraisikult laenu, tagastamistähtaeg oli 20.06.2005 a. Rahaliste raskuste tõttu ei suutnud kohustusi täita ja siiamaani saime laenajaga suuliselt kokkuleppele. Nüüd aga on antud asi inkassosse - antud juhul ei ole võimalik vist laenu aegumisest rääkida?
Viimase makse laenu tagastamiseks tegin 10.2009.

Paar aastat tagasi sai tolleaegse elukaaslasega võetud eluasemelaen. 1/2 korterist on minu, 1/2 tema nimel. Pangalaen on minu nimel, tema kaastaotleja.
Tänaseks on meie teed lahku läinud, korterisse jäime elama mina koos meie ühise lapsega. Kuna pangalaen läheb maha minu pangaarvelt, siis varem tasus ta poole laenumaksest minu arvele. Laenumakse on iga kuu üle 350 euro, tema maksab sellest aga ainult 89 eurot, mis on ainult pool sellest mida ta igakuiselt maksma peaks. Ütleb, et tema sees ei ela, siis tema ka ei maksa. Kuhu ma peaksin pöörduma, et nõuda temalt poolt laenumakset, mida ta on kohustatud maksma, elab ta selles korteris sees või mitte? Korteri müük on välistatud, sest eluase sai soetatud buumiaegu ja müük toimuks liiga suure kahjumiga.

Tere
Soovisin üürida kahetoalist korterit väikelinnast veidi eemal (olen üksikema väikese lapsega). Leidsin ühe korteri ja käisime seda vaatamas. Sai suusõnaliselt öeldud OK, sobib. Tehti leping kirjavigadega (minu lepingu eksemplaril lõpptähtajaks sama päev, mil see sai sõlmitud (19/09/2011) ja nende lepingu peal lõpptähtajaks 19/09/2012.
Ma aga loobusin sellest korterist samal päeval, kuna mu laps on allergiline ja me ei saa sinna elama minna. Nüüd on asi nii, et minult nõutakse ühe kuu makset (üür ette), trahvisummat (150€) ja käesoleva kuu elektri ja ühistu arvet. Ma ei ole seal korteris isegi ühte päeva sees elanud, kuna andsin veidi peale (ligadi-logadi) sõlmimist teada, et ei saa sinna siiski minna (kõik see toimus samal päeval).

Palun andke mulle abi,
Õnnetu korteriotsija
E

Tere.
Andsin oma korteri üürile ligi 4 kuud tagasi. Seletasin täpselt kuidas tuleb maksta kommunaalkulusid ja nö. kolmpikpaketi eest ja millal soovin saada üüritasu. Esimesel kuul oli tasumine korrektne. Ise olude sunnil elan väljaspool eestit. Seepärast tutvustasin ka oma esindajat üürilevõtjale. Peale esimest kuud algasid hilinemised. Tulid ka hoiatuskirjad ametiasutustelt. Iga kord esitati üürilevõtja poolt erinevad vabandused nagu raha saadeti tagasi; midagi oli valesti; olen välismaal jne. Minu esindaja käis mitu korda korteri ukse taga, kus tuled põlesid ja oli kuulda elutegevuse märke. Ust kordagi ei avatud. Telefonile vastatakse harva ja ka siis leitakse põhjus miks ei saa vestelda. Teatasin, et lõpetan meievahelise lepingu, sest ei taha enam sellist stressi. Teatamise peale keeldub üürilevõtja lahkumast, tuginedes lepingule, mis on tehtud 1 aasta peale. Seepeale, üürilevõtjale ette teatades, katkestasin majahaldajaga vee ja elektrilepingu. Võlgnetav summa maksti väga kiiresti. Lepingu lõpetamise jätsin jõusse. Nüüdki keeldub üürilevõtja lahkumast. Mulle on soovitatud sisse minna, asjad välja tõsta või siis lukud vahetada ja uks lasta pitseerida ning teatamise korral saata asjad uuele aadressile. Kuidas ma peaksin käituma? Korter on mul ostetud pangalaenuga ja soovin sellest müümise kaudu võimalikult kiiresti vabaneda.
Mis mind ähvardab sellise käitumise (väljatõstmise) puhul? Tean, et kohus saab välja tõsta aga kardan, et kahju on selleks ajaks liiga suureks paisunud. Ja kas elektri ja vee lepingu katkestamine on seadusega kooskõlas, kui ma seda uuesti kasutaks?
Lepingus on kirjas, et kui maksed hilinevad kaks kuud järjest siis on õigus minul leping ühepoolselt lõpetada teatades üürilevõtjale 5 päeva ette.

Ette tänades

Intress ei tohi põhisummast suurem olla. Kas see kehtib ka vanematele lepingutele nagu aastast 2006? Üks vana võlg mille põhisumma umbes 5 tuhat eurot ja intresse 17 tuhat.

Probleem on testamendiga päritud kaasomandis oleva korteriga, millest kummalegi omanikule kuulub ½ mõttelist osa ja kasutuskorda pole kokku lepitud. Kohe pärast kaasomandi tekkimist 2009.a leppisid kaasomanikud suuliselt kokku korter müüa, kuid potentsiaalse ostjaga korterit vaatama minnes ei pääsenud üks omanikest korterisse sisse, sest teine omanik oli vahetanud lukud ja nagu hiljem selgus, korteri üürile andnud. Korteri üürile andnud omanik pole teisele omanikule avaldanud, mis tingimustel on korter üürile antud, ning on keeldunud teise omanikuga üüritulude jagamisest. Küll aga pöördus ta aasta tagasi teise kaasomaniku poole palvega nõusoleku saamiseks kanda üürniku elukoha andmetena rahvastikuregistrisse kaasomandis oleva korteri aadress. Kuna teine omanik selleks nõusolekut ei andnud, esitas üürileandja kohalikule omavalitsusele nõusolekut kinnitava dokumendi, millele kirjutas allkirja ka teise omaniku eest. Kuna tegemist on lähisugulastega, pole teine omanik siiani algatanud asja ametlikku lahendamist. Praeguseks on aga olukord muutunud ja pereliikme raske haiguse ning töövõime osalise kaotuse tõttu pere majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Katsed lahendada olukorda ja jõuda teise kaasomanikuga kokkuleppele pole tulemusi andnud ning korteri üürile andnud omanik on vahetus suhtlemises selgelt väljendanud pahatahtlikkust ja kiuslikkust. Seoses sellega ongi küsimus, kas omanikul on õigus ka tagantjärele nõuda korteri üürimisest saadud tulu hüvitamist ja kuidas on võimalik tõendada, et üüritulu on saadud? Korteri üürile andnud omanik väidab, et pole 3 aasta jooksul ametlikult mitte mingisugust tulu saanud. Piirkonna kinnisvaramaakleritega konsulteerides on aga tegemist piirkonnaga, kus valitseb üürikorterite puudus ja turuhinnad sellest tulenevalt üsna kõrged. Ja kas võltsitud allkirjaga dokumendi alusel rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed saab tühistada?

Tere.
MTÜ esimees T võttis 2003. aasta aprillis enda juhitava MTÜ tegevuse korraldamiseks laenu enda juhitavalt äriühingult (OÜ). 2006. aastal pikendas ta OÜ esindajana laenulepingut MTÜ uue esimehega viieks aastaks - lepingu lõpptähtaeg saabus 30.08.2011. Mõlemad isikud on tänaseks MTÜ-st lahkunud ega ole praegusele juhatusele esitanud 2003. aastal ja 2006. aastal sõlmitud lepingute MTÜ poolseid originaaleksemplare.
Kas laen tuleb tagasi maksta?
2) 2008. aastal liitusid laenu saanud MTÜ ja MTÜ "K" võrdsetel alustel uueks MTÜ-ks. Kas laenu tagasimaksmisel on MTÜ "K" esindusel õigus nõuda, et laenu maksaksid tagasi ainult need praeguse MTÜ juhatuse liikmed, kes kuulusid enne liitumist laenu saanud MTÜ-sse.
Vastuse eest ette aitäh

Tere,
Mul keeruline situatsioon. Inimene võttis teise isiku isikukoodiga sms laene. Isik, kes laenu võttis, kirjutas oma käega võlakirjad, kus tunnistab, et võttis teise inimesena esinedes laenud. Need ei ole notariaalselt kinnitatud vaid vabakäe tekstiga kirjutatud. Tegemist on 4-5 aastat vana looga. Isik, kes laene võttis, on maksnud tagasi vaid 1/5 summast. Kuid kuna tegemist on suure summaga siis oleksin huvitatud oma raha tagasi saamisest. Kogu loo teeb keeruliseks see, et isik, kelle nimel laenud võeti on minu eks-elukaaslane, kes ei ole siiani suutnud laenud võtnud "sõbra" käest saada ühtegi adekvaatset vastust millal laenud tagasi makstakse. Loomulikult on kõik võlad tegelikult likvideeritud ja kahjuks enamjaolt minu säästudest. Ja lugu nii, et inimene kellele "külma tehti" ei ole aldis asju ajama. Minul aga tekkis küsimus, kas mul on kuidagi võimalik oma raha siiski tagasi saada. Kas mul on õigus võtta oma eks-elukaaslaselt volikiri, et tohin tema nimel nõuda võlad sisse inkassofirmalt? Kas mul on lootust veel oma raha näha?
Oleksin väga tänulik vastuse eest.

Tere. Ostsime abikaasaga korteri, mõlemad on ostulepingus märgitud 1/2 omanikuna. Nüüd soovin abikaasast lahku kolida ja osta oma elamispinda. Kuna puudub sissemakse võimalus, palusin talt luba olmasolevale korterile hüpoteegi seadmiseks, mis võimaldaks mul endale korter osta täiendava tagatise olamsolul ilma sissemakseta. Abikaasa keeldub. Samuti keeldub ta korteri müügist või minu osa väljamaksmisest. Nüüd olen seisus, kus mul on küll reaalselt pool korterit, kuid mida ma kuidagi kasutada ei saa. Kas mul on mingi võimalus siiski nõuda enda osa väljamaksmist või korteri müüki panemist või hüpoteegi seadmist? Lihtsalt suvalisele inimesele ma ju poolt korterit müüa ei saa, sest selge, et keegi ei ostaks poolt korterit, kus veel üks inimene sees elab... Millised on minu õigused ja võimalused antud olukorras?

Tere,

Lõpetasin kaabeltelevisiooni operaatoriga lepingu. Et leping lõpetatud saaks, saadeti lõpp-arve, unustasin selle maksta ja sealt rohkem ei teavitatud, et maksmata, oleksin ära maksnud kohe. Kuid paar kuud hiljem tuli juba teade inkassofirmalt, et olen võlgu sellise summa ja kuna tv-operaator on teinud kulutusi nii palju, siis kokku pean tasuma veel sellise summa. Sai tv-operaatoriga ühendust võetud ja sai see summa ära makstud, mis algselt võlgu olime, ehk siis see summa, mis oli lõpp-arvel. Leping lõpetati ja tv-operaatori poolt oli kõik korras, mingeid pretensioone neil enam ei olnud. Möödus võib olla nädal ja tuli inkassolt uus võlateade. Uurisime tv-operaatorilt ja nemad ütlesid, et nendega kõik korras. Helistasin siis inkassosse, sealt taheti maksekorraldust näha, saatsime selle e-kirjaga. Mingit vastukaja ei tulnud. Nädal hiljem helistasime ise ja uurisime, kas nad on üldse kätte saanud maksekorralduse. Sealt saime vastuseks, et ei tea, vist on, et lubasid teada anda kui kõik korras või kui mingi probleem veel on. Nüüd siis kuu aega hiljem helistati ja öeldi et teil ikka veel võlg.

Kas inkassol on õigus midagi nõuda, kui minu kohustused tv-operaatoti ees on kõik täidetud. Operaatoril mingeid pretensioone ei ole.

Lugupidamisega,
L